Õhutõrje

[Kapten Trumm]

Senine ringvaatlusradar on ka kasutusel, koos selle "kaelkirjakuga", viimast loetakse täienduseks.

[Peeter]

Senine ringvaatlusradar on ka kasutusel, koos selle "kaelkirjakuga", viimast loetakse täienduseks.

Praegu mulle tundub, et sa ei ole lugenud minu kirjatööd. Või vähemalt ei ole lugenud Buki peatüki osasid. Või ei ole sa üldsegi asja olemusest aru saanud. Seda sinu "kaelkirjakut" ei loeta täienduseks. See teleskoop-tõstukil radar on iseseisev mitte ring- vaid sektori vaatlus-, jälgimis- ja sihitusradar. Oli enne koos nelja raketi alusega ja stardivõimekusega ja lisaks veel nelja raketi initseerimise/paaritamise/juhtimise/sihitamise/jne võimekusega, mis transportlaaduril asuvad. Uues versioonis on ta lihtsalt vaatleja/jälgija/initseerija/paaritaja/juhtija/sihitaja 8-le raketile, mis asuvad nelja kaupa kahel erineval transpordi ja laadimise šassiil.

[Peeter]

Tegine eile pärastlõunal siia postituse ja mõtlesin, et saab neile ?-märkidega tähistatud eilseile vahepostitustele joone alla tõmmata ja edasi minna. Aga mida rohkem õhtul mõtlesin selle seiga üle, seda rohkem kinnistus minus veendumus, et see seik tuleb siiski üle vaadata, täiendav selgitus teha ja alles siis saab joone alla tõmmata, kui enam küsimusi & vahemärkeid rohkem ei tule. Sest peale Trummi võib olla veel küllalt neid lugejaid, kes asjadest pole tegelikult üldse aru saanud.
On jälle hetk, kus teemasse võivad üles jääda vale-hargliinid, millede järel edasi harutades võidakse jõuda juba ei-tea-kuhu ja ei-tea-milliste järeldusteni. Ja kuna ma tegelen siin ÕT-tehnika kirjeldamisega, siis nagu loomuliku arenguna lisaks vabatahtlikuna tegelen selles teemas ka justkui "isehakanud moderaatorina". Lihtsalt, et teema sohu ei keeraks või keerduks.
Aga nüüd asja juurde. Eilne vahejuhtum Buk-i teleskooptõstukil sihitamisradariga on jälle justkui õpikunäide pedagoogias. See on see hetk, kus sa oled teema läbi lahanud, ära selgitanud ja kirjeldanud, ajaloo ja arengutee ära kirjeldanud, pildimateriali lisanud, küsinud üle "Kas kellelgi on küsimusi teema kohta?", justkui seisnud kursuse ees, pannud seejärel kaardikepi lauale ja lähed edasi. Ja siis millalgi hiljem hakkab keegi kursuslane võtma sõna ja loopima kilde, ja sa mõtled esmalt, et "ta vist vääratas lausestuses", ja siis täpsustava ääremärkuse peale (lootes, et inimene selgitab olukorda ja parandab end vmt) saad vastuse niimoodi, et sa järsku mõistad, et sellel kursuslasel on materialide omandamises auk. Ta midagi justkui teab, aga ta vist on loengus tegelenud millegi muuga, või siis lihtsalt maganud, või siis ta ei olegi üldse materialidest aru saanud.... Siinkohal on siis auguks ÕT tehnika toimimise ja ülesehituse süsteemide esimeste sissejuhatavate loengute, elik ÕT A ja B materialide läbitöötamises ja neist aru saamises.
Ma praegu ei saa siin märkimata jätta, et põhiprobleemiks on siin see, et õppematerialides aukude korral jääb puudulikuks kursuslase ülevaade selliste relvainstrumentide ülesehitusest, tööprintsiibist, kasutamistingimustest jne- mille kokkuvõttes jääb puudulikuks ka arusaamine selliste instrumentide võimekusest, nende tugevatest, aga ka nõrkadest külgedest, aga siit edasi kuidas ja mida selle relvainstrumendi kaitsel teha või kuidas ja mida sellise relvainstrumendi pihta suunatud rünnet sooritades teha. Ehk mida tehes milline funktsionaalsus jääb toimima või hävineb jne jne. See moodustab ühe osa kõigest sellest, mida ma olen korduvalt nimetanud, et "meil ei ole ÕT-alast know-how-d. Sest meil ei ole sellist instrumenti olnud". Ja meil ei ole selle instrumendi temaatika alaseid laialdasi alusteadmisi. Ja seda ma olen ka kirjeldanud oma meelevaldses tõlgenduses kui pehhootameeste (jalavägi), või muidu kaljossa-vodilade (autojuhid) demblialbumites olevaid pilte, kus nad seisavad "vinge-tegija-näoga" nõjatudes mingile ZRK-le, justkui "kõvamehed", aga tegelikult ei oma nad mitte mingit muud ülevaadet antud instrumendi toimimisest kui et " kui see huinjaa seal üleval krutitsa i krutitsa, i generator tak svistit (st antenn pöörleb ja toite-generaator viliseb koormuse all), siis ära sa sinna ligi mine, kiiritada võib saada, ohvitser rääkis".

