Eile toodi otse Frank Kutteri vabrikust (endine Kehtna Rey) seatootmisliinilt testimiseks värsket shashlõkki.
Oli igatahes väga huvitav. Tutvustus koos sisuanalüüsi ja ilustreeriva materjaliga järgneb
AGA
Lähen piltide reso väiksemakstegemist õppima, kuna elukaasal on uus kallis fotoaparaat, milleeest ma Fucsikäest juba sõimata sain, et internetis lõpeb ruum otsa...
Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Mul tekkis neid inimkatseid jälgides täiesti õigustatud küsimus, et kas end Õpetatud Kõigesööjaks tituleeriv Svejk silmu sööb? (Silm - no see on sihuke kala. Mitte väga ammu pidi üks tuttav nooremapoolne Võrumaa mees googlest abi otsima, et aru saada, millest ma räägin. "Silm?????, kelle silm?... mina tean ahvenat, forelli ja eeringat ka, aga see viimane meil ei kasva")
Ma olen oma pika ja kannatusterohke elu jooksul aru saanud, et maailma rahvastel on silmuga eriskummalised suhted. Mõned söövad isuga ja mõnel läheb juba vaadates süda pahaks. Narva kandis seda ikka liikus ja ma ise üldiselt söön kui keegi reveranssiga serveerib, aga päris enda töö ja vaevaga teenitud higiste töömeheeurode eest osta hästi ei raatsiks.
Soomes ütlesin töö juures ükskord pooleestistunud soomlasele, et ma lähen käin Narvas, toon ka midagi väää? Kas silmu sööte? Tema ütles küll, et muidugi too, võta kohe terve märsitäis! Märsitäis oleks olnud liig mis liig, võtsin ühe purgi - omatehtud ja ilus piltki oli peale kleebitud. . Hommikuse kella-üheksa-kohvi ajal panin lauale, et mis lürbite siin paljast vett, hammustage midagi tahedamat ka peale! Terve jõuk karjatas nagu ühest suust "NAHKIAISET!" ja jäi jõllitama nagu kuulipildujatorusse. Tekkinud vaikuses keeras seesama Eestit näinud soomlane kaane pealt, virutas umbropsu kahvliga, õngitses ühe välja, haukas ja kiitis, et päris head! Ma kokisin purgist ka ühe, keerasin neljaks ja pistsin suhu - soomlaste pilkudesse ilmusid uued noodid: nagu oleksin käe kiviaeda pistnud, sealt rästiku välja tirinud, pea otsast väänanud ja sisu isuga keresse luristanud.
Vaatasin korra üle õla, et kas esmaabikapp on vanas kohas, juhuks kui keegi toolilt peaks varisema või lihtlabaselt jala pealt kukkuma, nihutasin purki lähemale küsisin, et ka te siis tõesti seda ei söö? Kala nagu kala ikka ja need on veel oskajate meest poolt tehtud. Mitte vabrikukraam kus liiv hammaste vahel krigiseb! Sarvikud hakkasid neljameetriste kätega vehkima, nagu oleksid pakkunud tuleleeki pihku võtta ja väitsid, et kuskil rahvavalgustaja Elias Lönnrothi märkmetes olevat tõesti kirjas olnud, et lapi või saami nõiad neid söögiks tarvitanud kuid see episood olnud nii jube, et "Kalevalast " jäi välja. Rohkem ei tea keegi kedagi kes neid sööks! Ma ütlesin, et eestisoomlane ju proovis ja selle peale löödi lootuselt käega, et mhh, tema - ta sööb kõik ära, kes end vähegi liigutavad! (ilmselt siis keegi herr Svejki hingesugulastest? )
Ma arvasin alguses , et soomlased teevad mulle jõululõuna lugu tagasi. Jõululõunaga oli Soomes selline asi, et kui sinna läksin, hakati vist juba septembrikuus mingist müütilisest Jõululõunast rääkima ja ma sain on viletsa keeleoskuse kiuste aru, et see on sealmail midagi Püha Õhtusöömaaja sarnast, mida isegi kõige viletsam ja pankroti äärel vaaruv firma töötajatele kord aastas välja teeb. Rääkimasta siis jõukamatest ettevõtjatest. Siis kui Jõululõunapäev kätte jõudis, kanti kuskilt baarist või restorianist terve kohvitoa laud igasuguseid vaagnaid, kandikuid, totsikuid ja kausikesi täis. Soomlased küsisid maial ja kiitustnuruval häälel, et kas teil Eestis ka niisuguseid asju süüakse? Ma venitasin pilgu üle laua, kus aukohal troonis vannitäis kaalilaatikot (kartulipudru sarnane asi, aga oranz) ja mühatasin, et mhh, INIMESED küll ei söö!
