Mida Ukrainast õppida?

[vaad]

Ukraina sõdurid said neffy kiivrikatted, mis lõhuvad ära sõduri kiivri silueti ja seega vastase snaipril on raske tabada sõdurit. Seega kui õppida Ukraina sõjast, peaks neffy kiivrikate olema iga Eesti sõduri ja kaitseliitlase varustuse nimekirjas

Kiivri silueti hajutamisega on KV-s/KL-is tegeletud aegade algusest peale. Kõige sagedamini kasutatakse selleks elusloodust (kuuse oksad, rohi jms), kamo võrku või SCP näitel tekstiilribasid. Neffy on selles vallas ilmselt jah ikka efektiivsem lahendus. Tahakski tegelikult läbi viia testi erinevate kiivri maskeerimisviiside tõhususe osas.

[Kapten Trumm]

UKR õhujõud paistab, et on harjutanud seda maanteevärki juba 2020. aastal - nagu video näitab, siis varieeruvate tulemustega
https://www.youtube.com/watch?v=yzmRU5ugntM

Rootslaste reklaamfilm, kuidas see käima peaks
https://www.youtube.com/watch?v=QyD0liioY8E

[NGolf]

Kiidavad, et inimesed on aktiivsed kasutama e-Vaenlase äppi, mille kaudu saab edasi anda Vene sõdurite ja tehnika liikumisi. Midagi sellist võiks Eestis ka olla, rahuajal e-Z meeste kohta info edastamiseks näiteks. Saksamaa tegi Z märgistuse nüüd ebaseaduslikuks- või teeb lähiajal.
https://twitter.com/mhmck/status/1508264579712835584

[oleeg]

Panen siia lingi üsna huvitavale artiklile, mis on kahjuks liiga pikk. Vene keeles.
Kõik sidega seonduv on äärmiselt oluline ka meile...

Kaitsmata sideliinid on Ukrainas viibivatele Vene vägedele kallid

https://sprotyv.info/analitica/nezashhi ... v-ukraine/

terv
o

[Ukraina]

Tegelt võime siin välja tuua ühe vea mis jätis u selle 3 kuu jooksul enne sõja algust tegematta. 1 kaitse kraavide võrgustik ümber nende alade mida sooviti kaitsta, 2 mineerimine ja just sellist mis saaks distansilt õhata kus oleks hävitatud näiteks korraga terve paar kilti esimesi sisse tulevaid kolonne. 3 marioopoli kanti ei saadatud neid tt ja õt mis enne sõda toodi riiki või saadeti liiga vähe. 4 oleks pidanud ennetavalt kutsuma mehi juba kordus õppustele. See on meie eru kindralite suust ka läbi käinud erinevatest juttu saadetest. Ülejänuga on u väga hästi hiljem hakkama saanud v arvatud krimmi poole rindega. Kus anti käest väga lihtsalt kaitstavad linnad kherson esotsas. Nüüd sealt tagasi üle jõe saada pole võimalik isegi kui linn tagasi saadakse

[oleeg]

Volodõmõr Zelenski pöördus ukrainlaste poole Venemaa rünnakute esimese päeva lõpus. 25. veebruar 2022.
https://www.youtube.com/watch?v=6fRmg9S ... rashchenko

Mingil hetkel võiks midagi õpetlikku leida ka UKR riigi erinevate tasandite tegevusest.
Ettevalmistustest, tegevusest keerulises olukorras, kaadrivalikust, info liikumisest ja piiramisest jne jne.
Taktikalise tasandi "õppetunde" ja nende intrpreteeringuid tuleb aina juurde, OP ja strat tasandil on aga õpiseid väga vähe...

terv
o

[Poti soldat]

Mõtlemisainet meilegi kui mobiilne meie hangitav keskmaa õhutõrje olema saab:

S-300PT. Possibly knocked out in the early days of the war.

The S-300PT uses trailer-based launchers rather then a the truck-based ones of the S-300PS and PMU, making them far less mobile and useful to Ukraine.

https://twitter.com/oryxspioenkop/statu ... 8329968642

[Musashi]

Tegelt võime siin välja tuua ühe vea mis jätis u selle 3 kuu jooksul enne sõja algust tegematta.
1 kaitse kraavide võrgustik ümber nende alade mida sooviti kaitsta

Mõtlesin kraavide peale. Võimalik, et oli õige otsus massiliselt kraave mitte kaevata, isegi kui oleks aega selleks olnud. Riigi pindala on suur ja lage, metsa pindala ainult 17%. Agressor sõidaks neist suuresti lihtsalt mööda ja ikkagi rulliks kuskilt läbi, või tekitaks suhteliselt kiiresti pioneeritehnika abil sillad. Samas läheks kaevamise peale tohutult aega ja ressurssi.
Linnalahingus tundub ka varitsus parem variant.
Kaitsjad lasevad agressoril sõita soodsasse kohta ja varitsevad, vahetavad sobival ajal kiiresti positsioone.
Ja osaliselt õigetes kohtades ka kraave ja kaevikuliine on. Deonetskis ja Luganskis on juba 2014 aastast kaevutud.