Teeme siis nüüd lühidalt veel kord ülevaate-ringkäigu selles läbimata või omandamata A ja B materialides:
Igal ÕT-lahendusel on kõigepealt 360 kraadi seireradar. Jällegi- heal lapsel mitu nime, seire-, vaatlus-, tuvastus-, jälgimis- jne. Ja samas on see nimi veel sõltuv seireradari lisavõimekustest ja funktsionaalsusest, kas lisaks veel tuvastus-, jälgimisradar jne.
(NB! Meie vaatleme siin praegu üleüldiselt struktuuriehitust aga samas valime edasiseks siinses postituses käsitlemiseks Buki-versiooni laadset ülesehitusnäidet.)
Kui seireradar on märgi leidnud, tegelenud ära märgi tuvastamisega, tegelenud ära tema profileerimisega ja ka oma-võõras tuvastamisega ja lugenud nüüd vajalikuks ja edastanud trasseeritud ja indekseeritud info selle märgi kohta, siis jõuab see info märgijälgimisradari süsteemidesse. See radar leiab ja võtab märgi talle edastatud info põhjal jägimise alla, kontrollib veel kord info vastavuse üle ja nüüd vastavalt edasistele edastatud käskudele tegeleb antud märgi hävitamisega. See radar on küll ka 360 kraadise ringvõimekusega alusel, aga kui see radar suunatakse mingit märki jälgima, siis tema enam 360 kraadi ulatuses ei tööta, vaid ainult oma märgijälgimisradari antenni piiratud töösektori ulatuses. Sest tal on konkreetne ülesanne jälgida tuvastatud märke, mitte tegeleda ringvaatlusega. Antud juhul Bukil see märgijälgimise radari töösektor on vist mingi maks 60 kraadi juures. Nüüd asub(vad) töösse raketi sihitamise radar(id). Raketi stardi eel on juba varem raketi paigaldamisel toimunud ära raketi initseerimine (seotakse konkreetne rakett temale antavate käskude lugemiseks konkreetse sihitamisinfot edastava radariga ja käsukoodidega, no piltlikult nagu sinihammaski). Sellel sihitamisradaril on tavaliselt täiendav tiba laiem töösektor, kui märgijälgimisradaril lihtsalt selle pärast, et tagada ükskõik milliseidki trikke teha üritava sihtmärgi radari töösektorist väljakaldumise vältimist. Sihitamisradar sihitab nüüd selle startinud raketi märgijälgimisradari poolt jälgitava sihtmärgiga samasse ruumipunkti, kus siis toimub lõhkepea plahvatus. Lisaks võib olla raketil veel ka omal aktiivpea, mis ise lõppfaasis sihitab (nb! ka Bukile on selline rakett litter-tähisega A olemas). Nüüd selgituseks. Sellest jutust on ilusasti aru saada, et märgijägimisradar ei võta üle 360kraadist ringvaatlusseiret. Seda jääb ikka tegema ringvaatlusradar, tema võimekus selleks on kompleksis alati oluliselt suurem, kui märgijälgimisradaril. Ja omakorda ringradariga koos töötava NRZ (oma-võõras tuvastus) võimekusulatus on veelgi suurem- et tagada kindel NRZ-tuvastus ringradarile ettenähtu tööulatuse piires. Buki-de-versioonide näidete stiilis: 360 kraadi seire ca 100 kildi ulatuses, märgijälgimine-sihitamine ca 50km ulatuses, raketi ulatus 40km. Kõik ülekattega.
Ja nüüd läheme eilsete kildude käsitlemise juurde. Buki märgijälgimise- ja sihitamise radar ja seadmed 8 raketi initseerimise ja juhtimise võimekusega on ühe šassi peal. Esimeses või põhilahenduses 9A310-9A317-na lisaks veel on selle šassii turjal ka 4 raketi stardialus. Ülejäänud neli initseeritavat raketti asuvad transport-laaduril 9A39, millel on need neli juhitavat raketi aktiivpesa ja 4 lihtsalt transport-alusel. Seejärel tehti Buk-M2 arendades juba paralleelselt senise lahendusega ka spetsiifiline ülesannete ümberjagamise võimalus. Märgijälgis- ja sihitamisradar koos 8 raketi initseerimisseadmetega jäi samamoodi alusele, aga ülestõstetava teleskoopnoole paigaldamiseks (paremaks märgijälgimiseks ja raketi sihitamiseks ikka kaugemale ja ikka madalamale) eemaldati šassiilt stardiplatvorm. Tulemuseks valmis teleskoopalusel märgijälgimis-sihitamisradar-raketinintseerija 9C36 tõstetud töökõrgusega kuni 22 meetrini, st ca 7nda korruse kõrguseni. Tema poolt initseeritavad 8 raketti asuvad nüüd kuni kilomeetri kaugusel raadio-andmesides oleval kummalgi sellisel 4aktiivpesa+4passiivpesa asetseval samaks jäänud stardi-transport-laaduril 9A39.
See kõik on juba ammu räägitud.

Ja nüüd ma loen siit selliseid kilde:

Siiski tundub, et selle kasutamisel on vana, soomuki katuse peal olev radar endiselt kasutusel. Kasutatakse kahte korraga siis.

Senine ringvaatlusradar on ka kasutusel, koos selle "kaelkirjakuga", viimast loetakse täienduseks.

Mis ma peaksin ütlema selliste kirjatükkide peale?...
Kas ehk nii:
Antud kirjutajal vähemalt sellest postitusest viewtopic.php?p=832375#p832375 alates uuesti tutuvuda materialidega ja viia enda puudulikud teadmised vastavusse, vajadusel tõendada terviklike ja süsteemsete teadmiste omandamist ja nende põhjal analüüside teostamise oskust järeleksamil ja seejärel jätkata kursust....

