www.militaar.net

aurik kirjutas:

Zoig kirjutas:Raketa-1M rool on omapärane, ei mäletagi, et sellist lainelist rooli Raketadel mujal oleks kohanud. Enamustel on peal ikkagi tavaline suhteliselt mittemidagiütlev ratas. Huvitav kas see ratas võis olla vanemate mudelite eripära ja mingil ajahetkel asendati lihtsamaga?

Ei olegi rooliratastele kunagi tähelepanu pööranud, aga kammisin natuke ringi. http://www.spkflot.ru/ on kahjuks surnud. Aga midagi leidsin. Roolikambrite sisemusi näidatakse üllatavalt vähe. Sinu teooriat kinnitab, et 1963.a. ehitatud „Aistel“ on täpselt sama muhklik ratas, aga kuus aastat nooremal „R-185“-l enam mitte, juhul, kui viimasel muidugi rooli vahetatud pole.
Akendemuutus toimus keset 1966.aastat, äkki võeti siis rooliratas ka ette? Või 1965, siis kui raketasid naaberaastatega võrreldes tunduvalt vähem valmistati- justkui olnuks tootmises mingi auk.

Leidsin kaks vana kaptenisilla joonist, kuid kahjuks pole nendel mingit dateeringut. Loogiline oleks, et 1966 koos muude täiendusega lihtsustati ka rooliratast. Samas vene värk ja kõik on võimalik kui vaja plaan täis saada, kasvõi midagi nii tühisena tunduvat nagu tarneprobleemid võis selle muutuse tekitada pealtnäha suvalisel ajal.

Avastasin, et jõelaevateemat on 10 aasta jooksul juba pea 300000 korda klikatud. Selle rajajoone tähistuseks üks senitundmatu foto. Hiljuti kirjutasin Pihkvas 2016.a. suvel toimunud laevanduskonverentsist, mille materjalid ka trükisõnas publitseeriti. Nüüd avaldati nendest pärit järgmine pilt. Ja selgitus: u 1977.a. „Raketa 143M“ ja „Raketa 144M“ Kolmest väitest üks osutus õigeks.

Tuhnisin oma pildiarhiivis, et võrrelda muude samast perioodist tehtud vaadetega.Jäin kahe aastaarvu vahel pidama. Foto on tehtud usutavamalt 1970.a. varasuvel, võimalik on ka 1969 suvi, kuid kaldun eelistama hilisemat.
1968 ei tundu enam väga reaalne, vastaskalda vanade randumissildade jäänustest peaks rohkem järel olema.
Nendel lehekülgedel
https://ajapaik.ee/?album=4152&order1=t ... ded&page=2
https://ajapaik.ee/?album=4152&order1=t ... ded&page=3
on hulk jäädvustusi Tartus 1969. a. juuni keskel toimunud juubelilaulupeo rongkäigust, mitmed vaatega Võidu sillast allavoolu. (Lk 57 on üks foto sellest seeriast muidu üleval.) Ligikaudu sama veeseisu juures tundub Fortuunapoolne kallas raketadepildil pisut lopsakam olevat. Laevad sadamas on ka teised, aga see ei ole eriline argument, nad ikka liikusid siia-sinna.
1971 ei sobi kindlasti mitte, põõsad on juba tuntavalt rohkem pead tõstnud
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=39020
Võrdluseks üks 1974 juunikuu foto. Seal tõesti mõlemad pihkvalased. Ja näha, et jõesadama kaid teevad läbi järjekordset remondikuuri.
https://www.muis.ee/museaalview/1347210
Samas seerias on mitu fotot muis-is veel
Meie uuel pildil „R143“ on kaldapoolne ja et ta on üsna noor, näitab, et tal pole veel ühte esiakent totaalselt kinni pandud (1974 oli juba suletud) Aga tema kõrval on üks Tartu omadest! Nimelt on kaugemal raketal näha rõnga kõrval M tähte, pihkvalastest kandis seda märget ainult nr 143. Kõigil ülejäänud pihkvalastel rõngasoleva numbri kõrval M puudus. Üleüldse jõudis „R144“ Pihkvasse alles 1972.a. suvel. Netist võib leida isegi märke laeva ametlikust üleandmisest Pihkva sadamale 03.08.1972
Tundub, et kõrval seisab „R1“ , tema roolikambri katusel olevad jubinad olid just sellised, „R2-l“ olid vähe teistmoodi.
Reaalne, et Tartu laeval sel päeval ekskursioonisõitu polnud (teine oli nagunii regulaarliinil) ja tegi lihtsalt tol ajal populaarseid huvireise Peipsile. Kuna Pihkva laev oli mitu tundi seismas ja tühi, siis temast üle edasi-tagasi kõndimine kedagi ei seganud. Ja teist sobivat randumiskohta lihtsalt polnud.
Pisut paneb imestama, et „Turist“ ei paista. Kui tegemist oleks 1969.aastaga, siis arusaadav, et ilmselt sõidus. 1970 aga... arvestades siiski seda, et tema seisukoht päris 70-te algul oli nii viisteist meetrit ülesvoolu kui see, kus ta seisis alates 1972-73 aastast pärast kaldapealse lõplikku valmimist, võib tõesti olla, et selle rakursiga jääb ta täpselt foto parema nurga taha.
Veel on fotol üks tähelepanuväärne alus. Nimelt kirjutasin aastaid tagasi, et Tartu Kalakombinaadi transpordilaev „Uhti“ jääb ilmselt fotona nägemata. Aga siin peal ta lõpuks on. Osaliselt valge, kere oli tal muidu roheline. Siiski on õrn võimalus, et pildil hoopis vene poole samatüübiline „Kama“, aga arvestades, kui harva viimast Tartus näha oli, siis oleks tema tabamine aparaadiga tõeline jackpot. Tõsi, ega „Uhti“ samuti end jõesadamas igapäevaselt ei näidanud, aga mingi tehnilise probleemi korral ta end remonditöökoja lähedusse mõnikord ajas.
Veel üks vaade. Umbes samast ajast, aga teiselt poolt

