www.militaar.net

mx77 kirjutas: Kas sa vene ajal said osta veise sisefileed või sea kaelakarbonaadi, mis on täiesti taine ja mure?

Kahtlustan, et nn vene ajaga pole sellel midagi pistmist, pigem põllumajanduse arenguga. Tänapäeval, näiteks, on keeruline leida mõistlik ahjuprae tükk, kus oleks pekki küljes(paljas tai kuivab ahjus ära). Vene ajal oli hea sea tunnuseks mitme sõrme paksune pekikiht, tänapäeva searümpa vaadates ei suuda ma seda küll tuvastada.

See pekivärk on eri süsteemist, nõuka ajal luges eluskaal ja labaselt siga pekki nuumates tuli see kõige lihtsamalt.
Selle lausrasvaga pole suurt midagi teha, tänapäeval tuleks seda lausa utiliseerida raha eest.
Lääne toitumisharjumised aga eeldavad sellised vähe sportlikumaid notsusid ja vähem rasva.

"Jutt sellest, et vorstis polnud liha seepärast, et töötajad varastasid ära - on selline onuennu taoliste rumal rahvajutt."

ma ei mäleta küll, et ma oleks midagi sellist siin kirjutanud, aga rahva tungival soovil ma võin seda muidugi teha -

n-liidus varastati kõike peale sulaterase ja sooja s*ta.

Lennukipetrooli ka ei varastatud. Tapal kallati maha, Saugal kallati jõkke ja Rohukülas põletati merejääl.

Kapten Trumm kirjutas:Einoh, tiblastani defitsiidimajandust vabaturumajandusega võrrelda on ikka tase omaette.
Aga rääkida, et vorstis liha polnud on kah oma teadmatuse halastamatu demonstreerimine . Ütleme nii, et tehnoloogia mahajäämuse ja tänapäeva mõistes majandusliku sisu puudumise tõttu lihagramme keegi seal ei mõõtnud. Et need vorstid asjad vesised olid (ja kohati sisaldasid roti sabasid ja muid "lisasid"), on tollase tehnoloogia ja "töökultuuri" küsimus. Nagu ka leib, piim (tavaliselt silo ülesöötmisest rämeda silokonservandi maitsega) jne.
Kui lihakombinaadis hommikul vorstimassi hakkimise masin käima pandi, kostis sealt esimestel minutitel võigas rottide hädakisa ja esimene kärutäis (oli selline sügav alumiiniumkäru, isegi lükatud selliseid) "vorstiliha" oli tehtud rottidest - selle tassisid oma töötajad koertele-kassidele õhtul kotis koju.
Paraku on nii, et kallist liha asendavad igasugu keemiaga justnimelt tänased eraomanikud, et pareminit teenida (Eestit turul elus püsimiseks kah).
Vahepeal on toidukeemia kõvasti edasi arenenud, enamik tooteid sisaldab maitse- ja lõhnatugevdajaid, lihaparandajaid jne, mis loovad illusiooni puhtast lihast.
Kui võtad poest tollase moosi (nimetati keediseks miskipärast, nt povidlo), siis see koosnes ikka algainetest (purustatud viljade massist).
Tänane "moos" poeriiulil sisaldab näputäie marju, tärklist, maitse- ja lõhnatugevdajaid jne. Ehk inimesele mittevajalikku keemiat.
Kuigi säilitusaineid (kaaliumsorbaat) kasutati ka tollal - nt kala preservides.

Jutt sellest, et vorstis polnud liha seepärast, et töötajad varastasid ära - on selline onuennu taoliste rumal rahvajutt.
Lihapuudust polnud, seda vedeles kombinaadis (mis kolhoos sulle plaani täitmiseks kohale taris, tuli ära kasutada) igal pool ja kuna tehnoloog sisaldust täpselt kontrollis, siis topiti seda vorstipartisse pigem rohkem kui vähem. Iseasi see, mis kvaliteediga see oli (sealiha oli tollal räme pekimass) ja kuidas ülejäänu toimis.