Nüüd peaks olema arusaadav, mis asi see "kaelkirjak" 9C36 siis on. Tegemist ei ole mitte mingisuguse ringvaatlusradari 9C18 täiendusega. Või "abilisega".
Tegemist on kogu kompleksi Buk iseseisva märgijälgimis- ja sihitamisradariga 9C36.
Buk-i versioonid koosnevad (lihtsalt struktuurinäide):
* komandörimasin (nt 9C470)
* ringvaatlusradar (nt 9C18)
* märgijälgimis ja sihitamisradar koos 8 raketi inistseerimise ja juhtimisega ja neist 4 raketi stardialusega (ülejäänud 4 andmesides 9A39 peal neljas aktiivpesas) (nt 9A310, 9A317 jne)
*stardi-transpordi laadimismasin 4 aktiivpesa ja 4 transpordipesaga (nt 9A39)
ja nüüd siis tehti süsteemi kaks viimast rida ümber:
võimalik on ka versioon
* teleskoopalusel märgijälgimis- ja sihitamisradar koos 8 raketi initseerimise ja juhtimse tehnikaga 9C36 millega on seotud
* 2tk stardi-transpordi laadimismasinat (kumbki siis 4 aktiivpesa ja 4 transpordipesaga) (nt 9A39)
Sellest peaks olema üheselt arusaadav, et nii 9A310-317 kui ka sama tehnikaga 9C36 ei ole teps mitte mingid ringseireradari täiendused, vaid konkreetse ülesandega kompleksi osad, ilma milleta ei toimu kompleksis ei märgijälgimist, ega ka mitte ühegi raketi ei initseerimist ega ammugi siis mitte lendu laskmist. Jah neil on võimekus oma piiratud tööulatuses tegeleda ka pelgalt seirega, aga nad iial ei ulatu oma töökauguse ja võimekusega asendama 9C18 ringradarit, nii nagu 9C18 ringradar iial ei ulatu tegelema märgijälgimise ega sihitamisega ega initseerimisega.
Seda kõike käsitlesin juba Osa-d kui üht parimat ja lihtsamalt vaadeldavat õppematerjali selle ÕT-temaatika ja ülesehituse selgitamise jaoks. Tor-i peal me juba lihtsalt vaatlesime (sest alusteadmised said läbi käidud, ma ei pidanud seda A-ja-B ülekordamist enam vajalikuks ja seda ma ka siis just niimoodi märkisin). Edasi vaatlesime Kub-ist-Buk-ini jõudmise arengut ja loomist. Kub-il oli teine radarite funktsionaalne šassiidel jaotus ja siis seal ilmnenud funktsionaalsete puuduste kõrvaldamiseks struktureeriti Buk ümber. Siis sai kah selgitatud mis mida ja milleks teeb ja mis nüüd paremaks läks. Ja nüüd ma loen siin, et teadmised on puudulikud, materialid on omandamata.....

P.S Buk-M3 jõuti juba kõike seda võimekust laiendada. 4-sest alusest tehti 6line, 8-sest alusest tehti 12line. Ringradar tehti võimsamaks. Märgijälgimine tehti võimsamaks. Raketi lennu-ulatus tõsteti suuremaks. Loomulikult siis juba ka sihitamisvõimekust tõsteti. Rakett sai lisaks esimesele tähisega A (aktiivpea) versioonile täienduse ka teise juba oluliselt võimekama A-seeria raketiga. Ja loomulikult kõige elementaarsem: arvutus-, jälgimis-, analüüsi- ja ühilduvusvõimekus sai laiendatud.

[lootsik]

Siin võiks nüüd Peetri teadmisi vaja minna.
Vantide kanal väidab, et Aserbažani lennukit ei saanud kahjustada Pantsir,
sest tal on kõikide rakettide lõhkepeade fragmendid ümmargused ja pildil on augud kandilised.
Ma pole kindel kas pilt on üldse õigest lennukist.
https://t.me/fighter_bomber/19791

[Peeter]

Ega mina ju kah kõike ei tea, ammugi siis veel sellest, milliste relvadega seal piirkonnas tina anti ja kelle poolt või kelle pihta.... aga senisele eukogemusele tuginedes- kui mingi jama on juhtunud, siis tagantjärgi tulevaid vandi vassimisi ja keerutamisi mina küll kellelgi uskuda ei soovita. Tavaliselt see mingi susser-õigustav hülgemöla on....

[Kapten Trumm]

Shrapnell tehakse kandiline seepärast, et nurgad ja teravad servad lõhuvad sihtmärki palju paremini kui ümmargused kuulid.
Kahjuks ei neia netist ühtegi pilti Pantsiri lõhkelaengu kohta, et seda väidet kinnitada või ümber lükata.

[Kriku]

Ümmargused peaks jälle kaugemale lendama?

[Kilo Tango]

Ümmargused peaks jälle kaugemale lendama?

Vahe ei ole oluline. Lendavad kaugemale küll, aga peamiselt selles lennu faasis, mis on alahelikiirusel. Siis on need juba suurema osa oma energiast kaotanud. Ülehelikiiruse puhul ei ole väga vahet - fragment on igal juhul ülehelikiiruse jaoks sobimatu kujuga. Ümmargune või mitte - erinevus on ebaoluline.