Nostalgilise Tartu gruppi Facebuukis ilmus vahelduseks midagi asjalikku, kuigi seda on antud teema kontekstis näha ainult mõneks sekundiks 8:10 kandis. Raketade paigutus on sama mis varasemalt läbi käinud 14.08.91 fotodel, kuid nende vahel ei paista olevat seda väiksemat paati ning jõekraana on taustal. Bussijaama poolsem alus on Raketa-1M ning tagumine Raketa-3M nagu varasemalt selgunud.

Videol vilksamisi paistev kuupäev viitab kuupäevaks 3.5.1991. Autoraadio uudistes räägitakse 30nda aprilli õhumassidest, seega võib see kaamera kuupäev isegi täpne olla.
Dateering on 1990 1991, ning autor peaks olema Yrjö Jukola https://www.youtube.com/watch?v=xT1qLtliJSo

Antud teema igati pikaks arenenud, lisan ka mõned enda meenutused Emajõe laevaliiklusest. Taustaks niipalju, et minu isa töötas jõesadamas aastatel 1986-1992 ja alaealisena sain koolivaheaegadel piisavalt kaasa sõita. Vanus oli muidugi 9-12, aga ühte-teist on meelde jäänud. Üle midagi küsida pole kahjuks enam võimalik.
Sattusin sõitma laevadel "Koidula", "Vanemuine" ja "Sulev".
"Koidula" - sõitis ennekõige Tartu kesklinna ja Ihaste vahet. Laev analoogne praeguse "Pegasusega" - ees ja taga lahtine tekk, kummagi all salong, keskel pealisehitis, tolle all mootoriruum.Pealisehitise paremal küljel on kaks ust, vasakpoolsest saab roolikambrisse, parempoolsest aga redeli abil mootoriruumi. Mootoriruumi vööripoolse seina ääres oli töölaud kruustangidega, elektrikilbid, ruumi keskel aga 150 hj diiselmootor. Parema parda äärde jäi omaette mootoriga elektrigeneraator. Laevamootori käivitamine oli elektristarteriga (näiteks suuremal "Vanemuisel" toimus see suruõhu abil). Erinevalt automootorist ei käivitunud mootor ühe nupule vajutusega, vaid esmalt lasti käima elektrimootoriga õlipump. Kui mootoris oli piisav surve saavutatud, sai selle käivitada. Mootori käivitamine ja seiskamine toimus masinaruumist, hilisematel aastatel ehitati süsteem roolikambrist kaugjuhitavaks. Miskipärast on meeles, et seisva mootoriga laevas polnud elektriga priisata - võis tekkida oht, et mootorit ei saagi pärast käima. Praeguse "Pegause" piltidelt on näha ahtrisse roolikasti peale paigutatud 10,8 kW diiselgeneraator "Mosa", ilmselt sellega elektripuudus likvideeritud. Laeva pealisehitis tundub suur, aga roolikamber väga mahukas ei olnud - selle sisse jäi mootoriruumi suunduvat redelit ümbritsev kast ning ka ahtri pool oli suur sisseulatuv moodustis. Nimelt oli pealisehitise tagaküljele ette nähtud müügiputka, osa välisseina oli kumerast orgaanilisest klaasist ja seal taga olid riiulid ja sees müügiluuk. Aga sihtotstarbeliselt seda ei kasutatud. Roolikambri esiseinal oli puitkattega rooliratas, veidi paremale jäi mootoriruumi sissepääsukasti peal olev metallkast kangikesega. Kangike liikus kasti pealispinnas olevas E-tähe kujulises väljalõikes ja selle abil reguleeriti laeva liikumist. Keskasendis ei toimunud midagi, esimeses ja tagumises positsioonis sõitis laev kas edasi või tagasi. Kangi nihutamisega väljalõikes paremale-vasakule sai kiirust suurendada-vähendada. Antud käigukangi ees oli plekkkastike paar mõõteriistaga (mootori õlirõhk, jahutusvee temperatuur jne). Roolist vasakule jäi väike lülitite paneel, millega sai käivitada pealisehitise katusel roolikambri külgedel olevaid gaaslahenduslampidega sähvivaid märgulampe - vasemal ja paremal 2 tk, üks suunatud ette, teine taha, kokku 4 tk. Sain aru, et neid kasutavad jõelaevad jõel kokku saades - et kes mis küljest mõõda sõidab. Ka praegu on need "Pegasusel" olemas, aga kasutamist pole silma jäänud. Laevajuhi selja taha jäid paar plekist elektrikilpi, mille välispinnal hulk tumblereid erinevate elektriahelate lülimiseks, sees aga hulk klaaskestaga sulavkaitsmeid. Elektrisüsteem oli laeval tagasihoidlik, lambikesed salongides, nõutud signaaltuled ees ja taga ja kõik. Suur prožektor öösel sõiduks puudus, laevajuht püüdis pigem hämaras silmi pimedusega harjutada ja idee võimsast ja pimestavast helgiheitjast ei tundunud hea. Sidepidamiseks oli roolikambri vasakul küljel väikese külmkapi mõõtudega raadiojaam, mis ühendatud laeva vööri ja roolikambri vahel kulgeva traatantenniga. Ükskord saabusid Tartu kesklinnas seistes laevale mingid tervisekaitsjad, kes mõõtsid salongis istmete vibratsiooni ning raadiojaama kiirgust. Edaspidi saadeti mind roolikambrist välja, kui raadiojaama kasutati. Raadioside ulatus oli vist 25-30 km Tartust, näiteks Võrtsjärvelt Tartusse sõites oli vajalik piisavalt vara teha sideseanss, et puksiirlaev pontoonsilla läbipääsuks lahti teeks. Oli ka juhtumeid, kus Võrtsjärvelt tulek jäi hilja peale ja silda lahti ei tehtud. "Koidula" jäi siis silla juurde kai äärde seisma ööseks. Olevat olnud juhus, kus esisalongi ahtripoolses otsas olnud kajutis maganud kapten ärkas keset ööd ootamatute kolksatuste peale. Mingid huligaanid olid kinnituskõied läbi lõiganud ja laev oli vastu pontoonsilda triivinud. Võrtsjärvele pääsemiseks tuli sõita läbi madalate sildade alt, aga selle tegi hõlpsamaks roolikambri katuse eemaldamine. Laeval oli kaasas pikem terastoru jupp, see pisteti rulliks roolikambri tagumise osa serva alla ja katus tõmmati meeskonna ning reisijate ühisel jõul tagumisele tekile. Nõnda sai Rannu-Jõesuu silla alt Võrtsjärvele ning Pikasilla silla alt Väike-Emajõkke. Veel oli tähtis seade elektrimootoriga sireen pealisehituse katusel (suuremal laeval "Vanemuine" oli sireen suruõhuga). Tavalistel sõitudel seda kasutati vähe, küll oli see tähtis jõhvikasõitudel. Laev sõitis hommikul Emajõe Suursohu, marjulised suundusid laiali ning ainus võimalus neil hiljem laeva leida oligi sireeniheli järgi. Roolikambrist oli eraldi juhtmega välja toodud sireenilüliti ja enne laevalt lahtilaskmist loeti marjulistele sõnad peale, et seda nuppu peale laevale naasmist aeg-ajalt vajutada. Eriti ärakadunud marjuliste abistamiseks olid pardal ka signaalraketid, aga nende kasutamist ei õnnestunud näha.
Et kas peaks meenutustega jatkama?

kindlasti tuleks meenutustega jätkata!
mis puutub mainitud:

Roolist vasakule jäi väike lülitite paneel, millega sai käivitada pealisehitise katusel roolikambri külgedel olevaid gaaslahenduslampidega sähvivaid märgulampe - vasemal ja paremal 2 tk, üks suunatud ette, teine taha, kokku 4 tk. Sain aru, et neid kasutavad jõelaevad jõel kokku saades - et kes mis küljest mõõda sõidab. Ka praegu on need "Pegasusel" olemas, aga kasutamist pole silma jäänud.

siis need on impulsslambid. nendega antakse märku millisest küljest möödasõit lubatud. Pegasuse kapten ütles kord et ei kasuta kuna väikelaevnikel pole CEVNIst aimugi ja neid peetakse suunatuledeks

Zwyx kirjutas:Et kas peaks meenutustega jatkama?