2 mineerimine ja just sellist mis saaks distansilt õhata kus oleks hävitatud näiteks korraga terve paar kilti esimesi sisse tulevaid kolonne.

Sellist asja vist pole kuskil varem nähtud ega tehtud...? Kilomeetrite viisi maanteed mineerida ja loota, et sinna otsa sõidetakse ja kõik koos õhku lennatakse? Miinid asfaldi sisse uuristada ja niimoodi peita, et keegi aru ei saaks, koostada lõhkevõrk...ja siis lasta tsiviiltranspordil selle peal vibreerida, lootuses et midagi ei juhtu ja kõik toimib just õigel hetkel...?
Täielik utoopia.
Olen külmunud pinnasesse auke raiunud, et tankimiine asetada ja maskeerida, no ei ole lihtne tegevus...mis siis veel asfaldist rääkida...
Kolonni peatamisest ja osalisest hävitamisest on siin juba artiklid läbi käinud.
Esimesed masinad lasti laiali, siis käidi võsa vahelt ATV-dega öövaatlusseadmete ja droonide abil veel neid rappimas ja rakendati kõike muud käepärast relvastust.
Ehk siis osav ja väga mobiilne tegevus.

[Longbowman]

Ühe väheväärtusliku mõtte lisaksin siia veel:
Rattassõidukid vs roomiksõidukid.
Vaadates kaadreid ukrainast, siis teed on täis vrakke aga ka igasugu metallipuru ja -tükke.
Ilmselgelt on BTRidel jms suur oht rehve lõhkuda ja seisma jääda.
Kui hooldetiim koos varurattaga on kolonni lõpus 50km kaugusel, siis läheb ikka aega, enne kui taas liikuma saab või kuidas see elu reaalis käib sellistel puhkudel?

[Tankitõrje]

Ühe väheväärtusliku mõtte lisaksin siia veel:
Rattassõidukid vs roomiksõidukid.
Vaadates kaadreid ukrainast, siis teed on täis vrakke aga ka igasugu metallipuru ja -tükke.
Ilmselgelt on BTRidel jms suur oht rehve lõhkuda ja seisma jääda.
Kui hooldetiim koos varurattaga on kolonni lõpus 50km kaugusel, siis läheb ikka aega, enne kui taas liikuma saab või kuidas see elu reaalis käib sellistel puhkudel?

Oli suht sõja alguses jutt, et vattidel on odavad hiinas toodetud rehvid mis knopka peale õhu välja lasevad.
Vastus sinu küsimusele on aga see, et tehnika kui ei liigu siis jäetakse maha.

[MadMan]

Ühe väheväärtusliku mõtte lisaksin siia veel:
Rattassõidukid vs roomiksõidukid.
Vaadates kaadreid ukrainast, siis teed on täis vrakke aga ka igasugu metallipuru ja -tükke.
Ilmselgelt on BTRidel jms suur oht rehve lõhkuda ja seisma jääda.
Kui hooldetiim koos varurattaga on kolonni lõpus 50km kaugusel, siis läheb ikka aega, enne kui taas liikuma saab või kuidas see elu reaalis käib sellistel puhkudel?

Üks esimesi asju, mida UA töökojad sõja esimestel päevadel tootma hakkasid, olid tugevad siilid rehvide lõhkumiseks. Enamus sõjast käib kõva kattega teedel ja siil on väga odav "miin" millega õhkrehvidel toimiv transport seisma panna. Samuti tehti hulgem vanu häid tankitõkkeid. Kui need asjad kombineerida miinide, ühekordsete TT laskude ja täpsuslaskuritega, siis peaks selliste järjestikuste varitsustega kenasti kolonnid seisma saama. Ühes YT videos toodi välja ka RU PTG suurim nõrkus - väike jalaväe komponent. Selline raske soomusega üksus võib küll palju pahandust teha, kuid kohaolu reaalseks kehtestamiseks pole lihtsalt saapapaare ning kiiresti metsa hajuvad territorriaalkaitseüksused on nende jaoks väga vastik sihtmärk. $0.02

[Walter2]

Sellist asja vist pole kuskil varem nähtud ega tehtud...? Kilomeetrite viisi maanteed mineerida ja loota, et sinna otsa sõidetakse ja kõik koos õhku lennatakse? Miinid asfaldi sisse uuristada ja niimoodi peita, et keegi aru ei saaks, koostada lõhkevõrk...ja siis lasta tsiviiltranspordil selle peal vibreerida, lootuses et midagi ei juhtu ja kõik toimib just õigel hetkel...?
Täielik utoopia.