[Peeter]

Slaavi ÕT-l on niigi lõhkepea üledimensioneeritud. Et märk kindlalt alla tuleks. Juhtumil, kui ka täpsust vajaka peaks jääma. Siia kirjutan nüüd selle kunagise ilkumise venerelva kohta, mis suhtumisena nii üldse meie poolel, kui ka siin foorumis pikka aega ringi lainetas:
*Vandil on ebatäpsed relvad (raketid, kahurid jmt jne jne) aga vat meil läänepoolel on täpsed. Kõik satiga juhitavad ja raadioteel jne. Hästi vinged, uus põlvkond, sellised millest vant isegi und ei oska näha. jne. venelasel on lõhkepea suur aga meil on lõhkepea väikene, sest meil pole rohkem vaja, aga venelane peabki suurema tegema, et midagi üldse mõjuks. Ja üleüldse lähevad neil need raketid mööda... hahahaa
Ja siis ütleb vant: No läks sõjaväeosa asemel tiba mööda ja kuskile koolimaja (haigla, hotelli vmt) pihta. Juhtub, a te pange kohe netti need pildid üles, kuidas mööda läks, siis me ka teame, et läks mööda. Ega me kadedad ei ole. Me paneme siis järgmise teele, ja paneme kohe kaks tükki järjest, no üks ikka trehvab pihta, ärge te põdege seal, et meil nad tiba ebatäpsed.

Niimoodi võib juttu veel pikalt edasi veeretada. Ma tookord mõtlesin, et kas need meiepoolsed üleolevad irvitajad saavad ka aru, et kui sõda lahti peaks minema, siis läheb ruttu lõõpimise tuju üle, kui meil karjana kõik segamini raketidega tambitakse. Ja kui side-võrgud-jne maha võetakse, siis ei pruugi neil üle-sati-täpis-navigeerijatel enam mingit täpsust ega vb isegi lennuvõimekust ollagi... Aga kui tookord seda oleks rääkinud, siis oleks ise siin pilkealuseks saanud. Õigepea hakkasid tookord ka Nato kindralid rääkima, et vene EW on vägagi tõsiselt võetav asi ja pole mingit alust neid alahinnata. Ja siis ka meil hakati teisi tuuli puhuma kirjatükkides. Täna räägitakse täitsa avalikult, et venelase nii ÕT- kui EW-asjad on täitsa arvestatavad ja tõsiseltvõetavad süsteemid.
Teemasse tagasi: Kui kellelgi on olnud kahtlusi, et vene ÕT ei suuda sihikule võetud lennukeid alla tulistada, siis sellega pole mõtet pead rohkem vaevata. Kui märk on ZRK poolt tuvastatud, jälgimisele võetud, rakett lendu läinud lennuki sunas, siis arvestage, et raketi tabamistäpsus ja lõhkepea võimsus on küllaldane, et lennuk alla tuua. Ma pigem soovitaks lenduril kohe hakata pääsemiseks tegelema peibutuse ja tõrjega. See arutamine, et kas lõhkepeas sisalduvad osakesed on kandilised või ümmargused, ei oma mingit otsustavat tähtsust...

P.S. Nüüd üritatakse kanaliseerida jutt šrapnellide kujule. Me ei tea siiani ja tõenäoliselt ei saagi teada, milliste relvadega seal ja kelle või mille pihta ja kelle poolt tuld üldse anti. Juhtus-mis-juhtus, aga tsiviillennuk sai tina. Ja selle asemel, et hakata nüüd olukorda lahendama, otsustati see lennuk perse saata. Kui ta kuskile maa peale kukub, siis oleks jäljed näha ja arutada jne. Pole vaja. Kõige kindlam- saadame Kaspia peale. Kui selle ajaga seal mere kohal alla kukub, siis kaob- pohhui. Kui kohale jõuab, siis neil vedas, ja küll siis vaatame, mis saab. Juba see on näitab suhutmist. Aga juhtus kõige halvem versioon- jõudis küll üle vee maa kohale, aga oli nii palju pihta saanud, et kukkus enne maismaale hädamaandumist üritades alla. Ja osad pääsesid veel eluga ja rääkisid ja näitasid, mis juhtus. Vandil rinnaesine selgelt paska silmini täis. Jäi vahele, et oma venepohhuisimiga saatis lihtsalt lennuki merekohale surema. Ja nüüd järjekordselt üritatakse "leida-ja-leiutada", kuidas kõik teised on süüdi. No kas pole nii omane neile?