Sa veel küsid.... õigupoolest peaks pärima, miks Sa varem pole kirjutama hakanud?

Zoig kirjutas:Nostalgilise Tartu gruppi Facebuukis ilmus vahelduseks midagi asjalikku, kuigi seda on antud teema kontekstis näha ainult mõneks sekundiks 8:10 kandis. Raketade paigutus on sama mis varasemalt läbi käinud 14.08.91 fotodel, kuid nende vahel ei paista olevat seda väiksemat paati ning jõekraana on taustal. Bussijaama poolsem alus on Raketa-1M ning tagumine Raketa-3M nagu varasemalt selgunud.
Videol vilksamisi paistev kuupäev viitab kuupäevaks 3.5.1991. Autoraadio uudistes räägitakse 30nda aprilli õhumassidest, seega võib see kaamera kuupäev isegi täpne olla.
Dateering on 1990 1991, ning autor peaks olema Yrjö Jukola https://www.youtube.com/watch?v=xT1qLtliJSo

Kuupäevaga 100% nõus
Aga see foto tuletas mulle kenasti meelde, et Junga-baari teema on tegelikult lõpuni lahti hammustamata. Tühi koht oli varem „R-2“ oma, kas ta foto tegemise ajal oli nurga taga vees või Vabaduse puiesteel, ei tea mitte. Pildil paistab kaldal päris tagaplaanil „Zarja“. Kevadel ta Narva läks ja sealt enam tagasi ei tulnud. Mõlemad „Polesjed“ olid selleks kuupäevaks juba kindlasti ametis. Kui „P-36“ ga tõsine avarii toimus, siis tõsteti ta mitmeks aastaks kahe Raketa vahele seisma.
Junga-baari puhul on mul kaks omaaegset pidepunkti. Käisin teda vaatamas siis, kui ta uude kohta oli viidud. Kui võtta orientiiriks praegune Kalevipoja sammas, siis sellest tugev 40-50 meetrit ülesvoolu oli tekitatud massiivne ja pikk randumissild, kusagilt pargist tulid üle kitsa kõnnitee mingid kaablid ja läksid mööda randumissilda selle otsa köietatud laevale. Mingit elutegevust sel hetkel laevas polnud.
Teine on ajalehenupp, mis andis teada, et baar ei saanud tegevusluba. Teema oli köögiga, justkui meenub, et olevat nõuetekohaseks toidutegemiseks liiga väike.
Vot mis aastatest, kas 1990 või 1991, need killud pärit, ei pinguta välja. Käisin mõlemal suvel mitu korda Tartus.
Lisaks andis üks selleaegne artikkel teada, et alus viidi Narva-Jõesuusse, aga seda ei mäleta kah, kas oli samas nupus, kus tegevusloa teema või mõni aeg hiljem.
Juhtumisi olen hiljuti peale sattunud meenutustele, kus üksteisest sõltumatult kaks inimest mäletavad, et nende sugulane või tuttav Jungalaeval töötas. Selline vahendusega info võib olla tõepärane, aga pahatihti on ka midagi muud. Ei saa hetkel muidugi välistada, et ta mingitel ajutistel alustel ikkagi lühikeseks ajaks tööle pandi.
Mõni aeg tagasi ajas mind segadusse lk 49 ülesriputatud foto, kus 1990.a. selgelt näha vees kaks Raketat ja pole mingit põhjust eeldada, et üks neist oli pihkvalane. On muidugi võimalus, et endine „R-2“ lihtsalt seisis lühikest aega seal, enne kui ta ülesvoolu viidi, aga siis tekib keskmisele mõistusele arusaamatu küsimus- miks „Raketa-1“ kevadel üle värviti, kui teda kasutama ei hakatud.
Junga-B puhul on selge, et augustis 1991 ta ära viidi ja samuti selge, et temast 1990.a. kevadel Vabaduse pst ääres veel haisugi ei olnud. Munga tänava otsas oli hoopis „Kreutzwald“, mis eelnevalt kaks aastat tööta seisnud, kuid ühe kooperatiivi poolt nüüd uuele elule äratatud. Tema äriplaan oli olnud selline, et kui vaja, sõidab ja kui sõitjaid pole, töötab kohvikuna. Töötas kah! Esisalongi oli tehtud väike pukkidega baar, tagasalongist olid ka vanad pingid välja visatud ja pandud asemele kõrge seljatoega pehmed istmed. Need võisid pärit olla „R-2“-lt.
Suve esimesel poolel tal vist väga palju liikumisi polnud, aga teisel poolel oli „Koidula“ tellitud ekskursioonidega (enamasti Võrtsjärvel) pidevalt ära. Nendel päevadel siis platseerus „Kreutzwald“ Turuhoone peatusse ja tegi „Koidula“ asemel pooleteisetunniseid tiire, mis sellest aastast läksid mitte enam Ihasteni, vaid pisut kaugemale- Kabina karjäärini. Sõiduplaani järgi oli selliseid sõite iga päev viis tükki. Kui kehv ilm ja inimesi polnud, tuli niisama kohal seista.

