www.militaar.net

Ei ole mõtet neid tiiru- ja lahinglaskmisi tuua näitena, seal pole relvale osaks saav koormus pooltki sellest, mis harjutusel paukmoonaga, kus automaadist lastakse päevas läbi sadu padruneid. Tüüpilisel tiirulaskmisel ei lähe relv isegi õieti tuliseks. Koormusest oleneb aga nii sisemuse mustumine, detailide paisumine (mis tekitab samuti tõrkeid). Lahinglaskmised on ohutuskaalutlusel suht lihtsustatud, läbitavad alad on väikesed ning seal läheb suhteliselt vähe moona (vt eespool kirjutatu).

Tõrkumise põhjus ei ole ainult kompensaatorites. Kui selles oleks probleem, siis miks Galil paukmoonaga samahea kui ei tõrgu (ma ei mäleta, et kunagi oleks tõrkunud)?
Asi on ikka nendes samades tehnilistes asjas nagu mida keerukam asi, seda rohkem jukerdab ning mida täpsem asi, seda rohkem jukerdab. Aerul on lisaks see probleem, et ta on sitasti hooldatav (väga kehv ligipääs kriitilistele kohtadele, nt hästi mustuvale padrunipesale), mis tähendab, et vilumatud või ükskõiksed kasutajad ei suuda seda välioludes korralikult ka hooldada.

Ühesõnaga, ma ei tee teie fännatavat aeru maha, aga lihtsalt antud tarbeks pean Galili palju paremaks. Paraku kinnitab minu sõnu ka eestlaste praktiline sõjakogemus, kus G3 tüüp üksikmehe relvana pole kasutamist leidnud ja kui see nii hea oleks, siis küllap see oleks ka Afganistanis ammu kasutusel olnud (ja küll need kokkupandavad kabad ka ostetud oleks), sest AFG olud (suured vahemaad) toetasid just 7,62 relva, mitte 5,56.

Kapten Trumm kirjutas:Ühesõnaga, ma ei tee teie fännatavat aeru maha, aga lihtsalt antud tarbeks pean Galili palju paremaks. Paraku kinnitab minu sõnu ka eestlaste praktiline sõjakogemus, kus G3 tüüp üksikmehe relvana pole kasutamist leidnud ja kui see nii hea oleks, siis küllap see oleks ka Afganistanis ammu kasutusel olnud (ja küll need kokkupandavad kabad ka ostetud oleks), sest AFG olud (suured vahemaad) toetasid just 7,62 relva, mitte 5,56.

Sa tõesti usud, et seda juttu rääigtakse sulle ainult suurest AK4 fännamise hoost? Vähemalt mina ei fänna küll aeru, kohe üldse mitte, võtaks kohe Galili kui saaks. Sellegipoolest paraku vahetati Galil AK-4 vastu välja. Seega ei ole enam lihtsat, head, töökindlat relva. Vinguda võib (ja tuleb) aga see ei aita,kuna uusi ei anta niipea. Sellest tulenevalt ka kaks praktilist soovitust:

1) Kui teil on kuulikesta suunajad relvadel peal, laske need ära eemaldada! Ballistiliste prillidega pole neid tegelikult vaja, küll teeb nende eemaldamine imet tõrgete vähendamiseks paukmoona puhul.
2) Kui endiselt on probleeme, uurige mis kompekad teil on vs üksused kellel nendega vähem probleeme on (näiteks Tartu). Jah AK-4 on sitt aga ka pealtnäha sarnastes kompekates on väga suur vahe. Meil ajateenistuse ajal olid kõik (jah, kõik!) rühma relvadest "ühelasulised", just kompekate tõttu. Neid vahetati mitu korda, ning igaühega olid jamad, kuigi valanguga juba lasta sai. Ainuke lollikindel moon tunduski olevat vaid puitotsaga. Nüüdseks on hea meel tõdeda, et enam nii ei ole.

Loomulikult on AK-4 sitem ja kapriissem relv ku Galil, kuid see on relv mis teil praegu on ja lähitulevikuks ka jääb ... Eelmine sügis sai Tapal 3 lahingkomplekti ära lastud (üks paukmoon) liikumise pealt, kolme erineva manöövri käigus. Ei täheldanud kellelgi rühmas tõrkumist. Puhastatud sai kolmandal päeval kasarmus ning oli tahmane küll, kuid tõrkeid ei olnud. Kui teil oli asi hullem, siis palun, vinguge, aga kontrollige ka ülalolevad punktid tõesti üle.

Kui te peaksite saama Negev-id nende korduvkasutatavate "porno"-lintidega, kas siis oleks õige vinguda et sitt ja ebatöökindel relv? Seda ta ju tõepoolest nendega ka on, sest küllalt on kuulipildujaid, millel korral töökindlus sellest väga ei muutu. Või peaks ikkagi saama aru mis seda ebakindlust põhjustab ja üritada seda minimaliseerida?

Ei kiida AK-4a on sitt ja kapriisne relv (sai nüüd rahu?). Julgen väita, et iga päev teda metsas puhastada ei ole kindlasti vaja, kui on, on midagi muud veel valesti.

