www.militaar.net

ent siinne jutt, et tuleb majja sisenevat toitekaablit jämedama vastu vahetama hakata ja uus alajaam osta ja üleüldse terve linna ja riigi elektrisüsteem uus ehitada on küll paras hülgemöla

Kus siin midagi sellist väideti?

Kaableid tuleb hakata vahetama majade sees.
Ostma tuleb hakata korterelamutes elektriprojekte, elektri- jm töid, uusi ja/või täiendavaid seadmeid/tarvikuid, uusi liitumisi, kallimaid püsivaid võrgu- ja muid teenuseid jne.
Teoorias on kõik OK, praktikas peab keegi selle kinni maksma.
Kui maksjaid on 100 ja kasu saavad sellest 30 siis tekivad erinevad probleemid, millest ma juba üleval oksendamiseni kirjutasin.
jne

vanahalb kirjutas: ↑04 Nov, 2023 21:19

Fucs kirjutas: ↑04 Nov, 2023 21:07 Müstika.
Mismoodi saab mingi KÜ (juhatus? või kes või misasi seal?) müüa kõikidele korteriomanikele kuuluvat korteriomandi kaasomandit jupikaupa era või eriomandisse? ..... ......

Mismoodi juhatus? Mu kirjeldatud juhul üldkoosoleku otsus ja otsustamisest olid huvitatud nii need kes parkimiskohta tahtsid kui need kes seda ei tahtnud. Viimatinimetatud said kompensatsiooni ja sellest ka huvi.
Mingil määral lihtsustas asja see et KÜ esimehel oli kokku aetud hulk volitusi neilt kes nagunii kuskil kohal ei viitsinud käia.
Mumeelest käib see praegultki nii et kutsutakse kokku koosolek ja juhataja esindab poolt maja, pakk volikirjasid peos . See on siis kui mingi puu tuleks maha võtta või aiaauk ära lappida või muud vähemtähtsat.

Vat just, siis kui on vaja aiaauku lappida, siis nii saab küll jah.
Korteriomandi kaasomandist juppe ühe inimese nimelt teise nimele kantida-müüa-kinkida-vahetada-midagiganes niiviisi ei saa.
Peab kaasomandi kas reaalosadeks jagama (parkla osa eraldi kinnisasjaks muutma ja siis seal kaasomandisuhteid notaris reguleerima), või sõlmima kõikide kaasomanike vahel notariaalse kokkuleppe kaasomandis oleva parkla maa-ala kasutuskorra kohta koos kinnistusraamatusse kandmisega.
Aga seda kasutuskorda eraldi müüa ei saa.

Kaasomandi puhul ei kuulu kaasomanikele mingit konkreetset osa kaasomandi esemest vaid ainult mõtteline osa vastavalt kaasomandi osa suurusele. Omandiõiguse kuuluvust ei muuda ka kasutuskord.
Kaasomanik saab müüa osa talle kuuluvast mõttelisest osast. Selleks ei ole vaja kellegi nõusolekut, ent teine kaasomanik võib kasutada soovi korral ostueesõigust.
Notariaalne kasutuskord reguleerib vaid asja kasutamist ja kehtib ka uuele omanikule, ent siiski vaid eseme kasutamist reguleeriva meetmena. Seega ei ole võimalik müüa näiteks ühte korrust kaasomandis olevast majast vaid mõttelist osa kogu kinnisasjast.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist
https://www.juristaitab.ee/forum/viewtopic.php?t=8461

Korteriomandi kaasomand on kindlalt piiritlemata mõtteline osa (igast ühisest asjast on mingi osa kaasomaniku oma, natuke parklast, natuke radikast, natuke torudest, natuke trepikojast jne) ja mõttelisest osast omakorda mingit väiksemat mõttelist osa ei saa müüa (ma parklast oma mõttelise osa müün maha aga torudest ja trepikojast mõttelist osa ei müü). Korteriomandi juurde kuuluvat mõttelist osa ei saa müüa ka eraldi tervikuna (müün igast torust, trepikojast, parklast, kaablijupist ja vaheseinast kogu oma mõttelise osa maha) ilma korteriomandita (ilma korterit, mille juurde see mõtteline osa kuulub, maha müümata).

