65. leht 162-st
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Postitatud: 29 Nov, 2016 11:24
Postitas Gideonic
Kapten Trumm kirjutas:Teiseks näitab asjade käik juba täna, et mida nad nipsust heaks kiidaks, pole niiväga võtta kuskilt. Sellest ka Korea eksootide ostmine.
Miks need haubitsad eksoodid on?
Kui vaadata K-9 ja tema derivaatide toodetud koguseid (ning mis on veel plaanis), koos Poolakate
Krab'i ning Türklaste
Fırtına'ga, siis minumeelest on eksoot pigem Phz-2000. Juba praeguseks on K9-at toodetud umbes 5 korda rohkem. Kui ka Taani ja Norra peaks selle kasuks otsustama, siis seda enam.
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Postitatud: 29 Nov, 2016 11:42
Postitas Viiskümmend
PzH-sid on toodetud alla 300 ja neid K9-said koos derivaatidega tuleb kusagile 2000 lähedale vistist. Ka kasutajaskond pole väiksem: L-Korea, Poola, India, Türgi, Aserbaidžaan, Soome + Norra ja Taani mõtlevad.
..... ja omas klassis (155mm iseliikuv) on K9
täna NATO teiseks suurim platvorm M109 järel.
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Postitatud: 29 Nov, 2016 12:32
Postitas Leo
http://www.iltalehti.fi/uutiset/2016112 ... 9_uu.shtml
Tänane Iltalehti kirjutab Soome KJ selgitustest parlamendi riigikaitsekomisjonile seoses äsjase 1000 haubitsa ja miinipilduja "leidmise" kohta, seal lõpus käsitletakse ka K9 hankeid. Palun arvestage, et tegemist on kollase ajalehega, kuid sellest hoolimata allikad on neil head ja oma tööd nad tunnevad:
"Suomi on varannut telatykkeihin ainakin 100 miljoonaa euroa. Korealaiset tosin hehkuttavat 200 miljoonan euron arvoisesta kaupasta. Viro pyrkii mukaan samalle apajalle. Iltalehden saaman tiedon mukaan Suomi ja Viro ovat neuvotelleet tykkihankintojen yhteensovittamisesta. Suomi on aiemminkin avustanut Viron tykistöä. Suomi on lahjoittanut tai myynyt Virolle edullisesti vanhaa kalustoa. Virolla on nykyisin 12 kappaletta Suomesta hankittuja 122 millimetrin kenttähaupitseja. Käytännössä Virolla ei ole toimivaa tykistöä, joka kuuluu maan Viron sotaväen pääkehityskohteisiin Viron rahat eivät ehkä riitä eteläkorealaisiin tykkeihin, sillä Viron puolustusbudjetti levisi kaksi vuotta sitten tehdyn asehankinnan seurauksena. Viro osti Hollannilta 44 käytettyä rynnäkköpanssarivaunua. Kauppa tuli lopulta erittäin kalliiksi, mikä on pakottanut Viron tinkimään esimerkiksi merivalvonnasta. Panssarivaunuihin oli varattu rahaa 180 miljoonaan euroa, mutta nyt asiantuntijat arvioivat, että hintalappu voi nousta jopa 400 miljoonaan. Summa on todella suuri maassa, jonka koko puolustusbudjetti on 400 miljoonaa."
Ehk siis Soome on broneerinud 100 milj € iseliikuvate haubitsate ostmiseks, kuigi korealased räägivad 200 miljonist. Eesti tahab ka sellest diilist osa saada ja on pidanud soomlastega läbirääkimisi. Soome on ka varem kinkinud ja müünud odavalt erinevaid suurtükke. Iseliikuvate haubitsate ostmine on EKJ üks tähtsamaid arenguprojekte, kuid selleks ei pruugi raha jätkuda, sest Hollandi CV lahingumasinate ostuks oli broneeritud 180 milj €, kuid kogukulud on kuni 400 milj €. Tsitaadi lõpp.
Millest sellised erinevused numbrites, seda mina ei oska öelda, võimalik, et 100 milj € on ainult haubitsate hind, kuid 200 milj on kogu süsteemi hanke hind, mis võib sisaldada näiteks varuosasid ja 10 a laskemoonavaru või mõeldakse selle all optsiooni järgmiste K9 ostmiseks. Selge on see, et hetkel Soome nimekirjades olevatest kaudtulevahenditest on suur osa vananenud või varsti vanenemas ja soomlased mõtlevad pingsalt nende uuendamise peale. Ma oletan, et plaanis on iseliikuvate arvu suurendamine, sest iga väepealik tahaks enda vastutusalale iseliikuvate 155 mm haubitsate pataljoni isegi siis, kui ülejäänud üksused MTLB või tavaliste veoautode peal loksuvad. Samas on täiesti selge, et kõiki sadu haubitsaid iseliikuvate vastu vahetada ei ole võimalik, sest selleks ei ole lihtsalt raha, sest relvasüsteeme on vaja suurusjärgus 500-600 ühikut. Oletan, et soomlased ostavad mõne töökindla järeleveetava 155 mm haubitsa tehnoloogia ja hakkavad neid ise väikepartiina tootma mõnikümmend relvasüsteemi aastas, nii saavad nad uuesti kahurite ehitamise kogemuse ja hiljem remondi ning varuosade tootmise oskused. Eestlastele on loomulik valik teha suurtükiväediili just soomlastega, kellel on palju kogemusi ja ennegi aidatud, kui varianditeks on baltlased, kellel pige, on isegi eestlastest vähem kogemusi haubitsatega.
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Postitatud: 29 Nov, 2016 12:56
Postitas Viiskümmend
Kunagi teatas ka Soome meedia, et Eesti ostab neilt miinilaeva Pohjanmaa

Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Postitatud: 29 Nov, 2016 13:03
Postitas Leo
Ja eestlased ei ostnud, sest esiteks ei olnud raha ja teiseks ei olnud meremehi, sest raha eest osteti tankimoodi soomukeid ja meremehed töötasid laevakaitsjatena. Ega see diil on siiani õhus ja kui eestlased väga tahavad, võivad soomlased Pohjanmaa uuesti halliks värvida ja relvad tagasi peale kruvida

Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Postitatud: 29 Nov, 2016 13:07
Postitas nimetu
Ehk siis Soome on broneerinud 100 milj € iseliikuvate haubitsate ostmiseks, kuigi korealased räägivad 200 miljonist. Eesti tahab ka sellest diilist osa saada ja on pidanud soomlastega läbirääkimisi. Soome on ka varem kinkinud ja müünud odavalt erinevaid suurtükke. Iseliikuvate haubitsate ostmine on EKJ üks tähtsamaid arenguprojekte, kuid selleks ei pruugi raha jätkuda, sest Hollandi CV lahingumasinate ostuks oli broneeritud 180 milj €, kuid kogukulud on kuni 400 milj €. Tsitaadi lõpp.
Äkki on hoopis lepingus mingi võimalus veel täiendava 100 miljoni eest haubitsaid juurde saada? Sellised asjad on üsna levinud.
Eesti osalus sõltub ilmselt veel päris mitmest nüansist (väljaõpe, varuosad, lepingu ja makse tingimused jne). Iseenesest soomlaste eeskujul K-9 hankimine poleks ilmselt halb variant. Sellisel juhul muutub meie varustus järk-järgult sarnasemaks soomlaste omale - Pasid, CV90, D-30 (vähemalt teatud ajani), Bv206, 120mm MP ja muid väiksemaid asju. Koostöö ja väljaõppe osas oleks see ilmselt üsna kasulik.
Huvitav kas see 400 miljonit kogukulu tähendab infrat ja väljaõpet? Ma sain aru, et moon ja vähemalt osa õppest käis selle 100+ miljoni alla. Keegi targem ehk oskab konkreetsemalt selgitada?
Ja eestlased ei ostnud, sest esiteks ei olnud raha ja teiseks ei olnud meremehi, sest raha eest osteti tankimoodi soomukeid ja meremehed töötasid laevakaitsjatena. Ega see diil on siiani õhus ja kui eestlased väga tahavad, võivad soomlased Pohjanmaa uuesti halliks värvida ja relvad tagasi peale kruvida
Kas see lammutamisele ei pidanud minema?
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Postitatud: 29 Nov, 2016 13:26
Postitas herman30
nimetu kirjutas:
Kas see lammutamisele ei pidanud minema?
See oli üks variant kui ostja ei leidu, aga leidus. Praegu on see laev uue nimega MS Pohjanmeri ja töötab mereuurimislaevana.
http://www.seahow.fi/news/fns-pohjanmaa ... nmeri.html
FNS Pohjanmaa (Ostrobothnia) got a new paint scheme and was renamed M/S Pohjanmeri (North Sea).M/S Pohjanmeri will have its first test as a hydrographic survey vessel in the Mareano project in Norways Barents Sea. The vessel will sail to the Barents Sea after the test drives in mid-July. The Mareano project surveys the topography and other features of the seabed for the Norwegian Mapping Authority.
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Postitatud: 29 Nov, 2016 13:30
Postitas Viiskümmend
Soome meedia avaldas ka meie uue presidendi valimistest teatades pealkirju: "Eesti-Soome suhted paranevad, T.H Ilvese 10 aastane NATO terror lõppeb" jne....
Olukorras, kus Korea tahab oma
thunderit müüa ja seda
surplust on neil ju õige rohkelt ning soomlaste ost on ikka väga suurelt seotud Soome enda majanduse ja ettevõtetega ning kahepoolsete L-Korea ja Soome suhete ja nende tulevikuga siis milleks seda "viiendat ratast" sinna vaja on, mida Eesti sellest "külje alla pugemisest" võidaks peale selle imeliku põlguse Soome õhtulehes.

Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Postitatud: 29 Nov, 2016 14:40
Postitas Gideonic
Viiskümmend kirjutas:... mida Eesti sellest "külje alla pugemisest" võidaks peale selle imeliku põlguse Soome õhtulehes.

Emmm ... liikurhaubitsad?

Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Postitatud: 29 Nov, 2016 14:50
Postitas Viiskümmend
Ütleme soomlastele lihtsalt "ostke siis meile juba kah" ja lähme ahjuotsa magama

Äkki läheks ka ise kosja, kusagilt on meelde jäänud, et u.700 kasutatud haubitsat saaks sealt ära vedida aga kui mingi hirm on, siis on koos ikka kindlam
Soome, Norra ja Taani on kõik K9 ostmise huvilised ja samas ka NORDEFCO liikmed, mille üheks alustalaks on
armament cooperation aga kõik suhtlevad Koreaga otse, sest iga riik soovib oma majandusele ja ettevõtetele sealt suuremat kala püüda ja kahepoolsetes riik-riik suhetes Lõuna-Koreaga ka mingit oma enda agendat saavutada. Hilisema elutsükli kontekstis teevad nad aga ühise nn.juusergrupina kindlasti hiljem omavahel tihedat koostööd.
Ka meil on ju aasta-aastalt üha vähemad kodusid, mis on täiesti kia või samsungivabad ehk L-Korea kohalolu on üsna totaalne ja väga reaalne, äkki räägiks nendega

Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Postitatud: 01 Dets, 2016 18:13
Postitas A4
Tulles korra tagasi selle soomlaste suurtükiväesüsteemide „varjamise“, sellega seonduva väidetava „suure sõjakavaluse“ ja Kapten Trummi poolt väljapakutud variandi juurde, et selle taga on mõte, et soomlaste SA-armee on avalikult deklareerituga võrreldes tunduvalt suurem, siis ma eriti ei usu, et siin taga mingi eriline sõjakavalus vm varjatud kavatsus oleks.
Esiteks ei ole Soome liitunud mingite rahvusvaheliste lepetega, mis kuidagi piiraksid Soome SA-kaitseväe suurust või relvasüsteemide hulka. Jah, kuni külma sõja lõpuni (ja teoreetiliselt veel ka täna) oli Soomele siduv Pariisi rahuleping, mis muuhulgas ei lubanud Soomel omada allveelaevu, torpeedorelvastust ja pommituslennuväge, kuid see ei piiranud ei tollal ega ka täna SA-armee suurust ega suurtükisüsteemide arvu. Nt. SA-armee kogusuurus oli 1980. aastatel üle 500 000 mehe, mida järgmistel aastakümnetel on järjepidevalt vähendatud tänase u 230 või 250 000-ni.
Praegu on jutt OSCE-le esitatavatest relvastuse arvaandmetest, millede eesmärk (vähemalt paberi peal) on suurendada läbipaistvust, liikmesriikide vahelist usaldust jms. Mida see muidugi eriti ei suurenda, kui deklareeritud andmed läbi aastate ülesse-alla kõiguvad, aga selle pärast ilmselt keegi eriti muretsema ei pea. Põhiline on see, et kõik need „kadunud“ suurtükisüsteemid olid kuni 2009. aastani Soome poolt ilusti deklareeritud, siis kadusid deklaratsioonidest ära (et nüüd uuesti sinna tekkida), aga ma kipun arvama, et GRU analüütikud olid küll viimased, kes arvasid, et soomlased lasid pärast 2009. aastat kõik paberitest kadunud 900 kaudtuleseadet ka kohe sulatusahju.
Sisulises mõttes pole oluline mitte ladudes (vahet pole, mis väeliigi) olev suurtükisüsteemide koguarv, vaid nende suurtükkide arv, mis on määratud reaalselt SA-struktuuris eksisteerivatele reservüksustele, st. üksustele, kuhu lisaks „torudele“ on ettenähtud ja määratud ka väljaõpetatud isikkoosseis, veokid, kogu muu vajaminev individuaal- ja üksusevarustus, sideseadmed ja mis kõige olulisem (ja tihtipeale kõige kallim) ka mingid laskemoonavarud, ilma milleta pole selle suurtükiväeüksuseta suurt midagi peale hakata. Nüüd toimunud suurtükiväesüsteemide tõstmisega paberi peal ühe struktuuriüksuse ladudest teise ei ole kaasnenud teadaannet Soome SA-struktuuri hüppelisest suurendamisest, pigem on soomlased kuni viimase ajani rääkinud sellest, et kui kaitsejõudude eelarve ei hakka suurenema, tuleb kvaliteedi säilitamiseks ette võtta järjekordne suuruse kärpimine.
Nii et mina kipun arvama, et „sahker-mahker“ nende numbritega toimus järgmiselt. Kuni 2009. aastani oli suurem osa nendest suurtükkidest Soome maaväe „hingekirjas“ ja seetõttu deklareeriti neid kohusetundlikult ka OSCE-le. SA-struktuuri reaalselt määratud suurtükiväesüsteemide arv oli juba tollal tõenäoliselt ca 700 ning mingil hetkel otsustati mittevajaminevad suurtükid paigutada Soome mereväe ladudesse (või läksid mingid laod lihtsalt mereväe koosseisu), millega kadus ära ka nende deklareerimise kohustus. Nüüd tõsteti (sellele viitavad soomlased ise) Mereväe laod struktuurimuudatuse käigus kaitseväe tsentraalse logistikakeskuse „raamatupidamisse“ – mis ei tähenda automaatselt nende relvade määramist konkreetsetele maaväe SA-üksustele.
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Postitatud: 01 Dets, 2016 22:11
Postitas Viiskümmend
Soome enda meedias on ka pakutud, et selle avameelsuspuhangu põhjuseks on väeliikide omavaheline konkurents investeeringute pärast ning selle mereväe sahvri sisu avaldamisega taheti näidata, et nende maaväe olukord ei ole tegelikult üldse kõige hullem.
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Postitatud: 06 Dets, 2016 9:31
Postitas nimetu
Täna on Soome iseseisvuspäev. Peaks toimuma ka paraad.
Edu ja jõudu Soomele!

Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Postitatud: 06 Dets, 2016 9:34
Postitas Roamless
Eilses Postimehes oli lühike uudisnupp, et Soome pakub Eestile võimalust osaleda koos K9 liikurhaubitsate hankes, kuna ka Eesti on otsimas endale liikurhaubitsaid ehk nagu ikka kooshankel on ka hind ja tõenäoliselt ka hilisem hooldus soodsamad.
Re: Soome kaitsevõime peale kärpeid
Postitatud: 06 Dets, 2016 9:58
Postitas Kapten Trumm
Tulles korra tagasi selle soomlaste suurtükiväesüsteemide „varjamise“, sellega seonduva väidetava „suure sõjakavaluse“ ja Kapten Trummi poolt väljapakutud variandi juurde, et selle taga on mõte, et soomlaste SA-armee on avalikult deklareerituga võrreldes tunduvalt suurem, siis ma eriti ei usu, et siin taga mingi eriline sõjakavalus vm varjatud kavatsus oleks.
Aga võrdle Soome maaväe SA koosseisu suurust ja nende brigaadide arvu, mida soomlased ise reklaamivad. Mis on seletus? Miks on maaväe SA koosseis mitu korda suurem kui välja käidud brigaadide isikkoosseis? Oled sa võrrelnud üldse või lihtsalt niisama "ah ma ei usu"?
SA-struktuuri reaalselt määratud suurtükiväesüsteemide arv oli juba tollal tõenäoliselt ca 700 ning mingil hetkel otsustati mittevajaminevad suurtükid paigutada Soome mereväe ladudesse (või läksid mingid laod lihtsalt mereväe koosseisu), millega kadus ära ka nende deklareerimise kohustus. Nüüd tõsteti (sellele viitavad soomlased ise) Mereväe laod struktuurimuudatuse käigus kaitseväe tsentraalse logistikakeskuse „raamatupidamisse“ – mis ei tähenda automaatselt nende relvade määramist konkreetsetele maaväe SA-üksustele.
Ma ei oska kommenteerida soomlaste motivatsiooni selle tegemiseks, aga analoogseid trikke kasutas NSVL tavarelvastuse piiramise lepingust kõrvale hiilimiseks, suured tankieshelonid sõitsid Uuralite taha (kuna seal polnud Euroopa), terved diviisid said selga mereväe või sisevägede mundrid (kuna neid lepe ei puudutanud). Sestap tundus tuttava teemana - ju siis taheti midagi peita. Soomlastel taoline peitmise komme on olnud juba varem, külma sõja ajal hoidi Draken hävitajaid varuosadena ladudes (kus nad siis sõjaohus kiiresti kokku kruvida) või tehti taolisi leppeid Rootsiga (kes hoidis ülearused masinad alles) - Soomel oli YYA leppega hävitajate arv 60-ga piiratud.