www.militaar.net

Ennevanasti oli nipukas selline ja neid leidub ka minu töökojas igat mõõdu, sh ka korduvalt avatavad


Hästi ei kujuta ette, kuidas sellisega isolatsiooni saab lõhkuda, läheb enne katki.

Mind ajas lisaks segadusse veel üks junn Osrami pirni küljes, millist tavapirni küljes polnud.
See junn on nii lähedal + ja - soontele, et mul tekkis vahepeal juba kuri kahtlus, ega see junn äkki kõvasti kuumenedes nii palju ei deformeeru-paindu, et puudutab vastu + ja - sooni/klemme. Oli korraks pirni uurides selline teooria, et see plekijunn seal on vbl saanud ka paigaldamisel viga/paindunud liiga soontele lähedale. Üleval on Osramil tegelikult näha ka veel teine kuumusest tumedaks tõmbunud plekipainutus/valts, mis tehtud +/- soonte suunas, aga seal on plekiserv veidi kaugemal +/- soontest ja selle paindumist paigaldamisel oli raske uskuda...
. .
Siin on ka näha Osram pirni metallosade värvimuutus mis kõrgest temperatuurist tingitud.
. .
Tavaline H1 55W pirn
.

Kapten Trumm kirjutas: ↑07 Aug, 2025 14:43 Ennevanasti oli nipukas selline ja neid leidub ka minu töökojas igat mõõdu, sh ka korduvalt avatavad

"Nipukas" ehk nippuside on laensõna soome keelest ja tähendabki kaablisidet, ingl. k. cable tie.

https://en.wiktionary.org/wiki/nippuside

Hästi ei kujuta ette, kuidas sellisega isolatsiooni saab lõhkuda, läheb enne katki.

Korraliku tootja nipuka keerad terava otsaga näpitsate abil jõuga kokku, siis litsub kaabli lapikuks küll. Mõni aeg vibratsiooni ja temperatuurimuutusi ja puru see kaabel ongi. Ennegi nähtud.

See pruun jupstükk paistab olevat mingi tehases paigaldatud kaablikandur, mis kinnitatakse, juhtmed, trossid nt kere küljes oleva kruvilaadse asja külge. Idamaade autodel üsna levinud asi.

Või pean prillid endale võtma?

Kapten Trumm kirjutas: ↑07 Aug, 2025 14:43 Ennevanasti oli nipukas selline ja neid leidub ka minu töökojas igat mõõdu, sh ka korduvalt avatavad


Hästi ei kujuta ette, kuidas sellisega isolatsiooni saab lõhkuda, läheb enne katki.

Nipukas on tobe laen soome keelest (nippusite). Korrektne eestikeelne termin on kaabliside.
Kvaliteetne kaabliside ei lähe katki.

Kapten Trumm kirjutas: ↑07 Aug, 2025 14:47 See pruun jupstükk paistab olevat mingi tehases paigaldatud kaablikandur, mis kinnitatakse, juhtmed, trossid nt kere küljes oleva kruvilaadse asja külge. Idamaade autodel üsna levinud asi.

Või pean prillid endale võtma?

See ei ole kaablikandur, vaid tavaline kaabliside. Vaba otsa ülejääk on lukustuse lähedalt ära hammustatud.

Kapten Trumm kirjutas: ↑07 Aug, 2025 14:47 See pruun jupstükk paistab olevat mingi tehases paigaldatud kaablikandur, mis kinnitatakse, juhtmed, trossid nt kere küljes oleva kruvilaadse asja külge. Idamaade autodel üsna levinud asi.

Või pean prillid endale võtma?

Ei ole kaablikandur jah. On tavaline 2,5mm laiune kaabliside. Erinevatel tootjatel võib olla mõningane kujuerinevus/väljanägemine.
.