Räägid enda näitest ja teised räägivad enda näidetest! On olnud mul põrkamiseks tutnoi ARM, millega olin hädas, sest kuitahes kõvasti sai võtmega kompensaator kinni keeratud, siis asi ei töötanud.
Ja ära nüüd arva, et keegi ei ole siin pikemalt lahingmoonaga lasknud, sellise jutu põhjal võiks arvata, et oled ise ainult paukmoonaga lasknud AK4st.
Ütlen seda siinses foorumis juba väga mitmendat korda, et ei minul ega minu lähikonnal ja teenistuskaaslastel ei ole AK4 tõrkunud sellisel määral, et ei ole võimalik kiirelt tõrge eemaldada.
Ma ei fänna AK4, olen igati nõus, et Galil on mugavam, kergem jne, aga väidan, et AK4 on vaatamata oma kohmakusele ja kehvale mugavusastmele töökindel relv.
Lahinglaskmistel on lühikese ajaga läinud 6-8 salve, seda kaevikus, kus on liiv, lumi ning 10 meest korraga laskmas. Seda korduvalt ja seejuures ei ole esinenud Trummi poolt esitletud pidevaid tõrkeid.
Liibanonis käivad Scoutsi omad ammu AK4-ga.

Olen oma teenistuse jooksul enda arust piisavalt teinud tiirus 300+ padruni päevi. 100+ lahinglaskmist alates lahingpaarist kuni mitme päevaste pataljoni lahinglaskmisteni välja ,erinevate relvadega. Ja väidan et paukpadrun ja teravpadrun on kui kuu ja päike. Ka mulle meeldib Galil rohkem aga jutud G3 ja AR15 platvormi sobimatusest ja tõrkumisest paraku ei pea paika.

Afganistan on teine teema ,seal olid tööloomadeks taevast tulevad 30mm ja erinevad NLOS raketid.

Kapten Trumm kirjutas:Tõrkumise põhjus ei ole ainult kompensaatorites. Kui selles oleks probleem, siis miks Galil paukmoonaga samahea kui ei tõrgu (ma ei mäleta, et kunagi oleks tõrkunud)?
Asi on ikka nendes samades tehnilistes asjas nagu mida keerukam asi, seda rohkem jukerdab ning mida täpsem asi, seda rohkem jukerdab.

Miks siis G3 originaalkompekaga relvad ei tõrgu? Asi ei pidavat ju kompekates olema.....

Miks see kohalik tööstus ei suuda siis neid hästi töötavaid kompekaid teha?

Blaise Pascal on öelnud

See kiri on seepärast nii pikk, et mul polnud aega teda lühemalt kirjutada.

http://tsitaadid.ee/quote/2358/30 Ei maksaks norida kirja sõnastuse üle. Sihilikult püüdsin kirjutada väga lihtsalt. Ei õnnestunud eriti. Eks kunagi, kui aega saan, siis parandan seda kirja.

Viiskümmend kirjutas:Miks see kohalik tööstus ei suuda siis neid hästi töötavaid kompekaid teha?

Ei tea. Väga kahju, et kaitsetööstus on Eestis praegu sellisel tasemel. Kunagi konstrueeriti ja toodeti Eestis relvi. Iseenesest pole kaasaegse relva tootmine mingi raketiteadus. Võib-olla tulevikus alustatakse uuesti relvade tootmist? Võib-olla on see Eesti jaoks siiski liialt keeruline? Inimesi ja ideid kindlasti leiduks, aga pidurdajaid on liialt palju. Ehk tulevikus alustatakse automaatrelvadele lukukodade tootmist, mis sobiksid näiteks HK417 või FN SCAR-i relvaraua (toru), luku, lukuraami, päästikumehhanismi ja muude komponentidega? Võib-olla on ka see siiski liialt keeruline. Ehk tulevikus alustatakse hästi töötavate kompekate tootmisega?
Üks võimalikest variantidest oleks toota kaasaegseid lukukodasid, millega sobiksid mõningad odavad AK4, G3 jne komponendid (päästikumehhanism, toru jne). Võimalikke odavaid, laialtlevinud doonarrelvi oleks palju, mille komponente saaks kasutada. Neist komponentidest saaks valmistada kaasaegsema relva. Samas peaks sama lukukojaga olema võimalik kasutada ka 5.56x45mm NATO laskemoona. Mõistlikum oleks siiski kasutada uusi, kvaliteetseid komponente. Kõik sõltub sellest, millist jakui kallist relva soovitakse?

Kirjutasin, et

Praegu lihtsalt ei ole saadaval üheltki tootjalt sellist relva, mis vastaks vajalikele, kaasaegsetele tingimustele Tundub väga karmi väitena, kuid tõesti praegu ei toodeta sellist relva, mis vastaks tänapäevastele nõuetele.
Kõigil praegu olemasolevatel tipptootjate relvadel on olulised puudused. Ka über HK416 A5 ja HK417 A2 on eilse päeva tehnoloogia ja eise päeva aegunud konstruktsiooniga. Mõelge ise ja te leiate ise vastused.