Üks foto kah- elu võimalikkusest väljaspool Tartut. Aga et tema laevaelu Emajõel algas, siis tahaks nagu ikka omaks tunnistada

aurik kirjutas: Mõni aeg tagasi ajas mind segadusse lk 49 ülesriputatud foto, kus 1990.a. selgelt näha vees kaks Raketat ja pole mingit põhjust eeldada, et üks neist oli pihkvalane. On muidugi võimalus, et endine „R-2“ lihtsalt seisis lühikest aega seal, enne kui ta ülesvoolu viidi, aga siis tekib keskmisele mõistusele arusaamatu küsimus- miks „Raketa-1“ kevadel üle värviti, kui teda kasutama ei hakatud.
Junga-B puhul on selge, et augustis 1991 ta ära viidi ja samuti selge, et temast 1990.a. kevadel Vabaduse pst ääres veel haisugi ei olnud.

Kuna 1991 mais olid mõlemad Raketad samal kohal kus nad ka augusti piltidel, siis ilmselt nad 1991 üldse vette ei saanud ja olid samas kohas vähemalt 1990 sügisest saati. Raketa-3M oli 1990 sõidus ja tõsteti kaile viimasena. Ning siinkohal jookseb mul Raketade kaile paigutamise osas igasugune loogika kokku juhul kui Raketa-2M tõesti käis 1990 aastal siiski vees.

Nendel 1991 Augusti piltidel on selgelt näha, et Raketa-1M oli suhteliselt lähedal bussijaama poolsele aiale, kuna 1989 Raketa-2M enam ei sõitnud ja vedeles seal kuhu ta 1988 sügisel tõsteti, siis selle paigutuse tingis loogiline järjekord: tõsteti laevad viisakalt õiges järjekorras välja 1988a sügisel, ning mugavalt pärast 1989 ja Raketa-1M jaoks poolikut 1990 hooaega tõsteti Raketad lihtsalt sinna samasse tagasi kuna ruumi oli Raketa-2M juures mõlemale täpselt?

Kui nüüd arvata, et lk49 1990a fotol on kõrvuti vees Raketa-3M ja Raketa-2M, siis kuhu talveks Raketa-2M paigutati? Ülesvoolu välja tõstmise võimalust ju naljalt pole, seega oleks pidanud olema vees. Veelgi vähem loogiline on teda niisama ilma mingi sõidumõtteta ligunema panna, ainuke põhjus oleks vastavatava baarina mõistliku aja jooksul ära vedada. Kui oligi Junga-Baari asukohas ülesvoolu juba 1990 aasta sügisel, siis ei ole kuigi loogiline tõsta Raketa-3M sügisel talvituma täpselt samale kohale kus ta varem oli ning jätta kahe Raketa vahele selline pikk kasutamata ala.

Kui oli vees ikkagi Raketa-3M ja Raketa-1M nagu lk49 foto juures varem arvatud, siis oli ülevärvimise põhjus igati loogiline ja laeva kasutati vähemalt hooaja alguses nagu kombeks. Kaipoolne laev on üks neist, sest vööris Raketa-3M-le omast tüügast ei pasta. Jõepoolse laeva vöör jääb kahjuks varju, kuid see peaks olema Raketa-3M sest seda kasutati rohkem. Kui Raketa-1M välja tõsteti, siis paigutati bussijaama poole, sest see tuli veest välja poole hooaja pealt ning talle oli Raketa-2M ees täpselt vaba ruum olemas.

Kuidagi loogilisem tundub, et ületalve nikerdati eeltööga (näiteks tõsteti istmed Kreutzwaldile ja muudeti sisemus baarile sobilikumaks), ning esimesel võimalusel 1991 kevadel tõsteti Raketa-2M vette ning hakati Baari ajama. Kui sellest suvejooksul ikkagi asja ei saanud, siis jäässe jätmise asemel leiti kasulikum lahendus ja veeti augustis Narva-Jõesuusse ära.