Veel P.S. Ma olen mõnikord mõelnud, et MH17 oli oluliseks vahejuhtumiks, miks tookord 2014 sõda edasi ei eskaleerunud. Vant pidi ruttu taanduma ja jäljed ka veneBuk-ile ära peitma. Aga ometigi kaks nädalakest varem oli kõva reklaamipropaganda, kuidas Buk on Ukraina ÕT-väeosast kätte saadud ja kuidas edaspidi hakkavad need värdvabariigid ise selle relvasüsteemi abil oma õhku kontrollima. Ja täpselt sama jutt oli samal ajal ka, et kohe-kohe hakkavad Krimmi päritolu (milledest küll ainult kered olevat alles olnud) endised Ukraina sõjalennukid värdriikide lipuvärvide all õhuvõitlusi fašistidega pidama. See kõik oli otsene vihje plaanidele, et kohe-kohe saabuvad Ida-Ukrainas okupeeritud aladel külapoodidesse-vojentorgidesse müügile lisaks tankidele jmt tehnikale ka ÕT-kompleksid ja sõjalennukid. Veel samal päeval peale MH17-te Girkin hõikas rõõmuga kuidas nad Ukraina fašistliku sõjalennuki alla lasid. Leitud hollandlaste laibad ja passid panid venelase plaane muutma ja sõja niisama susisema jätma. Päris mitmed "ennustajad" on ju mõista andnud, et see kõik mis praegu on seal Ida-Ukrainas mõlema poole poolt ära lastud, oli ju tegelikult venelasel planeeritud meie (kogu Baltikumi ja sealt edasi muu läänerinde) peale ära kulutamiseks. Lisaks vene ja Ukraina lahinguvarudele veel ka valgevene varud ja vahendid- kõik see oli neil meie peale arvestatud, aga lihtsalt oma plaanides takerduti Ukrainas. MH17 pani venelase plaane muutma. Pärast seda valgevene-tõrge oli juba justkui naljamäng ja no tuletame meelde, et vahetult sõja eelõhtul 2022 jaanuaris käis ju möll läbi Kasahhist. Ka sel näidati ju maailmale (ja ka Ukrainale) ära, kuidas venevant (appi)tuleb ja kõik segamini peksab. Lisaks veel see aspekt, et kui suur sõda Euroopa suunas oli plaanis (mäletagem milliseid võiduartikleid ja milliste eesmärkide ja tulevikuvisioonide ja nägemusega maailmakorra muutmisest need ette valmis kirjutati jne), siis ei saanud tagalasse selja taha midagi susisema jätta. Ja nii mindi ja peksti kõik laiali. Nagu vandile tavaline. Ja seda oli vaja ka Hiinale näitamiseks, et hiinlasel mingit mõtetki ei tuleks hakata nii Siberis, Kaug-Idas Kesk-Aasias jne oma agendat heietama. Vant näitas hiinlasele, et on tegija. "Ma alustan suurt sõda Euroopa suunas ja sina passi peale, saad Taiwani ära kahmata, kui õige hetk tuleb". Mingi diil pidi neil omavahel olema ette ära tehtud, et vant julges nii palju vägesid just Hiina piiri äärest ära tuua. Me võime ainult teoretiseerida, mitu päeva teistsuguste arengute korral oleks veel kulunud kuniks Hiina oleks Taiwanile kallale läinud.

[Peeter]

Jätkame siis tehnilise tekstiga.
Käsitleme edasi Pantsiri:
Vaatame kompleksi seireradarit (Станция обнаружения целей (СОЦ)).
Kõigepealt tehnilised andmed:

Pantsiri seireradari tehnilised andmed1.png (124.19 KiB) Vaadatud 1472 korda

Pantsiri seireradari tehnilised andmed2.png (131.17 KiB) Vaadatud 1472 korda

ja nüüd tehniline arhitektuurne struktuur

Pantsiri seireradari arhidektuur.png (78.23 KiB) Vaadatud 1472 korda

[Peeter]

Jätkame ikka Pantsiri seireradariga, nüüd paremini mõistetavate slaididega:

Pantsiri seireradari koosseis.png (241.98 KiB) Vaadatud 1453 korda

Ja nüüd siis töörežiimide graafikud

Pantsir seireradari töörežiimide graafikud1.png (140.08 KiB) Vaadatud 1453 korda

Pantsir seireradari töörežiimide graafikud2.png (96.2 KiB) Vaadatud 1453 korda

Ja nüüd tiba selgitusi: Seireradaril on 5 erinevat töörežiimi erinevate vaatlemiseks valitud sektoritega. Nii asimuudi, kauguse, kui ka sektori töölaiusega.
1) standardne "tavalistes tingimustes" 360 kraadi seirega töörežiim, töörežiimi tõusunurgal 0-60 kraadi
2) sama, mis punkt1, aga pikendatud ulatusega, 360 kraadi, aga kitsama ja madalama seiresektoriga, töörežiim tõusunurgal 0-30 kraadi
3) raketitõrjerežiim (eraldi märgitud täpisrelvade/rakettide), milles jälgitakse ülemist sektorit, alumine sektor on katmata, töörežiim tõusunurgal 20-80 kraadi
4) sama, mis punkt2 aga veel "eriti pikendatud" töörežiim, ja seireradar töötab aeglasemal pöörlemiskiirusel. (P.S. eraldi on märgitud, et selles režiimis suutvat SOTs tuvastada aerodünaamilisi sihtmärke, st nende starti kuni 100 km kauguselt)
Siiamaani töötavad üheaegselt paralleelselt mõlemad saatja kanalid, nii esikülje- kui ka tagakülje antenni-saate-vastuvõtu-süsteemid
5) ja nüüd on siis sektorseirerežiim: asimuudi amplituud +/- 45 kraadi, tõusunurgas 0-60 kraadi, töötab ainult esikülje antenni-saatja-vastuvõtu-süsteem. Idee järgi oleks see siis režiim, kus midagi kitsas eeldatava ründe sektoris tehakse tugevdatud ja tõsisemat biitimist. Kirjelduses siis patarei struktuuris koostöörežiim, kus keegi teine katab sellest +/- 45 kraadi sektorist ülejääva ringiosa 360 kraadi ülevaatlikuse jaoks. Kui ohuolukord ja/või väljaõpe pole aga pädev, siis selle režiimi valikul on samal ajal ZRK jäänud ise väga nõrgasti, ehk isegi olematult kaitstuks.

Sellega on ka näha, kui oluline on süsteemioperaatori väljaõpe ja samamoodi ka süsteemi juhtiva staabi koordineerimisvõime väljaõpe. Paljalt vale töörežiimi valikuga on võimalik saada ise hävitatud, rääkimata veel millegi kaitsest.

Jätkan selgitustega hiljem.