Kirjutasin, et

Olen selles veendunud. Eksisteerib vähemalt 10 põhimõttelist (väga olulist) puudust, miks praegused HK416 A5 ja HK417 A2 on aegunud konstruktsiooniga.
Sama kehtib ka Fabrique Nationale d'Herstal-i, Sig Sauer-i ja teiste tootjate kohta. Kindlasti on maailmas palju spetsialiste, kes teavad seda samuti. Sellegipoolest neid ignoreeritakse ja jätkub saasta tootmine ja aegunud konstruktsiooniga käsirelvi üritatakse ka Eestisse osta.

Shackleton kirjutas:kõik ei ole teadlased, kes ennast teadlaseks peavad. Rakendusteadust tehakse katsetega reaalses elus mitte näidetega.

nimetu kirjutas:Vastust stiilis "tean küll aga ei ütle", ei saa kahjuks vastuseks pidada. Internetis on kõik professorid.

taara kirjutas:Miks sa ise seda relva valmis ei tee?

Leo kirjutas:Need hinnangud suuremate relvavalmistajate täielikust mahajäämusest ja ideede vananemisest on nii loll jutt, et seda ei jaksagi lahkama hakatagi. Tulirelvad on viimased 100 a suht muutumatuna püsinud, ikka padrun teeb paugu ja vahel ka käivitab mingi mehaaniliste protsesside jada.

mutionu kirjutas:Palun nimeta need puudused.

Paar üldsõnalist kirjeldust võiks ju siin ära tuua. Need ei ole ülisalajased ja need ei kuulu 10-e tähtsama lukukoja konstruktsiooni põhimõttelise puuduse hulka. Kõik 20 puudust on seotud eelkõige lukukoja konstruktsiooniga. Ka relvade teiste komponentide kohta on väga palju põhimõttelisi puuduseid, kuid lukukoja konstruktsioonilised puudused on sellepärast erilised, et neid on praktiliselt võimatu muuta ümberehituse teel. Kui Eestis otsustatakse osta moraalselt vananenud automaadid, siis ümberehitamine on võimatu ja järgmised 25 aastat tuleb eeldatavasti leppida saast-relvadega. Praegu toodetavate relvade lukukodasid pole võimalik ümber ehitada selliselt, et kõrvaldada olulisi konstruktsioonilisi puudusi. Kõikide relva komponentide konstruktsioon sõltub mingil määral lukukoja konstruktsioonist.

20. põhimõtteline puudus mis esineb tänapäevastel relvadel ja mida pole võimalik muuta ümberehituse teel. Programmeeritavad nupud peaks olema dubleeritult ka automaadi lukukoja küljes. Oluline on tulevastel relvadel lukukoja erinev konstruktsioon. Lukukoda on nagu arvutil emaplaat, mille külge kinnituvad ülejäänud detailid. Lukukoja konstruktsioonist on sõltuv ülejäänud detailide konstruktsioon. Praeguste relvade puhul pole praktiliselt arvestatud, kuidas lihtsamalt ja kiiremini ja mugavamalt ja ergonoomiliselt toimuks igasuguste lisaseadmetega opereerimine. Mõtlen elektroonilisi ja mitteelektroonilisi lisaseadmeid. Juba relva konstrueerides peaks olema arvestatud võimalustega, missuguseid nõuded on vaja tulevikus, missuguseid nõuded on vaja 5 aasta, 10 aasta, 25 aasta pärast. Relv võib olla ka puhas, blank, relv võib olla ilma ühegi lisatud nupu või lisaseadmeta, kuid lukukoda võiks olla valmistatud siiski selliselt, et lisaseadmeid ja nuppe on võimalik lisada.
Eelkõige lukukoda (upper receiver ja lower receiver) peaks olema konstrueeritud selliselt, et lihtne oleks lisada vastavalt vajadusele programmeeritavaid nuppe mõlema käe jaoks. Inimeste käed on erinevad. Nuppude suurus, kuju, asukoht ja omadused peaksid olema seadistatavad vastavalt vajadusele. Kaasaegne konstruktsioon peaks olema selline, et poleks vaja käte ja näppudega võimelda, vaid relva saaks hoida sihtmärkide suunas ja nupud oleks näppude suhtes optimaalses asukohas, mitte MacGyveri teibiga kinnitatud susserdised. Sõltuvalt aastaajast, võiksid need programmeeritavad, ilmastikukindlad nupud olla erinevate omadustega. Talvel saaks "nuppe" kasutada ka paksude kinnastega. Nupud ei peaks olema seotud ainult relvaga vaid eelkõige lisaseadmete kasutamisega. Automaat tulistaks ka siis, kui "nupud ei funktsioneeriks ja akud on tühjad". Kuid absurdne on olukord, kus võitleja peab panema automaadi puu najale või põlvede vahele, selleks, et mõlemat kätt saaks kasutada tahvelarvuti kasutamiseks. Programmeeritavad nupud peaks olema dubleeritult ka automaadi küljes ja sealhulgas kindlasti osa nuppe ka lukukoja küljes. Praeguste relvade lukukoja konstruktsioon on moraalselt vananenud.