Nüüd uus KrtS (alates 01.01.2018) määratleb eraldi vähe täpsemalt ära eriomandi mõiste ning võimaldab luua eriomandi ja/või erikasutusõiguse ka kaasomanike kokkuleppega (kõik peavad omavahel notariaalse kokkuleppe sõlmima). Juhatus ega üldkoosolek ei saa seda otsustada ega kehtestada.

korteriomanike häälteenamusega kehtestatud kaasomandi kasutuskorda (AÕS § 72 lg 1), ei saa pidada erikasutusõiguse kokkuleppeks KrtS § 14 mõttes, sest erikasutusõigus on erinevalt kaasomandi kasutuskorraga saadud õigusest võõrandatav ja üleantav õigus (vt KrtS § 14 lg-d 2 ja 3)
https://issuu.com/ekyl/docs/riigikohtu_ ... s/14695701

Müüa saab erikasutusõigust, aga seda polnud enne uue KrtS jõustumist.

Kohtulahendid
https://est.vester-actio.ee/images/stor ... -41071.pdf
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =206099516
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =246158591

Fucs kirjutas: ↑05 Nov, 2023 19:52

ent siinne jutt, et tuleb majja sisenevat toitekaablit jämedama vastu vahetama hakata ja uus alajaam osta ja üleüldse terve linna ja riigi elektrisüsteem uus ehitada on küll paras hülgemöla

Kus siin midagi sellist väideti?
...

Jutt läks lahti väitest, et jaotusvõrk kukub kokku.

Fucs kirjutas: ↑05 Nov, 2023 19:52
Korteriomandi kaasomand on kindlalt piiritlemata mõtteline osa (igast ühisest asjast on mingi osa kaasomaniku oma, natuke parklast, natuke radikast...

Müüa saab erikasutusõigust, aga seda polnud enne uue KrtS jõustumist.

Ma mingil määral seda kaasomandi mõistet tönkan - et kui veetoru läks lõhki ja 8 korrust allpool ära uputas siis ei tea - kaasomandis toru ja ühistu teema
Või kui aknad eest ära mädanesid siis peab ühistu uued aknad panema - külm on.
Praktikas ikka pani neile kortermajadele plastikaknaid iga korteriomanik ise ja veetorud olid ka niimoodi et kindlustus tahtis vägisi korteriomanikule selleteemalist vastutuskindlustust müüa.

Parkimiskohtade müümine oli seaduseraamatu järgi siis pigem kasutuskorra määramine ja lähtus samast praktikast kui keldribokside jagamine. Teoreetiliselt on kelder kõigi oma aga igaühel on oma kunku, taba ees ja naabri moosiriiulit uurima hakata pole hea toon.

Kui seadus vahepeal niipalju arenenud on et saab määrata erikasutusõigust ning seda osta-müüa eks siis sellest võimalusest tulekski lähtuda kui on tõsine plaan vähemalt osa parklast elektrifitseerida.

Akende üle otsustab ühistu, seda on palju kordi vaieldud. Kui keegi pani ise endale uued aknad ja ühistu otsustab tervel majal seejärel vahetada, siis pannakse kõigile uued.

Vastutuskindlustus, nagu nimigi ütleb, katab õnnetuse tõttu tekkinud kahju, mille muidu peaks korteriomanik hüvitama. Kaasomandi valitsemine ei puutu asjasse.

Parkimiskohtadega on erinevaid lahendusi. Võib määrata üldkoosolek korteriühistu seaduse § 34 lg. 2 alusel, võib teha notariaalse kasutuskorra, võib teha eraldi kinnisasjad. Viimati mainitud juhul lähevad need tsiviilkäibesse nagu kõik muu.