Väike tähelepanek kuidas eristada omaaegset "Kreutzwaldi" (ehk nüüdset "Pegasust") ja "Koidulat" - viimasel oli esisalongi suunduv trepikamber varustatud üleval pisikese illuminaatoriga.
"Koidula" Tartu kesklinn - Ihaste liin oli paras liinitöö, laev muudkui sõitis edasi ja tagasi. Tipphetkedeks olid ehk laeva ringikeeramised Emajõel. Turuhoone kõrval seisis laev ninaga Võrtsjärve suunas ning vajalik oli teha otsustav 180-kraadine pööre eelpool mainitud rooliratta ja suunakangi abil. Olevat ka nii juhtunud, et laeva ahter sattus jõe teisel küljel restorani "Kaunas" ees veepiiril kasvava võsa vahetusse ähedusse ning ahtris paiknenud päästerõngad jäid puude otsa rippuma, meeskond pidi neid seal korjamas käima. Teisest korrast meeles, et laeva sildumiseks kasutatud pontoon pani putku ja triivis allvoolu olevate "Raketa" sildumispontoonide juurde.
Võrtsjärve sõidud olid aga pikemad ja ka keerulisemad. Miskipärast jäi mulje, et kaardimaterjali siseveeteede kohta sadamal väga palju ei olnud. Suured ülemused andsid käsu sõita Võrtsjärvele ja edasi oli laevameeskonna mure, kuidas sellega hakkama saada. Ühe laevajuhi esimesel sõidul Tartust ülesvoolu läks kõik hästi kuni laev jõudis Emajõe ja Pedja jõe kokkusaamiskohta. Seal olevat Pedja jõgi jätnud soliidsema mulje ning laev keeras sinna. Kaldal olevat aga mõningad kodanikud kätega vehkinud ja karjunud, peale mida siis laev seisma jäeti, olukorda analüüsiti ning seejärel Emajõkke tagasi suunduti. Kusagilt Võrtsjärve äärsest külast otsis meeskond seejärel üles järve hästi tundva kohaliku, kes siis väikese tasu eest kaasa sõitis ja järve häid/halbu külgesid tutvustas. Edaspidi saadi juba ise hakkama. Oluliseks abivahendiks oli kaart "Eesti teed'89", millel olid viltpliiatsitega igasugused olulised orientiirid märgitud. Ühel Võrtsjärve sõidul külastas laev näiteks esmalt Tondisaart, ööseks jäi seisma Kivilõppes. Laeva meeskond ööbis esisalongi otsas olevas 2 kajutis, ekskursandid lõid oma telgid püsti veidi eemal oleval platsil. Järgmisel päeval näiteks sõideti Väike-Emajõkke (Pikasilla silla alt läbi) ja külastati Jõgevestes olevat Barclay de Tolly mausoleumi. Hetkel vaatan muidugi kaarti ja proovin aru saada, kaugele laev mõõda Väike-Emajõge sõita sai ja kuidas sinna mausoleumi ikkagi sai. Ka Võrtsjärve limnoloogiajaama külastati. Ühel korral läksid ekskursandid bussiga edasi ja laev sõitis tühjalt Tartu tagasi. Emajõe ülemjooks on äärmiselt käänuline ja väänuline, seetõttu võttis selle läbimine tükk aega. Ka minu "Koidula" juhtimiskogemus (vanuses 10 eluaastat ) on pärit Võrtsjärvelt, proovisin veidi aega laeva Kivilõppe suunas juhtida. Keerasin kindlakäeliselt rooliratast, aga laeva trajektoor hakkas kujutama midagi ussisarnast, kuna tüürisin üle. Peale mõne km läbimist tuli rool kogenumatele üle anda.

Zoig kirjutas: Kuidagi loogilisem tundub, et ületalve nikerdati eeltööga (näiteks tõsteti istmed Kreutzwaldile ja muudeti sisemus baarile sobilikumaks), ning esimesel võimalusel 1991 kevadel tõsteti Raketa-2M vette ning hakati Baari ajama. Kui sellest suvejooksul ikkagi asja ei saanud, siis jäässe jätmise asemel leiti kasulikum lahendus ja veeti augustis Narva-Jõesuusse ära.