(See konstateering ei seganud mul loomulikult esimeste seas kopaga laatikost ammutada ja pärast juurdegi võtta)
Aga mõne päeva pärast hakkas tunduma, et nad tõesti ei söö silmu. Ma panin purgi silma alt ära külmkappi ja veel mõne päeva pärast hakkasid soomlased külmkappi vältima. Tavaliselt hoidsid nad seal oma lõunasööke, lasid eed mikrolaineahjus soojaks, vitsutasid veerand tunniga keresse ja andsid jälle tööle pihta. Selle asemel tekkis trend hakata väljas söömas käima ja pikemas perspektiivis oleks see hakanud tööviljakust, soome pensionisüsteemi ja üldse riigikorra alustalasid õõnestama, sest trahtris või mõnes söö-palju-jaksad tüüpi asutuses ära alla pooleteise tunni arvesta kui sõiduaeg ka sisse lugeda. Mul oli veel hinges lootus, et anomaalia on ajutine - no võib-olla läksid kodus naisega tülli ja ei võtagi enam sealt lõunat kaasa või on pliit rikkis või midagi. Kuigi ebaloogiline, et kõigil korraga. Silmupurki külmikust keegi ära visata ka ei tahtnud, sest heast südamest toodud ja "from Narva with love"
Kõva kahe kuu pärast hakkas üks setu (päris õige setu, mitte selline kellesuguseid pool Tallinnat ja veerand Eestit täis on ) end kodumaale sättima - pidada mingi kirikukalendri püha või juubel või pulm tulema kuhu kõik elavad ja surnud kokku tulevad ja häda sellele, kes aega ei leia. Ta ütles, et on näljaaega näinud inimene ja võtab selle purgi külakostiks kaasa - muidu lasete veel väärt kraamil hukka minna. Olevatki seal oma presendist seljakotist silmupurgi haaranud ja uhkelt keset pidulauda virutanud..... ma päris täpselt ei tea ja ta ise ka ei tahtnud hästi rääkida kuid lõpuks olevat korralikult tappa antud. Kas nüüd just nende silmude pärast või on see sealsete pidustustega kaasas käiv ilus traditsioon - ei julge kommenteerida.
Niipalju ta ikkagi valgust heitis, et ennemuiste kui loomad veel rääkisid ja ta ise poisike oli ning Peipsi ja Pihkva järvest ämbritega silmu tuli, keedeti nende külas seda kala ainult sigadele.
Millegipärast hakkas mulle tunduma, et isand Svejk siiski sööb silmu
Ma olen oma pika ja kannatusterohke elu jooksul aru saanud, et maailma rahvastel on silmuga eriskummalised suhted. Mõned söövad isuga ja mõnel läheb juba vaadates süda pahaks. Narva kandis seda ikka liikus ja ma ise üldiselt söön kui keegi reveranssiga serveerib, aga päris enda töö ja vaevaga teenitud higiste töömeheeurode eest osta hästi ei raatsiks.
Soomes ütlesin töö juures ükskord pooleestistunud soomlasele, et ma lähen käin Narvas, toon ka midagi väää? Kas silmu sööte? Tema ütles küll, et muidugi too, võta kohe terve märsitäis! Märsitäis oleks olnud liig mis liig, võtsin ühe purgi - omatehtud ja ilus piltki oli peale kleebitud. . Hommikuse kella-üheksa-kohvi ajal panin lauale, et mis lürbite siin paljast vett, hammustage midagi tahedamat ka peale! Terve jõuk karjatas nagu ühest suust "NAHKIAISET!" ja jäi jõllitama nagu kuulipildujatorusse. Tekkinud vaikuses keeras seesama Eestit näinud soomlane kaane pealt, virutas umbropsu kahvliga, õngitses ühe välja, haukas ja kiitis, et päris head! Ma kokisin purgist ka ühe, keerasin neljaks ja pistsin suhu - soomlaste pilkudesse ilmusid uued noodid: nagu oleksin käe kiviaeda pistnud, sealt rästiku välja tirinud, pea otsast väänanud ja sisu isuga keresse luristanud.