NB! Siiamaani räägime veel ainult seireradarst, ehk siis õhuruumi jälgimisest ja seal olijate tuvastamisest radari ja oma/võõras süsteemi abil, siiamaani veel telemeetriat, optilist- ja soojuskaamerat veel ei käsitle, lihtsalt objekt ei ole (veel) nii lähedal.
Märgijälgimise, ja sealt edasi "raketitamiseni" läheb veel aega.

[Peeter]

Ja siia siis see seireinfo Pantsiri operaatorikabiini kokku jookseb, number 3 on operaator, number 4 üksuse komandör:

Pantsiri töölaud.png (396.83 KiB) Vaadatud 1443 korda

Ja selline on siis operaatoritöö vaade. Vasakul operaator, paremal komandör.
Ülemine on lahingutöö vaade, ja alumine siis ooterežiimis valmisolek (toited sisse lülitatud, süsteemid aktiveeritud, passiivne valmidusrežiim ilma saatjate aktiveerimiseta). Üleminek ooterežiimilt töörežiimile ca kuni 10 sekundit. "Teploviisorisüsteemi" (soojuskaamera) käivitumine võtab pikemalt aega.

Pantsiri operaatorite vaade.png (438.44 KiB) Vaadatud 1443 korda

Ringseiresüsteem suudab jälgida kuni 40 tuvastatud märki. NB! Need ei ole veel fikseeritu sihtmärkideks, vaid on veel lihtsalt seirealused jälgitavad ja trasseeritavad märgid.

Ja veelkord NB! Tegemist on üldhariva materialiga, kuidas ja mismoodi ÕT-kompleksid toimivad. Antud juhul siis Pantsiri näite najal, palun mitte otsida siit poliitikat. (Kui ei ole (enam) soovi, siis võin koheselt ÕT-tehnika toimimise selgitamise lõpetada.)
(P.S. Olen tiba allergiliseks muutunud, kui mõni akf teisi valimatult sõimab ja sildistab. Ja ma seda rohkem ei taha enam. Sellest ka järjekordselt see siinne lõppsõna).

[Peeter]

Kui nüüd keegi tähelepanelik neid tabeleid ja jooniseid uurida ja tehnilisi andmeid vaadata viitsis, siis pani tähele, et antud masinal pole enam üks seireradar, nagu "tavaliselt", vaid siin on kasutusel kahekanaliline saate-vastuvõtu pingimise süsteem, milles mõlemad kanalid on pandud nn "seljad-kokku". Tänu sellele on võimalik langetada seireradari pöörlemiskiirust, ja kasutada samas laiemaid ja kompleksemaid võtteid ja lahendusi tagamaks täpsemat tuvastamist ja trasseerimist. Selgitan, seireradaril on märgitud töösageduseks 10cm. See on töösageduse "üldine" +/- ala, mitte konkreetne üks sagedus. Selles alas töötab sõltuvalt töörežiimist kas siis ühekaupa järjestikku, või siis paralleelselt 40-50 erinevat sagedust, millel siis saadetakse erinevaid impulsspakette ja võetakse samas neid tagasipeegeldunud impulsspakette ka vastu. Sellisel lahendusel on mitu põhjust või ideed. Üks on see, et need erinevad töösagedused ilmusid kompleksidele seoses ZRK-de vastaste hävitusrakettidega . Tegemaks siis selle raketi märki tabamise raksemaks, elik üldse päästaks ära. Mõte siis selles, et kui saatjad (kõik kompleksi erinevad saatjad, mitte ainult SOTs) ilmuvad eetrisse impulsspaketina järjest erineval random-valiku sagedusel, siis peab ründav rakett pidevalt tegelema skännimise ja sageduste otsimisega. Ja kui ei suuda (järjekordselt) leida ja (järjekordselt) fikseerida, siis lendabki ZRK-st ehk mööda. Teine põhjus on kah, ja see on Doppleri-efekti kasutamine. Ja et märgi liikumist kindlamalt/konkreetsemalt jne fikseerida, siis toimub pingimine mitme erineva sagedusega välistamaks ainult ühe sageduse kasutamisel tekkida võivad viga, kui objekti liikumisel toimuv peegelduse faasinihe satub 100% kattuma etaloniga.
Selgitavad pildid:
Tööpõhimõtte selgitus

Doppleri efekt.png (323.23 KiB) Vaadatud 1251 korda

Ja siin siis selgitus harmooniate tekke asjus, selgitamaks "pimedatelt kiirustelt" tulevate vastuste täiendava täpsustava erineva sagedusega analüüsimise mõtet.

Siin siis järjekordne näide, mis selgitab korraliku väljaõppe vajadust ja operaatori oskust oma tööga toime tulla.

Toitest:
Ainuüksi see radarisüsteem tarbib sõltuvalt töörežiimist kuni 8 kW energiat. Masin ise on varustatud 3f380V50Hz diiselgeneraatoriga, mis kulutab kolmveerandvõimsusel tunnis 15 liitrit kütet. Generaatori paak on napp 500 lirtsu, nii, et 30 tundi tiksub lõdvalt. Lisaks veel veoki paak ja varukanistrid. Generaator on ise "mitte vähem kui 90kW", lubatud suurim ühe faasi koormus 380V 50Hz puhul 160A.
Sellest 3f380V50Hz-st tehakse läbi elektroonilise muunduri 3f220V400Hz ja +27V. Lisaks on +27V süsteemis veel ka täiendavad omad akud. NB! Süsteem on autonoomne ja eraldiseisev sõiduki parda elektrisüsteemist. Kogu see kaadervärk on auto tagaosas iseseisvas konteineris kaaluga 2,4 tonni ilma kütuseta.
Lisaks on välise energia-allika ühendamise võimalus- 3f380V50Hz.
Kogu selle toiteosa juhtimine on üles ehitatud selle asja peale:
Lovato RGK-60
https://www.google.com/search?client=fi ... r&q=RGK-60
https://enertec.qc.ca/files/ec/p_cg-rgk60_eng.pdf