Nii tundub jah kõige reaalsem. Minu peas on 1990.a. suvest säilinud kaks mälupilti
Esimene- raketad 1 ja 2 kai peal, nr 3 aga nende juures vees. Ja teine- 1 ja 2 ikka kai peal, aga 3 kadunud- kusagil sõidus.
Üks foto. Kust võetud, ei mäleta, aga aastanumber selle juures oli 1985, mis täiesti usutav. Näha, et kaks raketat tihedalt teineteise järel, kolmas siiski pisut maad eemal Mis puutub JungaB randumissilda, siis see oli päris kapitaalne, jõepõhja rammitud vaiadega. Sellist tööd oli otstarbeks teha vastu sügist madalveeperioodil, mitte kevadise kõrgveeseisuga.
Võimalik, et mu eelmises postis toodud kahe inimese meenutustes võisid aastate mõjul erinevad asjad läbi põimuda. Üks tegelane mäletas justkui täpselt, et baar seisis samas kohas, kus praegune lodjasaatkond.
Junga oli sealt tegelikult jupp maad ülesvoolu. Aga 1990.a. „Kreutzwaldi“ pontoon oli tõesti sama väljaulatuva kaldaeendi ääres umbes ausambaga kohakuti.
Järgmisel aastal tegi „Kreutzwald“ kogu aeg sõite Turuhoone peatusest. „Koidula“ oli Narva viidud ja sadam sai kooperatiivi käest laeva tagasi. Sel aastal oli regulaarsõitude siht taas Kabina, kusjuures karjääri linnapoolses otsas oli isegi randumispontoon, mida vajadusel kasutati. Et auto igal perel polnud siis iseenesestmõistetav, liinibuss sinna käis vaid paar korda päevas, oli kindlasti sellist suvilarahvast, kes kasutasid võimalust mitte 20 min. umbses bussis loksuda, vaid ajaliselt kaks korda kestvamat, ent see-eest igati mugavamat võimalust kohale jõuda. Kohvik laeval töötas muidu nagu jumal juhatas, aga justkui meeles, et soojemate ilmadega, kui sõitjaid palju, sealt midagi osta sai.

Zwyx kirjutas: külastati Jõgevestes olevat Barclay de Tolly mausoleumi. Hetkel vaatan muidugi kaarti ja proovin aru saada, kaugele laev mõõda Väike-Emajõge sõita sai ja kuidas sinna mausoleumi ikkagi sai.

Kunagi riputasin järgneva foto, mille peal "Kreutzwald", kehvema versiooni juba üles, nüüd ilmus välja vähe parem. Näha, et kusagil enne Jõgeveste silda on jõel ikka laiem koht olemas.

Zwyx kirjutas:Väike tähelepanek kuidas eristada omaaegset "Kreutzwaldi" (ehk nüüdset "Pegasust") ja "Koidulat" - viimasel oli esisalongi suunduv trepikamber varustatud üleval pisikese illuminaatoriga.

Ka tagasalongi minev trepikamber oli „Koidulal“ illuminaatoriga.
Tegelikult andsid Sa mõtte teha ükskord ära „Koidula“ ja „Kreutzwaldi“ nö välimääraja. Aeg-ajalt ikka keegi küsib, kumb laev pildil on, juhul kui nime või numbrit ei paista.
Hetkel ei hakka tegema, posting läheks liiga pikaks, aga mulle on ette jäänud, et laevadel oli kokku 8 tehasepäritolu erinevust. Kui laevu foorumisrippuvatel fotodel omavahel võrrelda, siis kuuele saab erinevate piltide abil pihta. Aga kahe jaoks peavad olema spets. ülatvaated, mida pole netis kusagil näinud.
---------
Kaugemasse ajalukku kah. Ootamatult, aga see -eest rõõmustavalt hakkas pisut paotuma staaliniaja eesriie

aurik kirjutas: „Tivolist“ on teada, et EW ajal toimetas puksiirina, suutis üle elada isegi II maailmasõja ja jätkata sõitmisi sovetiajal. Selge, et stalinistlikus riigis talle padukapitalistlikku nime külge ei jäetud.. Ja mul tekkis uid, et
„Edasi“ võibki olla endine „Tivoli“.

Täiesti pihtas-põhjas! Ümberristimine toimus enne 1949.a. navigatsiooni. Samal ajal sai „Ukust“ tubli „Bolševik“, kusjuures reisilaevane oli ta täiesti kindlalt kasutuses ka samal aastal ja kaudsed tõendid ütlevad, et veel mõni aasta hiljemgi.
Ka Võrtsjärvega ühenduse küsimus muutus pisut selgemaks. Vähemalt 50-te alguses on Suislepa vahet sõitnud ikkagi „Pioneer“. Endise „Sulevina“ oli tal EW aegadest tee tuttav.
„Pioneeri“ pildid, mis siin vanemast ajast ripuvad, on tehtud täpselt 1950.a. kevadel. Ja laeval on seos "Raketa-2"-ga, nimelt kuulus "R-2" pikaaegne kapten hr Ojamäe noorena "Pioneeri" meeskonda.
Kas mõni teine veel on nõukaaja algul Võrtsu vahet käinud, pole hetkel välja tulnud, aga võimalus on. Nimelt sai paar aastat pärast sõda Tartu sadam nö vennaliku abi korras Venemaalt ühe väikese mootorlaeva, mis on sõitnud nii pikemaid sõite- kindlasti kuni Praagani ja ka lühiliini ujulani.