19. põhimõtteline puudus mis esineb tänapäevastel relvadel ja mida pole võimalik muuta ümberehituse teel. Automaadi peaks saama ühendada võitleja vestiga lihtsalt, ühe kaabli abil. Lukukojal ja ka mujal automaadil dubleeritud nupud peaks olema võimalik ühendada ühe kaabli abil võitleja vestiga. Riietusel valitakse üks sobivaim punkt, mille kaudu luuakse kaabli abil ühendus relvaga. Sellise ühenduse loomine ei ole nii lihtne, sest relv ja relva kaba on pidevas liikumises, mida ei tohiks kaabel takistada. Kaabli kontakti ühendamine ja lahtiühendamine peaks toimuma hetkega, selleks poleks vaja muud, kui tõsta relv vastu õlga (seda juhul, kui ühenduspunktiks on valitud õlg). Relv ühendatakse kaabli abil vestiga, kiivriga, seljakotiga, vormiriietusega. Kui soovitakse, et kaabel ei ühendaks kontakti lahti hetkel, kui relv liigub õlast kaugemale, selleks peaks kaabel vajalikust käsklusest aru saama. Miks just kaabli kaudu peaks toimuma andmeedastus? Aga sellepärast, et kõik juhtmevabad ühendused muutuvad juba lähitulevikus väga ebatervislikeks. Juhtmevaba ühendus reedab võitleja asukoha. Oluline on tulevastel relvadel lukukoja erinev konstruktsioon, kuhu oleks juba konstrueeritud kaabliga ühendamise võimalus. Praeguste relvade lukukoja konstruktsioon on moraalselt vananenud.

18. põhimõtteline puudus mis esineb tänapäevastel relvadel ja mida pole võimalik muuta ümberehituse teel. Relva teipimine ja värvimine, kamoga katmine on väga tülikas ja aeganõudev. Praeguste relvade puhul pole praktiliselt arvestatud kuidas teipida ja seejärel värvida relva. Kuidas värviga katta neid relva komponente, mida teipida ei ole võimalik. Kamoga katmise võimalus peaks olema läbi mõeldud iga relva detaili puhul, peaks olema mõeldud, kuidas saavutada lihtsamat, paremat tulemust. Lihtsam ja kiirem kamoga katmise võimalus annaks eelise vastase ees. See eelis aitaks suurema tõenäosusega tuua võitleja elusalt koju. Peaks olema mõeldud missugune oleks parim konstruktsioon, et pärast oleks väga lihtne kamo eemaldada ja relv täielikult puhastada ning kanda peale uus kamo. Praeguste relvade lukukoja konstruktsioon on moraalselt vananenud.

17. põhimõtteline puudus mis esineb tänapäevastel relvadel ja mida pole võimalik muuta ümberehituse teel. Otstarbekas on valmistada 5.56x45mm NATO moona kasutava relva lukukoda sellise tugevusvaru konstruktsiooniga, et lukukoda oleks vastupidav ka 7.62x51 NATO moona kasutades. Kui võrrelda 7.62 ja 5.56 relvade lukukodade kaalu, siis kaaluvahe ei ole eriliselt suur ja otstarbekas on valmistada lukukoda sellise tugevusvaru konstruktsiooniga, et lukukoda oleks vastupidav ka 7.62x51 NATO moona kasutades.
Relvarauad ja lukud ja salvekinnitused peaksid olema lihtsalt ja kiirelt vahetatavad.
FN SCAR barrel change - https://www.youtube.com/watch?v=zvntovQ9-PE
SIGSAUER MCX Caliber Change HD - https://www.youtube.com/watch?v=9-ebw367mMw
(Mitte nii, nagu Galil-ga käib tsirkus, kus EKV nn eksperdid väidavad, toru vahetamine on raketiteadus). Seega peaks tulevastel relvadel olema lukukoda konstrueeritud selliselt,et võimalik oleks kasutada sama relvaga erinevat moona:
.22 LR (treenimise jaoks, vabalukuga, gaasikanal suletud)
9×19mm Para (vabalukuga, gaasikanal suletud)
5,45x39mm
5.56x45mm NATO
300BLK
7.62x39mm
7.62x51mm NATO
Visuaalselt ei tohiks tulevikus oluliselt erineda 5.56x45mm NATO ja 7.62x51mm NATO moona kasutavad relvad. Miks? Optilise tuvastuse tarkvaraga suudetakse juba praegu eristada kilomeetrite kauguselt inimese näo kujutist. Samuti on võimalik eristada relvi. Samuti on võimalik teha automaatselt vahet nende võitlejate ja nende relvade vahel, kes võivad olla ohtlikumad. Snaiperpüsside ja 7.62 relvadega võitlejad on olulised sihtmärgid.
Et vastasel poleks visuaalselt relvi nii lihtne eristada, selleks tehakse tulevikus kindlasti ka 5.56 relvade jaoks padrunisalved 7.62 relva salvedele visuaalselt sarnase välimusega. Praeguste relvade lukukoja konstruktsioon on moraalselt vananenud.