Teedel võiks olla selleks sobiv valmidus näit. väiketruupide näol. Rahuajal kasutavad neid truupe väikeulukid, siilid, roomajad ja muud metsaelanikud teede ületamiseks nagu näit. Skandinaavias ja Euroopas. Sõjaajal saaks need truubid ära mineerida. Ei ole üldse suured, ca. 15-20 cm mõõduga. Teede remondil ja rajamisel võiks sellise valmidus olla juba projektis sees ja KV poolt suisa nõue.

[gooligan]

Sattusin peale ühele tviidilõimele.
Ühtpidi teada-tuntud info, teistpidi on seda hea endale meelde tuletada.

Kogu käimasoleva sõja vältel on rahvusvahelised organisatsioonid tõestanud, et kriisiolukordades nendest abi pole. Pigem ollakse suurrriikide mängukannid.
Tänaseks on oma mõttetust tõestanud m.h -
- Punane Rist. Poseeritakse Vene tippoliitikutega, aidatakse inimesi Ukrainast venemaale küüditada, abi Ukrainasse aga toimetada ei suudeta
- IAEA (rahvusvaheline aatomiagentuur). Pole suutnud venelasi korrale kutsuda ning tuumaobjekte no-war zone'ks jõustada
- ÜRO. Kas nendest üldse midagi kuulda? Selle peaks laiali saatma või ära reformima, kui isegi varjamatule põhjuseta agressioonile ei suudeta ühest hinnangut anda. Sõdade vältimine ja heidutus oli ju üks ÜRO loomise juurmõtte.
- NATO. Vaatamata varasematele "heidutusoperatsioonidele" (kasvõi Afganistaan, Serbia) pole organisatsioon Ukraina aitamiseks suutnud midagi käegakatsutavat ära teha. Ka otsest konflikti vältides on palju halltoone (kasvõi Mustal merel lõksus olevate kaubalaevade turvaline välja konvoeerimine, suurõppused Vene piiride lähistel, mingi nokitsemine Süüria suunal jms). Ka saaks ju Poola piirile tekitada õhukaitse mulli, mis hõlmaks endast ka piiriäärset Lvivi - NATO õhutõrje ei tea ju, kas meie suunas lendav Kalibr on suunatud Lvivi või Poola peale. Igati legit oleks sõjaolukorras sellised raketid võimalusel alla lasta.
Eesti-poolelt vaadates on NATO enda piiride kaitsmine olnud küll usutav. Kuid Ukraina-suunaline abi suht olematu.
- EL. Suurematsorti jututuba. Nafta-gaasi import jätkub suure hoo ja hulgakaupa. Reakstsiooni teevad hambutumas kasulikud idioodid & aktiivsed kollaborandid (ei teagi kumba nt Ungari liigitada).

Mis toimis enne ja toimib edaspidi on inimestevahelised otsesuhted . Siin on Ukrainal väga vedanud, et sõja ajal on neil presidendiks näitlejakogemuse ja suureprärase veenmis- ning kõneoskusega president. Lisaks on tänapäeval ülioluline võita informatsioonisõda. Enda poole võidetud üldsus sunnib poliitikuid tegema otsuseid, mida nad ilma sisemise surveta teha ei julgeks.
Dramaatilised otsepöördumised riikide parlamentide ja rahvaste poole ei võimalda ka kõige kalgima südamega inimesel probleemist kõrvale vaadata.

----
Ja siit tarkusetera Eestile - hoiame liitlastega kogu aeg häid suhteid. Ei saa me valida pooli, milline USA president meile parasjagu sobib või kas endine poemüüja on kuskil peaministriks kerkinud. Meie asi on endale sõpru leida ja neid hoida. Pelgalt organisatsioonidesse kuulumine või organisatsioonide lipukirjad ei taga päriselus mitte midagi.
Meie poliitilisel eliidil peavad olema kõigi tähtsamate riikide PM'ide/presidentide moblanumbrid mälus ning suhted sellisel tasemel, et suvalisel hetkel võetakse Sinu kõne ka vastu ning olema võimelised ilma tõlgi abita oma sõnum ka edasi anda.