Lovato RGK60-F.jpg (83.95 KiB) Vaadatud 1251 korda

[Peeter]

Tõstn siia ümber teises teemas tekkinud ÕT-arutelu ühe põlema läinud nii S-300, kui ka S-400 kompleksis kasutatava seireradari 96Л6-e asjas.
http://library.voenmeh.ru/jirbis2/files ... /17.21.htm
https://www.radartutorial.eu/19.kartei/ ... 44.ru.html

Postitas isakene » 06 Mär, 2025 0:31
Selle antenni ehituse osa võiks ka õhutõrje teemasse kopida. Huvitav lugemine.

Tõstsin siia ümber, küljendasin ja täiendasin ka oma postitusi:

Postitas Peeter » 05 Mär, 2025 10:38

an2 kirjutas: 05 Mär, 2025 10:00
Sakõ (Саки) Krimm Jevpatorija lähistel:
https://t.me/supernova_plus/36584?single

C-400 radar pihta saanud.

Selle kohta nägin kuskil infot, et see 96L6 läks tänaval ise sõidu pealt põlema. Põleb siis lameantenn, mis on lapiti transportasendis šassi kabiini katusel.

P.S. Olen "tollel ajal" seal Saki-s ja Jevpatoorias ise olnud. Jevpatoorias oli (on?) suur sõjaväehospidal. Mäletan, et tookord jäi silma (piisavalt) palju ratastoole noorte meestega. Kellel mis-kus puudu või midagi muud. Öeldi, et material põhiosas tuleb (tuli) Afgaanist-DRA-st. Et siin siis kuurortis taastuvad

Postitas Peeter » 05 Mär, 2025 11:01

Kapten Trumm kirjutas: 05 Mär, 2025 10:43
Sellised iseeneslikud põlemised ja "allatulistatud drooni rusudega pihta saamised" on vene kontekstis alati info, mida tuleb tubli koguse soolaga võtta.

Ma nägin videot tänava pealt, kust on näha, et on hoo pealt seisma jäänud. Siin on ainult üks pilt. Ja seal oli ka näha, et põlema hakkas antenn alt poolt, kabiini poolt. Siin on lihtsalt üks pilt põlevast masinast.
Muidugi ei välista see võimalust, et "aidati põlema minna". Aga ma praegu antud juhtumi puhul siiamaani oleks veel väga skeptiline väitele, et "sai pihta".

Igaüks võib omale "tublit kogust soola" ise doseerida.

Kapten Trumm kirjutas: 05 Mär, 2025 11:04
Asjalikumaks minnes, et mis taolise tulekahju põhjus oli? Vatid lasid tulise antenni alla? Või unustati antenn välja lülitada (kiirgas seal transpordiasendis edasi?

Postitas Peeter » 05 Mär, 2025 11:34
Seal on lameantenn. Sihuke moodustis (räägin prostalt), mis kiht kihi kaupa laotakse üksteise peale ftoroplastilaadset mingit materiali (kui tule juba külge võtab, siis kärssab hästi, aga tahab sussutamist alguses tiba), iga kihi vahele pannakse antenni elemendid ja kaabeldus, mis siis moodustab justkui hästi väikeste Yagi-antennide tuhanded-tuhanded plejaadid. Sinna läheb antenni jalast külge "mõnus(ad) pihutäis(ed) varjestatud kaableid. Nüüd istub seal ka kari jaotureid plokkides, millelt signaal alla tuleb. Sinna üles jookseb saatmise poolelt jällegi kaabliports, see läheb saatjasse sisse, mille väljundist jookseb omakorda volnovod, eesti keeles siis lainekandja, nelikordaneli-nagu-kaabli-karbik, mida mööda signaal lainetena peegeldub ja siis jaoturist jagatuna õige väljaviigu kaudu õige nurga alla välja suunatakse. Lisaks servo&hüdraulika: tõste ja pööramise ja pöörlemise antennijala&antenni küljes olevad osad. Kõik see tahab korralikult energiat, ja ka selle kõige toitekaablid on parajalt jämedad. Üldiselt, kui asi läheb transportasendisse, siis peaksid kõik pinged maas olema ja saatjad väljas. Kui näiteks volnovodi süsteemis oleks mingilgi kujulgi toide sees, siis ütleks, et kabiinis olijad pidid kindlasti aru saama, et see nii on, sest kogu see jama oli nii lähedal, ja veel nende suunas kah. Nt kiirguse pärast töötava masina puhul ei ole lubatud seal ees töllerdada. Olen ise korra sellist asja tundnud, ja oli selline imelik tunne, et justkui riided läheksid kah seljas soojaks. Vb oli see meelevaldne. Aga edaspidi üritasin vältida sisselülitatud võssokojega auto APU peal ja ümber turnimist ja ka saatjate töösuuna ette ronimist. Nii, nagu ohutustehnika juhend ette nägi (duhhide ja slonjarade puhul see suurt kedagi ei kottinud). Olen ise pealt näinud, kuidas märgijälgimise radari veetorni katuse peale keeramise järel tehtud saatja sisselülitamise tulemusena sadasid ca 100-200 meetri pealt kiire sisse jäävad katusel istuvad varesed maha. Tuterdasid tiba ja lendasid siis laiali. Aga!!! Selline elektrist süttimine kusjuures veel saab toimuda siiski alles ainult siis, kui käima on jäetud toide. Aga sel masinal minuteada sisemist generaatorit ei ole, vaid töötab välisel mingil veokal või selle järelhaakes oleval generaatoril. Ehk siis välisel toitel. 96L6 töötab koos stardialustega ja generaatoriga ühiselt kaabeldatuna tervikuna, saatja-ülekandes istub ainult 92L6 ja siis juba tema tegutseks oma generaatoriga..., aga see on 96L6, mis kindlasti oma sisemist toite generaatorit nii 100kW ei oma. Seepärast ongi ilmelik vaadata, kuidas just antenn sõidu pealt põlema läheb.... Kabiini tagaosa, see oleks teine jutt... Tagaosa saab juba šassi või mootori-ülekande poolest küll kärssama minna.
Või ikka aidati.... kabiini tagant? Või lihtsalt järjekordselt mingi tegemata hoole?
NB! Tuli on kabiini lae ja antenni vahel, teisel pool antenni (transportasendis siis üleval pool) on metallkonstruktsion ja seadmeplokid.