16. põhimõtteline puudus mis esineb tänapäevastel relvadel ja mida pole võimalik muuta ümberehituse teel. Automaatset salvevahetuse süsteemi pole võimalik paigaldada, sest lukukoja konstruktsioon on moraalselt vananenud. Praegu pakutavatele relvadele pole võimalik paigaldad automaatset salvevahetuse süsteemi, millega on keskmiselt 0.5 sekundi jooksul võimalik vahetada uus padrunisalv. Kusjuures lukku pole vaja uuesti vinnastada. Süsteem ise on oma tööpõhimõttelt ääretult lihtne ja töökindel ning kaalub mõned grammid. (Lihtne oleks ju teha järelkärul veetavat, 20 kilo raskust salvevahetamissüsteemi. Väga keeruline on lõpptulemusena jõuda väga töökindla, lihtsa ja väga kerge salvevahetussüsteemi konstruktsioonini.) Kasutada saab olemasolevaid padrunisalvi, neid ei pea muutma. Salvevahetuse süsteemi sisse ja väljalülitamine toimub lihtsalt hoova asendi muutmisega (sarnane hoob nagu automaattule ja üksiklaskude ümberlüliti). Kui misiganes põhjusel peaks tekkima salvevahetuse süsteemiga mingi rike, siis lihtsalt on võimalik lülitada tavareshiimile.
Milles seisneb salvevahetussüsteemi eelis? Võidetakse aega üks sekund. Käsitsi vahetades kulub järgmise lasuni aega umbes 1,5 sekundit. Automaatse salvevahetuse süsteemiga kulub aega keskmiselt 0.5 sekundit. Erinevus on üks sekund. Just selle sekundiga saavutatakse eelis vastase ees. Relvaga ei ole vaja võimelda automaatse salvevahetuse ajal. Mõlemad käed hoiavad relva. Relva asend jääb samaks, kogu aeg saab keskenduda sihtmärgile. Padrunisalvi saab vahetada siis, kui on võimalus, mitte ei pea vahetama siis, kui ühes salves padrunid otsa lõppevad.
Eriti oluline on see, et salvevahetussüsteem on väga kerge. Ainult mõned grammid on erinevus sellise tavalise relvaga, millele on padrunisalve külge kinnitatud ka lisasalv.
Eelis konkureerivate relvamudelite ees on ilmne.

alari kirjutas:Vaatasin ka uute relvade hinda - viimases usa sõjaväe hankes oli 292,000 M4 hind 212 miljonit dollarit ehk 726$ relva kohta, praeguse kursiga 640€.

Kujutage nüüd olukorda, kuidas näiteks USA on just teinud uue relvahanke ning selgub, et tellitud relvad on vananenud konstruktsiooniga ja neid pole võimalik ümber ehitada. Vandumist jätkuks kauemaks ajaks.
Kujutage ette, kuidas psühholoogiliselt mõjub USA sõdurile olukord, kui ta näeb, et tema naabril, eestlasel, on tunduvalt parema konstruktsiooniga relv, kuid võimas USA riik on hoidnud raha kokku ning ostnud talle M4-a, mis on moraalselt vananenud.
Kujutage ette, kuidas psühholoogiliselt mõjub USA sõdurile olukord, kui ta linnalahingus saab aru, et suvalisel rätipeal on lihtsalt ümberehitatud relv, mis annab rätipeale eelised, kuid USA riik on hoidnud raha kokku ning ostnud talle M4-a, mis on moraalselt vananenud. Vandumist jätkuks kauemaks ajaks. Praeguste relvade lukukoja konstruktsioon on moraalselt vananenud.

15. põhimõtteline puudus mis esineb tänapäevastel relvadel ja mida pole võimalik muuta ümberehituse teel. Relva ja sealhulgas lukukoja kujundus ehk disain. Psühholoogiliselt on võitlejale väga oluline, et relv oleks kujundatud ilusa, kaasaegse välimusega. Psühholoogiliselt on võitlejale väga oluline tunnetus, et relva kujundajad ning tootjad pole olnud ükskõiksed vaid on soovinud luua kerge, töökindla, käsitlemiselt lihtsa ja vastupididava relva, mis annaks eelise vastase ees, mis tooks ta suurema tõenäosusega elusalt koju. Praeguste relvade lukukoja konstruktsioon on moraalselt vananenud.

See kõik on juba lähitulevikus tootmises, kuid Eestis ei ole aega oodata. Väidetakse, et vaja on kiiresti käsirelvad välja vahetada. Kavatsetakse kiirustades osta vananenud konstruktsiooniga saastrelvad.

Kirjutasin, et

Kuid väljavahetamist ei tohiks teha kiirustades saades järgnevaks 25-ks aastaks saastrelvad, mis omakorda hakkavad mõjutama järgnevad 25 aastat väljaõpet ja vaenlasele osutatava vastupanu võimaluste efektiivsust. Kiirustades tehtud käsirelvade ostmise otsuse mõju on väga tõsiste tagajärgedega.