[Kilo Tango]

...
- NATO. Vaatamata varasematele "heidutusoperatsioonidele" (kasvõi Afganistaan, Serbia) pole organisatsioon Ukraina aitamiseks suutnud midagi käegakatsutavat ära teha. Ka otsest konflikti vältides on palju halltoone (kasvõi Mustal merel lõksus olevate kaubalaevade turvaline välja konvoeerimine, suurõppused Vene piiride lähistel, mingi nokitsemine Süüria suunal jms). Ka saaks ju Poola piirile tekitada õhukaitse mulli, mis hõlmaks endast ka piiriäärset Lvivi - NATO õhutõrje ei tea ju, kas meie suunas lendav Kalibr on suunatud Lvivi või Poola peale. Igati legit oleks sõjaolukorras sellised raketid võimalusel alla lasta.
Eesti-poolelt vaadates on NATO enda piiride kaitsmine olnud küll usutav. Kuid Ukraina-suunaline abi suht olematu.
- EL. Suurematsorti jututuba. Nafta-gaasi import jätkub suure hoo ja hulgakaupa. Reakstsiooni teevad hambutumas kasulikud idioodid & aktiivsed kollaborandid (ei teagi kumba nt Ungari liigitada).

Mis toimis enne ja toimib edaspidi on inimestevahelised otsesuhted ...

Üsna lambised järeldused. Mis sa arvad, kus need otsesuhted siis tekivad, kui mitte nendesamade nimetatud organisatsioonide raamistikes. Ja tuletan meelde, et Ukraina EI OLE NATO LIIGE. Ehk siis NATO-l ei ole Ukraina ees mitte mingeid kohustusi. Sama EL-ga. Kõik, mis tehakse, tehakse väärtuspõhistest arusaamadest lähtuvalt, mitte niivõrd isiklike suhete pärast. Mis puutub Želenskõid, siis minu meelest on kohati tegemist üsna närvidele käiva tegelasega. Ma ei mütologiseeriks tema näitlejaoskust üle. See, et ta on näidanud üles tema ametikohustuste hulka kuuluvat vajalikku mehisust on muidugi positiivne.

Poola kohal on ÕT mull loodud. Lihtsalt Ukraina kohal lendavat manti ei lasta.

Ukraina praktiliselt ainult NATO-lt abi saabki. Või tahad sa öelda, et see abi koordineerimine USA, Poola, UK jt. vahel käib väljaspool NATO-t?

[gooligan]

...
d ...

Üsna lambised järeldused. Mis sa arvad, kus need otsesuhted siis tekivad, kui mitte nendesamade nimetatud organisatsioonide raamistikes. Ja tuletan meelde, et Ukraina EI OLE NATO LIIGE. Ehk siis NATO-l ei ole Ukraina ees mitte mingeid kohustusi. Sama EL-ga. Kõik, mis tehakse, tehakse väärtuspõhistest arusaamadest lähtuvalt, mitte niivõrd isiklike suhete pärast. Mis puutub Želenskõid, siis minu meelest on kohati tegemist üsna närvidele käiva tegelasega. Ma ei mütologiseeriks tema näitlejaoskust üle. See, et ta on näidanud üles tema ametikohustuste hulka kuuluvat vajalikku mehisust on muidugi positiivne.

Poola kohal on ÕT mull loodud. Lihtsalt Ukraina kohal lendavat manti ei lasta.

Ukraina praktiliselt ainult NATO-lt abi saabki. Või tahad sa öelda, et see abi koordineerimine USA, Poola, UK jt. vahel käib väljaspool NATO-t?

NATO-poolne süsteemne abi on jäänud suhteliselt tagasihoidlikuks. Täna on tehtud riik-riigile kingitusi omadest laovarudest ja sisemistest tõekspidamistest lähtuvalt.

NATO küpsuseksam oli nende legendaarsete MIG-lennukite fopaa, kus oleks tulnud leida riikide-ülene lahendus.
Samamoodi on never-ending-story Ida-Euroopa S300 üleandmistega (need ei ole siiani Ukrainasse jõudnud). Ka siin oleks NATO organisatsioonina pidanud võtma aktiivse rolli.
Niisamuti tõstin ma ka esile võimalikku NATO-rolli läbi viimaks suurõppuseid Vene-piiride lähistel. Ka see oleks kaudne abi Ukrainale, sest aitab ära siduda venelaste piiriäärseid väeüksuseid, mitte lasta neid in-corpore Ukrainasse kärutada.

Ukraina sõdib täna peamiselt USA-Inglismaa-Baltikumi-Rootsi jt RIIKIDE poolt annetatud relvastuse najal. Mingit süsteemset koordineerimist ei ole - riigid annavad seda mida parasjagu vajalikuks peavad. NATO-roll võikski olla aidata Ukrainal võtmelünkasid lahendada

NATO "ühtsusest" annab aimu kõige paremini see pilt - kuidas jõuab Türgist kohale lennuk Ukrainale ülivajalike Bayraktaridega. Siin pole haisugi NATO kesksest koordineerimisest.

FOxNV-yWQAEJyle.jpg (66.04 KiB) Vaadatud 4504 korda