Tämapäeva toidutööstust tuleks kiita sanitaarolude, tehnoloogia ja maitseomaduste pärast.
Aga keemiatööstuse leiutiste liigse tarvitamise pärast küll mitte - see annab juba inimeste tervises tunda.
Isegi suvalises söögikoha päevapraes on see sees - nt kastmepaksendaja. Arvan, et koolisöökla muttide mökerdatud jahukaste on kordi tervislikum.

Täiesti vabalt võid sa täna minna poodi ja osta vorsti, milles pole mitte ühtegi grammi maitsetugevdajaid ega säilitusaineid. See, et enamus inimesi eelistavad odavaid plastmassvorste on nende mure. Keegi ei sunni sind nii elama.

Ja see jutt, et nõuka ajal oli liha lademetes - pullikaka. Oleneb, mis perioodist sa räägid aga Brežnevi aja lõpust alates oli asi ikka väga nutune. Ega asjata ei räägitud, et Eesti liha veetakse kõik Venemaale ja kohalikele ei jää midagi.

Ja see jutt, et nõuka ajal oli liha lademetes - pullikaka.

Karm otsus, pole lihakombinaadi uksest sisse astunud (mina olen töötanud)?

milles pole mitte ühtegi grammi maitsetugevdajaid ega säilitusaineid.

Kapten Trumm kirjutas:
Ja see jutt, et nõuka ajal oli liha lademetes - pullikaka.
Karm otsus, pole lihakombinaadi uksest sisse astunud (mina olen töötanud)?

milles pole mitte ühtegi grammi maitsetugevdajaid ega säilitusaineid.

No ma tõesti ei tea, mis lihakombinaatides toimus aga poes sai ikka käidud omal ajal.

Ja mis see loll irve tähendas? Me ikka vahest harva ostame vorsti ja siis ikka e-aine vaba.

Ainukesed keeduvorstid, mis täna küünivad ENSV aegsete parimate keeduvorstide tasemele lihasisalduselt on uued Rakvere Lihakas vorstid (lihasisaldus 75-77%)

Et ei tekiks järjekordset teadmameeste arutelu "vorstis liha polnud", siis natuke fakte
Selline toode nagu doktorivorst (muid ENSV retsepte ma kahjus ei leidnud) ENSV TT 760-69 vastavalt sisaldas 77-78% liha, täna sisaldab sama asi Rakvere toodangus 63% liha.
Ainukese kemikaalina sisaldas naatriumnitritit (säilitusaine) ehk E250
Rakvere oma sisaldab: stabilisaator: E1422 ja E450, happesuse regulaator: E451, lõhna- ja maitseained, säilitusaine: E250.
Seega ENSV aegne toode antud juhtumil oli nii suurema lihasisaldusega kui ka keemiast puhtam.

Seejuures Rakvere toodangus olev Nimeta keeduvorst sisaldab liha alla 34%, sh ainult 6% õiget liha.
http://www.rlk.ee/et/tooted?product_id=25

ENSV aegses vorstitoodangus alla 50% lihasisaldusega keeduvorsti leida ei suutnud (II sordu keedukad olid 50-55%) - äkki leiate?
Seega jutt "omaaegsest" lihapuudusest vorstis lihtsalt teadmameeste linnalegend nagu ennist kirjutasin.
Nende kvaliteet oli tollal s***, aga lihapuudus on asjatu laim.
Liha asemel rupskite ja keemia kasutamisega tegeletakse just tänapäeval.
Selleks, et väikese lihasisaldusega (sh kanalihamassist ja jääkrasvadest) tehtud keeduvorst näeks ja lõhnaks kenasti, pannakse sinna kõvasti tänapäeva keemiast sisse.

Kapten Trumm kirjutas:Ainukesed keeduvorstid, mis täna küünivad ENSV aegsete parimate keeduvorstide tasemele lihasisalduselt on uued Rakvere Lihakas vorstid (lihasisaldus 75-77%)

Oskari e-ainete vaba piimavorst 72% liha, 22% piima, looduslikud lõhna ja maitseained. Isegi E250 ei ole.