Laadimispunktide jaoks võib ühistu ise paigaldada eraldi arvestid ja nende alusel liikmetele arveid esitada, mille summa siis tasub EE-le.

Palun teema juurde tagasi.

Alexela tegelased nagu meie foorumit ei loe ja esimesed vesinikutanklad saavad aasta pärast valmis.

Järgmise aasta oktoobris avatakse kaks rohevesinikutanklat Tallinnas, üks neist on sõiduautodele mõeldud tankla Peterburi teel ja teine vesinikubussidele ja -rekadele suunatud tankla Väos koostöös Utilitasega. Lisaks on Alexelal juba järgmisel aastal valmidus hakata pakkuma tarbijatele vesinikuballoone. Ka riik valmistub vesinikurevolutsiooniks – ettevalmistamisel on esimene vesinikpraamlaeva hange.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12024 ... duautodele

Kui seda pea tasuta elektrienergiat tõesti peaks üle jääma hakkama nii suurel määral, siis esmalt ehk oleks mõistlik mingi maa-alume suur mahuti tekitada ja lihtsalt kallitel tundidel uuesti elektrit genereerida sellestsamast vesinikust elektrivõrku. Kasutegur saaks ilmselt sisse pandava ja hiljem uuesti võrku suunatava elektri suhtarvus üsna kesine olema, ent kui tuulisel ja päikeselisel hetkel energiat üle ja sellega midagi nagu teha ka poleks, siis poleks vist väga vahet sel kasuteguril.

Some kirjutas: ↑14 Nov, 2023 19:07 Alexela tegelased nagu meie foorumit ei loe ja esimesed vesinikutanklad saavad aasta pärast valmis.

Järgmise aasta oktoobris avatakse kaks rohevesinikutanklat Tallinnas, üks neist on sõiduautodele mõeldud tankla Peterburi teel ja teine vesinikubussidele ja -rekadele suunatud tankla Väos koostöös Utilitasega. Lisaks on Alexelal juba järgmisel aastal valmidus hakata pakkuma tarbijatele vesinikuballoone. Ka riik valmistub vesinikurevolutsiooniks – ettevalmistamisel on esimene vesinikpraamlaeva hange.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12024 ... duautodele

Huvitav kas see toimub turutingimustel ?

Tesla aku mured
https://www.youtube.com/watch?v=1A0IxC-jFIo

Ajaleht Financial Times kirjutab, et Rootsi tehnoloogiafirma Northvolt tegi läbimurde naatriumioonaku arendamise tehnoloogias. Northvolti uus tehnoloogia võib vähendada lääneriikide sõltuvust Hiina tarneahelatest.

https://www.err.ee/1609171525/northvolt ... st-hiinast

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ja majanduskomisjon said ülevaate hoonete uue energiatõhususe regulatsiooniga kaasnevatest muudatustest.

Istungil näidati ka hetkel arvatava rahakulu pilti, et millised kulutused arvatakse kaasnevat elektriautode laiema kasutuselevõtuga.
*) Ühe, elamu laadimiskoha, maksumus ca 2000eur.
*) + elamute elektriseadmete ümberehitus.
*) Tallinna magalarajoonide madalpingevõrkude ümberehitus ca 500 000 000eur.
Vaikselt kõlas jutus, et: "ega raha nagunii ei ole ja see oleks võimaluseks erafirmadele".
1:06:00
https://youtu.be/xyIaLKyoT8w?t=3973

OLAVI kirjutas: ↑16 Jaan, 2024 17:49

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ja majanduskomisjon said ülevaate hoonete uue energiatõhususe regulatsiooniga kaasnevatest muudatustest.