Juhtusin täna Tartus keset päeva üle Ihaste silla kõndima ja ennäe imet - jõelaev "Pegasus" kenasti vangla taha suunduva tee kõrval Emajõe paremale kaldale tõstetud. Huvitav küll millal see võis aset leida? Ihaste silda kasutan küll pidevalt, aga autoga sõites kipub see kogu aeg pimedal ajal toimuma, seega ei juhtu järjekindalt jõekallast vaatlema. Hommikuti on silla külgedel oleval muidu läbipaistvad paneelid udused-läbipaistmatud. Üle silla jala kõndimist tuleb ka ette, aga seega pidevalt pimedas. Üle kuu aja pole olnud sisse lülitatud silla külgi valgustavad lambid, huvitav, kas see seotud "Pegasuse" väljatõstmisega? Et upitati laev välja ja liigse tähelepanu vältimiseks ning elektri kokkuhoiuks lülitati sillalambid ka välja?

Sirvisin eile fotosid, mis Emajõel sõitudel tehtud, sattus ette 2 pilti jõesadama slipist kesklinnas. Likvideeriti teine ära vist aastakest 6-7 tagasi. NSVL aegadest on miskipärast meeles, et pidevalt seisis seal kiirlaev "Zarja", eelmisel kümnendil aga pikalt üks lammutatav liivapraam. Fotod ise tehtud 14.08.2008 ehk ligi 10 aastat tagasi.

Zwyx kirjutas:Sirvisin eile fotosid, mis Emajõel sõitudel tehtud, sattus ette 2 pilti jõesadama slipist kesklinnas. Likvideeriti teine ära vist aastakest 6-7 tagasi. NSVL aegadest on miskipärast meeles, et pidevalt seisis seal kiirlaev "Zarja", eelmisel kümnendil aga pikalt üks lammutatav liivapraam. Fotod ise tehtud 14.08.2008 ehk ligi 10 aastat tagasi.

Et siis 10-a tagused pildid asjast, mis lammutati 6...7 a tagasi? Aga pildil pole ju mingit slippi...ehk on pilt kohast, kus oli slipp?

Ja ma ei tahaks hästi uskuda, et "kiirlaev "Zarja", eelmisel kümnendil aga pikalt üks lammutatav liivapraam" seisavad pikalt slipil. Ehk ikka staaplil? Slippi mööda veetakse staaplile ja lastakse sealt jälle vette tagasi, see käib üldiselt kähku...aga on ka variante, et polegi üldse slippi (kaldstaapel, lift, kraana vms)...

Kuidas Tartus oli tea. Aga pildist ei saanud ka targemaks?

Terminoloogia kipub siin segadust tekitama, vähemalt Wikipedia väidab:
"Slipp on rööbastega kaldtee, mida mööda sõitvatel vankritel vintsitakse laev veest välja staaplile või lastakse sealt vette. Slipp võib olla kaetud ellinguga."
Piltidel näidatud ennekõige antud rööbastega kaldteed. Wikipedia kindakäeliselt jälle väidab "Staapel on veepinnast kõrgemal asuv ehitatava või remonditava laeva seismise lahtine koht kuival". Ilmselt siis pildil slipp+staapel?

Zwyx kirjutas:Terminoloogia kipub siin segadust tekitama, vähemalt Wikipedia väidab:
"Slipp on rööbastega kaldtee, mida mööda sõitvatel vankritel vintsitakse laev veest välja staaplile või lastakse sealt vette. Slipp võib olla kaetud ellinguga."
Piltidel näidatud ennekõige antud rööbastega kaldteed. Wikipedia kindakäeliselt jälle väidab "Staapel on veepinnast kõrgemal asuv ehitatava või remonditava laeva seismise lahtine koht kuival". Ilmselt siis pildil slipp+staapel?

Minu 1981 a Meresõnastikus on slipi vasted "shipway", "slip", "slipway". Saagpakus pole jälle midagi.
Oxford väidab:
slipway: A slope built leading down into water, used for launching and landing boats and ships or for building and repairing them.
shipway: A slope on which a ship is built and down which it slides to be launched.
slip annab aga hunniku erinevaid selgitusi nagu oligi arvata ja laevandusega pole neil miskit pistmist.
Seega ma nimetaks selle rööbastega nõlva seal küll slipiks.

Ksf Aurik
Võtmesõna Sinu 02.jaanuari postitusele ei ole Emajõest kaugel.See sõna on Annelinna soojatrassi ehitus.