Vaatasin korra üle õla, et kas esmaabikapp on vanas kohas, juhuks kui keegi toolilt peaks varisema või lihtlabaselt jala pealt kukkuma, nihutasin purki lähemale küsisin, et ka te siis tõesti seda ei söö? Kala nagu kala ikka ja need on veel oskajate meest poolt tehtud. Mitte vabrikukraam kus liiv hammaste vahel krigiseb! Sarvikud hakkasid neljameetriste kätega vehkima, nagu oleksid pakkunud tuleleeki pihku võtta ja väitsid, et kuskil rahvavalgustaja Elias Lönnrothi märkmetes olevat tõesti kirjas olnud, et lapi või saami nõiad neid söögiks tarvitanud kuid see episood olnud nii jube, et "Kalevalast " jäi välja. Rohkem ei tea keegi kedagi kes neid sööks! Ma ütlesin, et eestisoomlane ju proovis ja selle peale löödi lootuselt käega, et mhh, tema - ta sööb kõik ära, kes end vähegi liigutavad! (ilmselt siis keegi herr Svejki hingesugulastest? )
Ma arvasin alguses , et soomlased teevad mulle jõululõuna lugu tagasi. Jõululõunaga oli Soomes selline asi, et kui sinna läksin, hakati vist juba septembrikuus mingist müütilisest Jõululõunast rääkima ja ma sain on viletsa keeleoskuse kiuste aru, et see on sealmail midagi Püha Õhtusöömaaja sarnast, mida isegi kõige viletsam ja pankroti äärel vaaruv firma töötajatele kord aastas välja teeb. Rääkimasta siis jõukamatest ettevõtjatest. Siis kui Jõululõunapäev kätte jõudis, kanti kuskilt baarist või restorianist terve kohvitoa laud igasuguseid vaagnaid, kandikuid, totsikuid ja kausikesi täis. Soomlased küsisid maial ja kiitustnuruval häälel, et kas teil Eestis ka niisuguseid asju süüakse? Ma venitasin pilgu üle laua, kus aukohal troonis vannitäis kaalilaatikot (kartulipudru sarnane asi, aga oranz) ja mühatasin, et mhh, INIMESED küll ei söö!
(See konstateering ei seganud mul loomulikult esimeste seas kopaga laatikost ammutada ja pärast juurdegi võtta)
Aga mõne päeva pärast hakkas tunduma, et nad tõesti ei söö silmu. Ma panin purgi silma alt ära külmkappi ja veel mõne päeva pärast hakkasid soomlased külmkappi vältima. Tavaliselt hoidsid nad seal oma lõunasööke, lasid eed mikrolaineahjus soojaks, vitsutasid veerand tunniga keresse ja andsid jälle tööle pihta. Selle asemel tekkis trend hakata väljas söömas käima ja pikemas perspektiivis oleks see hakanud tööviljakust, soome pensionisüsteemi ja üldse riigikorra alustalasid õõnestama, sest trahtris või mõnes söö-palju-jaksad tüüpi asutuses ära alla pooleteise tunni arvesta kui sõiduaeg ka sisse lugeda. Mul oli veel hinges lootus, et anomaalia on ajutine - no võib-olla läksid kodus naisega tülli ja ei võtagi enam sealt lõunat kaasa või on pliit rikkis või midagi. Kuigi ebaloogiline, et kõigil korraga. Silmupurki külmikust keegi ära visata ka ei tahtnud, sest heast südamest toodud ja "from Narva with love"
Kõva kahe kuu pärast hakkas üks setu (päris õige setu, mitte selline kellesuguseid pool Tallinnat ja veerand Eestit täis on ) end kodumaale sättima - pidada mingi kirikukalendri püha või juubel või pulm tulema kuhu kõik elavad ja surnud kokku tulevad ja häda sellele, kes aega ei leia. Ta ütles, et on näljaaega näinud inimene ja võtab selle purgi külakostiks kaasa - muidu lasete veel väärt kraamil hukka minna. Olevatki seal oma presendist seljakotist silmupurgi haaranud ja uhkelt keset pidulauda virutanud..... ma päris täpselt ei tea ja ta ise ka ei tahtnud hästi rääkida kuid lõpuks olevat korralikult tappa antud. Kas nüüd just nende silmude pärast või on see sealsete pidustustega kaasas käiv ilus traditsioon - ei julge kommenteerida.
Niipalju ta ikkagi valgust heitis, et ennemuiste kui loomad veel rääkisid ja ta ise poisike oli ning Peipsi ja Pihkva järvest ämbritega silmu tuli, keedeti nende külas seda kala ainult sigadele.
Millegipärast hakkas mulle tunduma, et isand Svejk siiski sööb silmu
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Kood: Vali kõik
Oma silm on kuningas
Ühes lauses mitu vigavanahalb kirjutas:Mul tekkis neid inimkatseid jälgides täiesti õigustatud küsimus, et kas end Õpetatud Kõigesööjaks tituleeriv Svejk silmu sööb? (Silm - no see on sihuke kala...)
Mitte inimkatsed, vaid loomkatseeksitused inimese peal.