Kirjutasin, et

Miks ma ei nimeta neid puuduseid? Aga sellepärast, et sellel teabel on väga suur väärtus. Muuhulgas ka väga suur rahaline väärtus. Leidub inimesi, kes sellise teabe eest oleks kõhklematult valmis tapma. Küsimus on iseenesest provokatiivne ja samas ka naeruväärne. (Palun nimeta need puudused?) Naeruväärne sellepärast, et kas tõesti foorumi kasutaja mutionu arvas, et ma ei tea neid puudusi ja blufin?

Kirjutasin, et

Tegelikult olen juba ammu mõelnud sellist varianti, et oleksin nõus andma selle teabe tasuta Eesti riigile kingitusena, teatud tingimustel. Riigi poolseks kohustuseks jääks vormistada kõik dokumentatsioon, patendid, kaitsta disainilahendused jne. Saadavat kasumit oleks aga võimalik kasutada Eestis näiteks kaitsealgatuslike ideede toetamiseks.

Leo kirjutas:Et siis kui on ideid, kuidas tänase tehnoloogiaga mõistliku hinnaga täiesti uusi relvasüsteeme ehitada ja sellega isiklikult muinasjutuliselt rikkaks saada, siis tasub relvatehaste R&D juhtidega kokku leppida. Või siis DARPA poole pöörduda.

Kuid miks DARPA-le ideid kinkida? DARPA (The Defense Advanced Research Projects Agency) aastane eelarve on 3 miljardit dollarit, mille eest ideid kokku ostetakse.
https://en.wikipedia.org/wiki/DARPA (Annual budget US $2.97 billion) Selle raha eest peaks nad leidma ka Ameerikamaalt ideid, et oma M4 automaat paremaks muuta. Mina sooviks anda oma ideed tasuta Eesti riigile, et Eestis toota relvi, mis oleksid kõige sobilikumad Eesti kaitsmiseks. Praegu ei tule EKV toime Galil-i torude vahetamisega, kuid kindlasti ajad muutuvad ja küll tulevikus oskavad ka eestlased konstrueerida ja toota sellist relvastust, mis oleks parem, kui olemasolev.
Kokkuvõtteks.
Juttu jätkuks kauemaks, kuid Eestis on uute käsirelvade ostmise otsus juba arvatavasti tehtud. Praegu hakatakse meedia kaudu vähehaaval selgitama ja põhjendama, miks valitakse just kergemad, täpsemad ja efektiivsemad käsirelvad.

«Meie eesmärk on, et uued relvad peavad olema kergemad, täpsemad, efektiivsemad – sellelt aluselt me relvi vahetama hakkame,» selgitas kaitseminister Hannes Hanso.

Kokkuvõtteks.
Eks ma olen tulevikus kaitseministri jaoks nagu üks okas saapa sees. Luban, et mugav ei saa tal olema uute käsirelvade ostmisega. Pakkumine on tehtud Eesti riigile, et võiks Eestis konstrueerida automaadi ning komponendid tellida relvatehastest. Arvatavasti pole aega pöörata tähelepanu minu pakkumisele, ollakse liialt hõivatud.

Miks olen nii enesekindel. Ma ei väida, et minu ideed on mingi lõplik tõde, kuid tean et nad viivad juba praegu paremate lahendusteni, kui on praegu toodetavad automaadid. Arvan, et minu ideed oleks nagu stardiplatvormiks, mida on meeskonnatööna võimalik muuta veel palju paremateks. Arenguruumi on meeletult.

Leo kirjutas:Tulirelvad on viimased 100 a suht muutumatuna püsinud, ikka padrun teeb paugu ja vahel ka käivitab mingi mehaaniliste protsesside jada.

Automaadid on mõeldud siiski eelkõige enesekaitseks. Põhiline hävitustöö toimub raskerelvadega. USA või Saksamaa jaoks parim automaat ei ole tingimata parim Eesti kaitsmiseks. Nad ei pea olema ainult "kergemad, täpsemad, efektiivsemad" vaid ka väga töökindlad, lihtsalt ja arusaadavalt käsitletavad.

P.S. Eesti jaoks sobiv automaatrelv peaks olema oma ehituselt töökindel rahvarelv, kuid samas peaks olema võimalus lihtsalt kasutada kaasaegseid lisaseadmeid. Sõjaolukorras on siiski kõige tõenäolisem stsenaarium, et Venemaa üritab kiiresti, mõne päevaga haarata kontrolli kogu Eesti üle. Isegi, kui kaotused oleksid väga suured, üritatakse kontroll saavutada paari päeva jooksul. Meedias saab kaotused alguses maha vaikida. Seega on Eesti jaoks oluline, et automaat oleks sobiks ka sissidele. Oluline on ka omadus, et automaati saaks kiiresti lahti võtta ja varjatult kanda ning oleks võimalus kasutada samas kaliibris laskemoona, mida oletatav vastane võiks kasutada.

P.P.S Blaise Pascal on öelnud

See kiri on seepärast nii pikk, et mul polnud aega teda lühemalt kirjutada.

http://tsitaadid.ee/quote/2358/30 Ei maksaks norida kirja sõnastuse üle. Sihilikult püüdsin kirjutada väga lihtsalt. Ei õnnestunud eriti. Eks kunagi, kui aega saan, siis parandan seda kirja.

wrangel, sina vä?