Istungil näidati ka hetkel arvatava rahakulu pilti, et millised kulutused arvatakse kaasnevat elektriautode laiema kasutuselevõtuga.
*) Ühe, elamu laadimiskoha, maksumus ca 2000eur.
*) + elamute elektriseadmete ümberehitus.
*) Tallinna magalarajoonide madalpingevõrkude ümberehitus ca 500 000 000eur.
Vaikselt kõlas jutus, et: "ega raha nagunii ei ole ja see oleks võimaluseks erafirmadele".
1:06:00
https://youtu.be/xyIaLKyoT8w?t=3973

Eile just juhtusin lugema: DPD logistikakeskus pidi selleks, et üldse elektriautodele mõelda, ehitama välja eraldi alajaama (küllap siis maksma korralikku liitumistasu EE-le).

Meie ühistus on 84 korteri kohta ca 60 autot, mis igal õhtul maja juures pargivad. Kaabliehituskulu on märkimisväärne, kuna ruumipuudusel ei saa kompaktset parkimisplatsi teha, vaid autod on laiali ümber maja, kuna kinnistu on selline. Elektriautosid pole meil ühtegi, üks hübriid (Niro), ülejäänud tavapärased. Nendest on võibolla 1/4 sellise väärtusega, et omanik hea tahtmise korral jaksaks seda 2000+ eur maksta, et laadimiskoht saada. Autod laekuvad maja juurde enamikus kella 18-20 vahel (21 tulles on pea võimatu juba vaba kohta leida), laadimisorgia algab üheaegselt õhtuse toidutegemisega (elektripliidid) ja muu tarbimisvõimsuse kasvuga.

Elektriautosid pole meil ühtegi,...

Esimesed omanikud/kasutajad saavad tulevikus enda autod laetud, visates "köögi aknast" 3kw võimsusega 1F kaabli õue - 7-8 h ja auto on laetud
(miski 100 + km, millest umbes pool on ca 3 tunniga. Sõltub,.. .) Pesu samal ajal ei pese ja toitu ei valmista - tehtav või umbes nii.
Ei tea, aga ca 16A korteri kohta, peaks vist kõigil olema.

Ma arvan, et 80% Tallinna magalarajoonide kortermajade kortereid omab endiselt seina siseseid alumiiniumjuhtmeid, mis olid arvestatud ajastuga, mil suurim tarbija oli Riga pesumasin.

Kõige hullem on antud problemaatika juures see, et ideed visioneerivad inimesed, kes elavad uutes majades ja teenivad 3-4 keskmist palka (muidu elektriautot osta ei suudaks) ja kelle hiljutise uusarenduse arendaja on juba ka mõned laadimiskohad ehitanud. Selliselt tasemelt keskmist "maltsa" vaadates, kes harjukeskmiselt sõidab täna 15a vana ja max 5000 eurose väärtusega autoga, tundub kõik lihtne ja elementaarne - tehke aga järgi. Ehk siis see tegelikkus võib olla palju nüansirikkam ja põnevam - eriti kui ülevaade ühe Tallinna korteriühistu sise-elust puudub.

Ma kuskil eespool kirjutasin, et olen loobunud üldkoosolekute külastamisest, sest on väga väsitav selgitada seinale, kui vajalik võib suurema kriisi tingimustes olla 900 eurone generaator, et hoida elektrikatkestuse korral maja soe. Sestap olengi keskendunud "oma" ehitamisele ja minupoolest võivad oma majaga seal ära hallitada kui soovivad.

Sellelt tasemelt hakata tegema mingeid kümneid tuhandeid eurosis maksvaid laadimistaristu ehitamisi on lootusetu ettevõtmine. Lihtsalt keskmine nuustik ei saa aru, miks seda kõike vaja on, tema 1999.a Passat sõidab ju ilma laadimistaristutagi. Probleem pole mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas-akuautode üldiseks kasutamiseks pole ei jaotusvõrku ega laadimistaristut. Senikaua, kui neid autosid on 10%, on kõik hammustatav, aga kui 60%, siis enam mitte.