Fucs kirjutas: ↑07 Aug, 2025 12:52 ....
See krdi pidev kokkusattumus, et just Osrami Nightbreaker pirnidega korduvalt kaitse maha põles ja ilma pirnita ning tavalise pirniga kordagi seda ei juhtunud, tekitas mul teatud kõhklusi ja segadust

Hõõglambi heledus saab olla kõrgem ainult seetõttu, et hõõgniidi töötemperatuur tõstetakse kõrgemale optimaalsest ja igasugu "superpirnide" juures tähendab see seda, et hõõgniit arvestatakse normaalsest madalamale tööpingele ning kuna selline hõõgniit töötab pidevalt ülepingega, siis on tema eluiga ka vastavalt lühem.

Kui auto on vana ja esitulele ei jõua enam piisavalt pinget, siis selline pirn põleb sama heledusega nagu tavapirn peaks põlema ja midagi paha ei juhtugi.

Kui auto pardapinge on kõrgem ja korras juhtmestikul pingelange ei ole, siis pirnil eralduv ülemäärane soojus rikub reflektori (sulab kõveraks) ja kuumutab pirni ühendusklemme.
Kuna pistiku sees on klemmidel puudulik jahutus, siis soojus levib mööda juhtmesoont ja kuumutab juhtme isolatsiooni ning see tekitab analoogseid probleeme.

Metallide tehnoloogiat tundvad isikud peaks teadma terase värvimuute temperatuure ja seda, et teras läheb siniseks ca +725C juures.

Nagu pildilt näha, siis ei ole see mitte kokkusattumus vaid tagajärg, et selle pirni metallosa on kenasti siniseks värvunud, mis tähendab, et pärast pikemat reisi kuuma ilmaga, kui lambi kinnitusrõngas on ka sama sinise (+700C) temperatuurini soojenenud ja kõveraks tõmmanud, siis sügisel tuleb selliste pirnidega sõitvale autole uued esilaternad osta, kuna kõvera (plast, alu?) reflektori tõttu ei valgusta selliselt riknenud laternad enam mitte kunagi normaalselt.


Mõistlik on madaldatud tööpingega (heledaid)lampe kasutada ainult lühiajaliselt (kaugtuledes) ja päevasõidul kasutada eraldiasuvaid päevasõidutulesid.
Osades autodes on sisse ehitatud "lisatakisti", mis päevasõidul piirab lähitule niidile jõudvat pinget mõne voldi võrra ja see pikendab oluliselt sõidutulede eluiga.

(Kõige lühem (minu jaoks dokumenteeritud) esilaternate eluiga oli ühe Prantsusmaal elaval väliseestlasel, kes enne Eestisse sõitmist sealses esinduses lasi oma lux autole paigaldada "pimeda kodumaa" külastuseks uued (originaal) esilaternad. Siia jõudes avastas, et tuled ei näitagi enam nii hästi kui kolm päeva varem ja pärast uurimist selgus, et pirni alumiinist pesa reflektori küljes oli kõveraks sulanud.)

Osades autodes on sisse ehitatud "lisatakisti", mis päevasõidul piirab lähitule niidile jõudvat pinget mõne voldi võrra ja see pikendab oluliselt sõidutulede eluiga.

Jah. Mul Ford Mavericul oli selline väga bro lahendus tehasest ja 8+ aastat mis ma sellega sõitsin ei vahetanud ma kordagi päeva/lähitulede pirne, (OT: ega ka kaugtulede pirne, ainult paar erinevat gabariidi ja numbrivalgustuse pirni sai paar korda vahetatud).

Ja Fordil olid väga hea valgusega nii lähi kui kaugtuled (+olid ka lisakaugtuled) tavaliste pirnidega.

Kasutatult ostetud Honda CR-V-l olid juba ostes lähituledes sees nightbreakerid ja ka nendega olid need lähi- luuptuled nagu veidi viletsamad kui Fordil. Esimesed nightbreakerid läksid üsna üheaegselt esimesel suvel läbi ja panin lähituledesse sisse tavalised pirnid. Suvi läbi sõitsin no problem. Sügise ja vihmade saabudes olid need (eriti mustal asfaldil) nagu seasilmad... no ma olin harjunud ikka kõvasti parema lähitulede valgusega ja see oli kohe räigelt häiriv ja väsitav. Ostsin siis uued nightbreakerid ja nendega tõesti kannatab ka sügisel väga halva ilmaga sõita...