Say what. Ilus välimus, kiire värvida. Automaatne salvevahetaja?
Programmeeritavad nupud ja kaabliühendus? Viimane meenutab Felin'i. Kui ei tea, mis see on ja kuidas lahendatud, siis vaata.

Ühe lukukojaga väga erinevaid kaliibreid hallata muutub lõpuks mõttetuks. Kui lähtuda suurematest kaliibritest, on see väikeste jaoks liiga suur (eeskätt pikk), Ning vastupidi.

Kui keegi sellisel tehnilisel tasemel asju oskab teha, siis miks me üldse sinna lahinguväljale ronime? Las relvad ise jalutavad.

Panen siia lingi sellisele artiklile http://soldiersystems.net/2015/07/23/tw ... quisition/
Usa kavataseb paari aasta jooksul kasutusel võtta süsteemi, kus öövaatlusseade teeb koostööd termokaameraga ja kasutajate jaoks liidetakse pilt kokku ning see aitab pimedas paremini näha.
Süsteem on muidugi nii kallis, et isegi USA ei plaani seda kõigile sõdurite osta.

Fusion on juba suht vana asi, panna öövaatlusmonoklile väike termo külge

Kui rääkida tulevikusüsteemidest siis TrackingPoint'i asjad ikka muutuvad järjest vastuvõetavamaks laiemaks militaarkasutuseks:

http://www.thefirearmblog.com/blog/2016 ... pua-model/

Ma siis panen ka oma 5 senti. Minister olevat öelnud, et: «Meie eesmärk on, et uued relvad peavad olema kergemad, täpsemad, efektiivsemad – sellelt aluselt me relvi vahetama hakkame,» selgitas kaitseminister Hannes Hanso.

Hakkame siis selle lause sisu analyysima. Ued käsirelvad on raskeks läinud peamiselt sellepärast, et neile on moekas igasugu vidinaid peale panna, mis teevad relva kuni 100% raskemaks, kuid mille positiivne moju lasketäpsusele ja -kiirusele avaldab peamiselt peale oluliselt suurenenud/paranenud harjutamist. Ise ma neid patareiga jubinaid eriti ei soosi, neil on oma koht teravama otsa yksustes (kes nendega palju = neljakohaline arv laskusid aastas, harjutavad), kuid keskmine ajateenija voi kaitseliitlane oma 200-400 terava lasuga aastas ei oma mingit tähtsust. Lihtsalt hunnik kallist nodi, mis kisuvad relva raskuskeskme paigast, takerduvad ja kipuvad katki minema/ära kaduma.

Täpsusest niipalju, et brittide arvates, kes on kahtlemata palju sodinud, on automaadi piisav täpsus 4 MOA, ja see on siis 12 cm 100 ja 48 cm 400 m pealt kergelt suurendava optikaga. See on piisav et automaadi praktilise laskekauguse piires enamik sihtmärke ära lasta, samas on see piisavalt suure loksuga, et relv iga liivatera peale kokku ei jookseks. Oma vanema automaadi töökindlusega ei oldud rahul, uuema mudeliga on vähem muret. Automaadi laskekaugus lahingus on ikka 5-150 m, peamiselt sellepärast, et kaugemalt ei saa pihta. Söösta-katan laskude hajuvus kasvab 2-3x vorreldes tiirulaskmisega ja kui sihtmärgid veel liiguvad ja vastu lasevad in real life, siis on voimalik väga lähedalt väga mööda lasta.

Efektiivsemad relvad? Ma ei saa aru, ilmselt on see lause mingi ilusa kolaga poliittehnoloogia. Kolab hästi veenvalt, sest on 3 ilusat sona ritta pandud, kuid kui sisu analyysima hakata, siis seda nagu polegi... Efektiivne tuli teatavasti ei ole mitte vastase oletatavad suunas sooritatud laskude, vaid tabamuste hulk ja sellega on keskmisel jalaväelasel kehvasti. Efektiivsuse tostmiseks on vaja ennekoige lasketrenni teha, millega on ajateenistuses kehvasti. Brittidel läks tabavus paremaks, kui kergelt suurendavad optikad peale pandi, laskeväljaope on neil olnud alati legendaarne, kaadriarmee boonus. Nokk kinni saba lahti...

Ma möönan, et idee osta skautidele uued automaadid ja vajadusel isegi KPd ja DMRid 1-2 milj € eest, on igati hea, kui vanad on kulunud. Ehk siis automaadid 5,56 NATO ja standardsalvega, DMR 7,62, sest see on ka liitlaste standard. Kuigi teravama otsa operaatorid soosivad automaadis 300 BLK ja tuletoetuses 7,62 NATO, siis ei ole hetkel tunda, et esimene yldvägedes massiliseks saaks ja teine on liitlastel kasutusel peamiselt GPMG ja DMRi relvana. Samas kogu opstruktuuri käsirelvade väljavahetamine on väga kahtlane teema, eriti kui selle eest suurusjärgus 40-50 milj € tahetakse maksta, sest seda raha oleks hädasti mujale vaja. Piisavalt MPsid opstruktuurile, iseliikuvad 155 mm jne, tulevad kohe meelde.