Lisaks veel, et bensiin oli ikka bensiin (ei pea silmas Kohtla-Järvel põlevkivist toodetud haisvat solki, mida A-66 nime all üksvahe saada oli).
A-72 või B-70 sobisid ideaalselt õliste tööriiete pesuks. Paaritunnise kuivamise järel polnud enam mingit lõhna.
Kusjuures bensiin läks (vähemalt osa toodangust) kõigepealt strateegilise reservi hoidlatesse, kus seisis 2 aastat ja alles seejärel müüki. Ning automehhaaniku käsiraamatu järgi võis bensiini majandis veel 2 aastat vaatides hoida. Praeguse bensiiniga paagis sügisel seisma jäänud mootorratas või muruniiduk ei lähe paremal juhul kevadel käima. Halvemal juhul on toitesüsteemi kummi- ja plastosad hävinud.

Bensiini osas asuks vastupidisele arvamusele, praegused bensiinid on puhtamad ja paremad, vähemalt tänapäeva masinates.
Selline näide - Partneri murutrimmer - niitsin viimati üleeelmine suvi, terve eelmine aasta vedeles garaazis, eelmine nädalavahetus läks teise tõmbega käima.
Samamoodi oli mul paadi bensiinipaak poolenisti täis eelmise suvist bensiini, kevadel käivitus tõrgeteta.
Seejuures oli tegemist kahetaktilise õliga segatud bensiiniga.

Kilo Tango kirjutas: Oskari e-ainete vaba piimavorst 72% liha, 22% piima, looduslikud lõhna ja maitseained. Isegi E250 ei ole.

Ohoh..huvitav, millega nad säilimist seal tagavad?
Muidu jah, objektiivsuse huvides peab märkima, et need suurendatud lihasisaldusega ja E-ainete vabad tooted on selline viimase aja leiutis, vahepealsel ajal manustati neid aineid rahvastikule päris kenas koguses. Muidugi on kena, et selliseid asju taibatakse nõuda ja neid on tegema hakatud.

EOD kirjutas:Lisaks veel, et bensiin oli ikka bensiin (ei pea silmas Kohtla-Järvel põlevkivist toodetud haisvat solki, mida A-66 nime all üksvahe saada oli).
A-72 või B-70 sobisid ideaalselt õliste tööriiete pesuks. Paaritunnise kuivamise järel polnud enam mingit lõhna.
Kusjuures bensiin läks (vähemalt osa toodangust) kõigepealt strateegilise reservi hoidlatesse, kus seisis 2 aastat ja alles seejärel müüki. Ning automehhaaniku käsiraamatu järgi võis bensiini majandis veel 2 aastat vaatides hoida. Praeguse bensiiniga paagis sügisel seisma jäänud mootorratas või muruniiduk ei lähe paremal juhul kevadel käima. Halvemal juhul on toitesüsteemi kummi- ja plastosad hävinud.

proovi ainult seda 72-te kaasaegse mootoriga autole sööta ja vaata mis juhtub, lõhnab küll hästi aga mootoriga jäta hüvasti.
lennukibensiini (just bensiini) võib ka pikalt säilitada, aga küsimus on selles, et see sisaldab plii põhiseid oktaanarvu tõstjaid, mis autobensiinis on kahjuks leelatud, sellest ka see lühike säilitusaeg.

Kütuse valik käib ikka oktaanarvu järgi ju, mitte lihtsalt vene päritolust.
Olid siin ju ka 95se oktaanarvuga bensiinid jaamades, Tallinnas ja Narvas, mõeldud olid nad muidugi ladviku Tsaikadele.

Kapten Trumm kirjutas:Lennukipetrooli ka ei varastatud. Tapal kallati maha, Saugal kallati jõkke ja Rohukülas põletati merejääl.

petrooli sellepärast ei varastatud, et sellele puudus nõudlus.
sõber töötas armees Ural baasil kraana peal ja kuna ülemused ei teadnud, et see võib töötada ka vooluvõrgust (kraana ajamid olid elektrimootoritega, auto mootor ajas vaid generaatorit ringi), siis parseldas iga päev paagitäie 93-e maha. vaid nii palju jättis alles, et saaks tagasi väeossa sõita.

www.militaar.net

Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?