Postitas Peeter » 05 Mär, 2025 13:34

Kilo Tango kirjutas: 05 Mär, 2025 12:45

Peeter kirjutas: 05 Mär, 2025 11:34
... Töötava masina puhul ei ole lubatud seal ees töllerdada. Olen ise korra sellist asja tundnud, ja oli selline imelik tunne, et justkui riided läheksid kah seljas soojaks. Vb oli see meelevaldne. ...

No see on üsna ootuspärane mikrolainesaatja ees töllerdamise puhul.

Mina teadsin seda, ja juba siis, aga paljud tohlamid ei saanud sellest asjast üldse aru. Ja siingi peab seda selgitama, just seda kas, mida ja kuidas sa sellist asja tunda või näha võid. Ma arvan, et siingi paljud ei tea sellest asjast midagi. Mul noorsõdurina (slonjara-kursandina, kellel polnud veel isegi nimetust rjadovoi) ei olnud siis lihtsalt see üks kord varianti keelduda. Aga ma andsin endale aru, mis toimuma võib hakata. Olin sinelis ja suht lühikest aega ja ka mitte just väga lähedal ninapidi juures.

(P.S. Üritasin videot üles leida, nägin eile toidupoe parklas telefonis aega viites, kui prouat ootasin, aga nagu kiuste enam ei trehvanud. Kui silma jääb uuesti, siis üritan ära kopeerida

[Peeter]

Panen siia nüüd ühest situatsioonist kaks pilti.
Tegemist siis Buk-i kompleksi droonijahi ja seejärgse ründamisega.
Üles leitud siis loodusest Buk-i märgijägimise- ja raketisihitamise radar ja 4 raketi stardialus 9A310 ja lisaks siis lähedal "tema sabarakk" 9A39 nelja aktiivsetes pesades asuva raketi initseerimis- ja sihitamisvõimekusega ja nelja passiivses transportpesas oleva raketiga. Ühtki raketti 9A310-l kukil enam pole. Ainult siis tühi radar-alus hetkel. Ja samas siis kas temaga koos tugiüksusena töötamas, või siis värske mandiga "laadima tulnud" (kuni)-8 raketiga 9A39. Iseseisvalt ei lase see 9A39 ühtki raketti välja ega midagi. Peab 9A310 ligi, st vähemalt kilomeetri peale, sidesse initseerima-sihitama pressima, siis saaks 4 aktiivpesas olevat raketti ära initseerida ja seejärel ka lendu lasta 9A310 poolt.
Kumba rünnata? Kas nüüd seda kuni-8 raketiga transpordi-stardialust millel 4 võivad olla juba initseerituna stardivalmiski? Või sihtamisseadet? Tuletan veelkord meelde, et tegemist on Buk-i šassiidega, mida olen ka tinglikult "paarisrakendiks koos oma sabarakuga" nimetanud. Mõlemad on üksteisest sõltuvad, ühel ühed, teisel teised spetsiifilised võimekused. Kas radariseade ilma rakettideta, või rakettide alus koos rakettidega?
P.S. Meie ei tea võimalikke ründejõudude (droonide) arvu.
Valiti ja näidati meile raketid ehk siis 9A39. Üks hävinud laadur-transportija ja radarialus vähemalt senikaua ründevõimeta, kuni uued raketid saabuvad. Ääremärkus: kuigi on ettenähtud ja võimekuses, et ühe 9A310-317-e kohta üks 9A39, siis ressursside piiratuse korral üks 9A39 võib tehnika vähesuse tõttu samas teenindada samaaegselt mitut 9A310-t. Ehk siis vb on veel mitme 9A310-317-e tarne kah sellest häiritud. Aga vb oli mitu ründedrooni veel tulemas, ja siis hävitati ka see esimesest laksust pääsenud 9A310.
Lisan veel, et niimoodi näevad loodusvideotel välja Buk-i kompleksi komponendid 9A310 ja 9A39.
Pilt 1
Näha üleval "tühi" 9A310, keskel siis see kuni 8 raketi võimekusega 9A39 ja all vasakus nurgas droon.

Buk-i ründamine drooniga.png (282.85 KiB) Vaadatud 631 korda

Pilt 2
Otsus. Tulemus. Põlev ja järjest plahvatavate rakettidega 9A39 ja leebet teha üritav 9A310.

Buk-i ründamine drooniga2.png (192.61 KiB) Vaadatud 631 korda