Ma olen aru saanud, et kuigi Galili ja Negevi resurss on otsas, siis erinevad G3 ja nende kloonide resurssi on kyll ja veel. Toodud näited purunenud liikuvatest osadest on igas armees tavalised, selleks ostetakse varuosasid ja vahetatakse jooksvalt, kui anektoodini, et "ee on minu vanaisa kirves, tera on vahetatud 2 ja vart 4 korda! Alles siis kantakse maha, kui täitsa rootsuks on lastud.

Relvade keskmist resurssi on raske välja arvutada, soltub see ju 10 erinevast asjast, peamiselt sellest, mida lastakse ja kuidas hooldatakse. USA vanade snaiprirelvade kohta öeldakse, et alla 1 MOA kuni 5000 lasku ja siis veel teised samapalju kuni 2 MOA. TRGd osteti sooviga alla 1 MOA kuni 10000 lasku (peame meeles, et äkilisem 338 kulutab rauda rohkem kui 308) ja Sako pani varuraua kaasa, sest teiste kasutajate kogemuse alusel joutakse 1 MOA piirini 7-8000 lasuga. Need on siis kroomimata rauad. Steyr AUG lubas kunagi oma kroomitud rauale kuni 15000 lasku eeldusel et ei aja rauda siniseks, ehk siis mitte yle 6 salve järjest, ei mäleta enam, mis nende täpsuse lubadus oli. Seega ilmselt palju ei eksi, kui oletame, et kroomitud automaadiraua resurss ongi mingi 15000 lasu kanti, parimad (teadliku kaadri relv, peamiselt terav moon ja hea hooldus) ehk kuni 20000 ja osa annab 10000 juures saba (ajateenijatel, palju paukmoona ja vähene hooldus voi ylemäärane nyhkimine). Kui oletada, et aastas keskmiselt 500 lasku, k.a. paukmoon, siis jätkuks keskmiselt 30 aastaks. G3 kloonide puhul on juttu olnud, et resurssi on järgi veel suurusjärgus 10-15 a ehk 5000-7500 lasku. Ma ei saa aru, miks siis on vaja koikidel relvad ära vahetada?

Mulle väga tundub, et selle käsirelvahanke peamine motivaator on ikkagi relvatootja(te) lobi ja tehase esindajate soov vahendustasu pealt teenida. Teatavasti saavad ka vahendajad monusa %, mis skautidele ostu korral oleks sadades tuhandetes ja kogu struktuurile moned miljonid €. Paraku on suurte relvadiilidega alati ka suur korruptsioonioht, kus lobistidele ja otsustajatele igasugu "konsultatsioonitasusid" tilgutatakse. Maailmapraktika kinnitab seda.

Yldse eelistaksid EKJ opstruktuuri näha 7,62 NATOga, sest see on kodumaa kaitsel koige efektiivsem. Laskemoona hind on sisuliselt sama, suurem on suti kallim, sest seal on materjali rohkem. Relv on ka sisuliselt sama hinnaga. Lisavarustust minimaalselt relva peale ja laskeväljaope peamiselt kiirete heitlaskude peale. Padrunikulu on oluliselt väiksem kui 5,56, nii et reaalses lahingus voib hind isegi väiksem tulla. Reaalses olukorras on igasugu DOSide minemakytmine vastase mahasurumiseks selgelt kurjast, sest neid DOSe ei ole liiga palju. Sissid räägivad tosimeeli, et plank M14 oleks parim, hea yle lagendiku moned lasud teha enne eemaldumist. Mahasurumiseks näiteks M45 ja 9 mm niipalju kui jaksab tassida, sest kui okstes kuulid krabisevad, siis ei jää keegi seisma ja juurdlema, kas lendkeha on ikka piisavalt ohtlik.

Relva ylepuhastamine ajateenistuse alguses on lihtsalt ajateenijalt liigse vaba aja ja kaadrile hingetombe voimaldamise meetod, need kes hiljem relvadega kokku puutuvad, saavad kiiresti aru, kui palju on piisav. Soomlaste näited piisavast puhastamisest on sisuliselt täpsed. Soome kaader ja reservistid, kellega ise on olnud au sama ohku hingata, ei tee mingit saladust, et tavalise jalaväelase lasketäpsusega ei ole motet pilli lohki puhuda, samuti relvade puhastamisega. Vastase hävitab ikkagi kaudtuli ja seda peab olema palju. RK 62 tuunimisest on see idee hästi näha - relval on astmeliselt kokkukäiv kaba, et kaitsevestiga oleks parem laskeasendit saada, lisaks punatäpp, et hämaras ja kiiremini see otsustav heitlask sooritada ja vahel harva ka lamp relva kylge (linnalahing) ning NV voi kergelt suurendav optika. Tuuningu hind relva kohta monisada €, suurim osa sellest Aimpointi punatäppide juurde ostmiseks.

Üksikmehe relva võiks viia kohe 12,7x99 mm peale, oleks see rohemehikeste Ratnik-vesti probleem kohe lahendatud
Lendab nii eest sisse kui tagant välja kah veel.