Ei tea, aga ca 16A korteri kohta, peaks vist kõigil olema.

Kui sul on alumiiniumjuhtmed, siis üle 10A ei pandagi. Olen vaadanud neid Alexela laadijaid, pargin seal kõrval tihti - seal on amprid ikka ühe nulli võrra muidu suuremad kui 10A.

Kapten Trumm kirjutas: ↑17 Jaan, 2024 12:00 ...

Sellelt tasemelt hakata tegema mingeid kümneid tuhandeid eurosis maksvaid laadimistaristu ehitamisi on lootusetu ettevõtmine. Lihtsalt keskmine nuustik ei saa aru, miks seda kõike vaja on, tema 1999.a Passat sõidab ju ilma laadimistaristutagi. Probleem pole mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas-akuautode üldiseks kasutamiseks pole ei jaotusvõrku ega laadimistaristut. Senikaua, kui neid autosid on 10%, on kõik hammustatav, aga kui 60%, siis enam mitte.

...

Korteriühistute koosolekud on üsna toksiline koht. Olen olnud ühe ühistu esimees mõnda aega. Lolli peaga võtsin heast tahtest ühistu loomise ja käima vedamise enda kaela. Kohe hakkas jama pihta. Selgus, et meil oli majas 2 juristi ... peaaegu oleski jäänud ühistu tegemata, aga üks läks õnneks ära. Ei saanudki sellest ametist muud moodi lahti, kui ära kolimisega.

Hetkel on see kortermajade laadijate probleem praktiliselt olematu veel mõnda aega, sest ennem elektrifitseeruvad eramuomanikud, siis ridakate inimesed, siis uute kortermajade rahvas, siis tekivad laadijad töökohtade juurde ja alles hakkavad tänased kasutatud elektrikad tilkuma vanemate kortermajade õuedele, kustekib omakorda tarvidus laadimisvõimsuse järele. Ehk siis vähemalt 5 aastat läheb aega. Selleks ajaks peaks uute elektriautode normläbisõit olema kusagil 500km tuuris ja hind võrdne sisepõlemismootoriga autoga (vbl. 5-10% kõrgem). Pakun, et see probleem lahendatakse lõpuks EU rahadega. Kui muidugi EU-l selleks ajaks üldse mingeid rahasid jagamiseks veel on. Nii-või-teisiti on see "kümne aastaga kõik müügilolevad autod elektriliseks" suhteliselt kahtlase perspektiiviga plaan.

Ütleme nii, et kes elab nõuka aegses paneelikas olude sunnil, pole suure tõenäosusega ka elektriauto ostja, kuna tal pole seda 25 tuhandet võtta või ei saa selleks liisingut. Need, kel võimalusi rohkem, ilmselt ei pea ka sellise maja probleemidega maadlema.

Meil näiteks oli suur-suur probleem asfalteerida maja juures ühistu kinnistul asuv parkla - kuna autosid mahub sinna 30 ringis, aga kortereid on 84 ja väga palju on umbkeelseid pensionäre, kes ei taha midagi, peamine et odavalt elada saaks. Ühesõnaga, see plaan on korduvalt läbi kukutatud - ja sealsel kuumaastikul koperdavad kõik - autoga ja autota. Ja enamik parasiite arvas, et kui parklakoht oleks tasuline, siis neil on pohh ja nad hakkavad parkima kõrval muru peal linna maal.

Ja noh, varjumiskoha temaatikaga ma enam koosolekul sõna võtma ei hakka. Enda pere tarbeks on see olemas ja sõja korral võivad need umbkeelsed sendisaagijad varjuda näiteks linna kanalisatsiooni. Võ vannituppa. Rääkimata kogu sellest hüsteeriast ja ülekeevatest emotsioonidest, mida kujutab endast poolvenekeelne üldkoosolek.