Tulede klaasid on OK aga mis seisus on lähitulede reflektorid, seda ei tea. Läbi nende krdi nn luupklaaside sisse ei näe ja tagantpoolt uurides, nii palju kui näha on, tunduvad OK. Krt seda teab, kas need lähituled ongi nii viletsakesed tal või ongi eelmise omaniku poolt mingite hiina vms supperpirnidega (nt LED? Xenon?) midagi pekki keeratud.

Ma omast kogemusest võin soovitada mitte kasutada suurema valgustugevusega halogeenpirne, vähemalt mitte pleksiklaasist tulede puhul. Põletab klaasi mõraliseks. Ostsin navara 2018 ja 2x toppisin neid suurema võimsusega pirne sisse ning 2x olen uued tuled ette pidanud ostma (õnneks ei ole kallis see halogeenvariant). Edasi olen nö. tavalise H4 pirni pannud ja juba mitu aastat muretu. Mul muidugi auto sõidab ka palju st. tuled põlevad (ca. 70-80000 km aastas).

Kas paljusõitva, kui paljusõit suuremalt jaolt valgel ajal, automobiili puhul poleks rentaablim eraldi päevatulede paigaldamine ja põhituledes siiski kasutada suurema valgusjõuga lampe?
Uuematel liikuritel on vist täna kõigil eraldi päevatuled standardis, aga 10-aastastel ei pruugi.

avrnbr kirjutas: ↑08 Aug, 2025 16:22 Kas paljusõitva, kui paljusõit suuremalt jaolt valgel ajal, automobiili puhul poleks rentaablim eraldi päevatulede paigaldamine ja põhituledes siiski kasutada suurema valgusjõuga lampe?
Uuematel liikuritel on vist täna kõigil eraldi päevatuled standardis, aga 10-aastastel ei pruugi.

No tegelt on päevavalgel automaatselt ikka ainult alumised udutuled töös, aga ma veidi vanakool, ei meeldi need allääres põlevad asjad, lasen põhituledega ringi .

Lihtsam on LEDid, ei?
Mul on buss, millel panin ülevaatuse tõttu tagasi "õiged" H4'd ja näitavad küll. Samas jätsin olnud LEDid ilusti varuks, sest meil kannatab nende halogeenidega sõita küll, aga on mõned teised riigid, kus öösiti tänavavalgustust nii palju pole või lihtsalt ei ole see tervislik, kui maanteed orinetiiridena valged on. Vot seal on need LEDid olnud siiani väga abiks. Poola piirivalvemu**id pole seda isegi avastanud, vahivad kogu aeg mu ilma naelteta C-markeeringuga talverehve hoolega. Ja kapotialust, mis on T5'l ju piisav, et retsilt salakaupa peita.

Ja pole mind Eestis ükski korravalvur ilmselgete LEDide eest rajalt maha võtnud, neil on vist föönitada põnevam. TÜV-punktis on teine lugu - ja kuna ma käin asjalikus punktis, siis puhtalt austuse pärast nende vastu viin oma peldikud TÜVi ajaks nõuetega vastavusse.

EDIT: ja enne isehakanud politseinikke - ka LEDide valgusvihud on korras, kontrollitud, küll ise vastu seina nagu see vanasti ikka käis, kopikast jäänud harjumus. Tuleklaasid ning reflektorid ka. Pole mingid Temu LEDid, täitsa õigetes H4 mõõtudes ja lihtsalt korralikumat valgusvihku andvad.

Tegelikult võiks Led pirne proovida, isegi miski seeria tänavalegaalsed on Osramil müügis (saan aru, et Saksamaal heakskiidetud riigi poolt, vot ei tea, kas siis üle EU hästi või meie bürokraatiale ei sobi ):

https://www.autokaubad24.ee/et/tooted/a ... v-p43t-2tk

Nende paigaldus pole nii lihtne, 1:1 paigaldades peab pirni taga olema see ventilaatoriga "ballast" ja seal tuleb pirni kinnitusklambriga leiutada. Selline jäme jupstükk.