Kala on palju üteldud. Lind ei ole kana ja silm ei ole kala, vaid sõõrsuu.
Kõigesööja olen ma küll, kaasa arvatud silmade, aga mitte õpetatud, vaid olude sunnil ja vastaliste saatuste,
(ning "Suur juht ja Õpetaja, Punase Pliiatsiga Suursuu (sõõrsuu
)" on on keegi muu, nimesid nimetamatta...) Nii
https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5esilm
Mis puutub soomlastesse, siis venelased kasutasid Talvesõja ajal silmusid kui salarelva Mannerheimi liinist läbimurdmisel. Tegemist oli kusjuures Narva jõest püütud "otdelnajatega" - enne Eesti okupeerimist puudus nõukogude liidul lihtsalt ligipääs korralikele silmuvarudele, sest eestlased olid ettenägelikult krabanud ka tüki ingerimaad ja nii pidi staalin maiustama pelgalt Oonega kiduarte järvederivaatidega, sest ka Laatokka oli sommide käes (mis muideks oligi üheks peamiseks Eesti okupeerimise ja Talvesõja põhjuseks!)Jõesilm on maitsva liha ja suure toiteväärtusega. Tal puuduvad sapp ja luud. Kudema minevatel kaladel on ka sooltoru mandunud ja seal pole seedimata toidujäänuseid. Sellepärast saab jõesilmu toiduks kasutada tervikuna, ilma igasuguste kadudeta.
Kinnipüütud silmud tuleb kõigepealt soolase veega hoolikalt limast puhastada. Silmusid röstitakse erilistel restidel. Mõnikord praetud silmud marineeritakse. See toode on eriti nõutav Baltimaades
Kood: Vali kõik
Jõesilm elab rannikumeres ja jõgedes Lääne-Euroopas Itaaliast kuni Inglismaa ja Põhja-Norrani. Endises NSV Liidus elas ta üksnes Läänemere vesikonnasPärast kohutavat karjumist ja kabjaplaginat, kui plats juba sommidest puhas oli, korjati silmud hellalt üles, kaas peale tagasi ja protseduuri vajadusel korrati, aga tavaliselt piisas ühest purgist terve pataljonipeale ja värisevaid tagurpidi silmumunadega soome vapraid võitlejaid korjati veel järgmisel päeval kümme kilomeetrit eesliinist ja toibutati nuuskpiiritusega sidumispunktis...
Ning mis puutub FTP Fucsi, kes põhjarannikul kipub krokodille nägema, siis see elukas oleks neile krokudele iga kell silmad ette teinud, niiet me oleks kuulnud juttusid lohemadudest jne
Pee Ees
...ja mida need eestlased vinguvad - küll ei kõlba maksalaatikko, küll porkkanalaatikko, küll mämmi...
Süüa tuleb, aga mitte tühja jahvatada!
(muideks maksalaatikko sai laksust mu lemmikuks, esimesest korrast, ma ütlen...
)"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Maksalaatikko koha pealt selline ääremärkus, et mõned soomlased kipuvad seda ülehindama. Nüüd kui silmupurki enam külmkapis pole, on hakanud sinna jälle karbikestes kodused lõunasöögid ilmuma. Ükspäev tabas üht omamaise toidu austajat midagi kõhukrambi või puhituse sarnast. Eestis poleks keegi tähelegi pannud, inimene oleks korra peldikust läbi astunud ja asi unustatud. Soome sotsiaalsüsteemi eripärade tõttu taoti raudlatiga vastu keti otsas rippuvat relsijuppi, karjuti "Töö seisma! ", kiirabi lendas tulede sähvides kohale ja kõik evakueeriti väestönsuojasse (kui ma seda uudisterminit õigesti hääldasin - see on selline puust, kipsist ja laineplekist kontorihoones asuv raudukse ja betoonseintega punker milliste Eestissegi ehitamist herr Trumm tsiviilkaitse teemas kõvasti propageerib. Me kasutame seda küll laoruumina ja kui tõesti kuskil ammoniaagitsistern küljeli peaks minema, võtab kogu kolu väljaloopimine nii kaua aega, et gaas jõuaks juba ammu hajuda)
Pärast, kui juba kõik oli läbi, küsisid soomlased ise asjaosaliselt , et kle, kas sa peale maksalaatikko ka üldse mingeid asju sööd? (seda on üldiselt näha, et mida keegi lõunaks kaasa on võtnud): Ma hoidsin seekord oma suu igasuguste laatikkote koha pealt targu kinni
Pärast, kui juba kõik oli läbi, küsisid soomlased ise asjaosaliselt , et kle, kas sa peale maksalaatikko ka üldse mingeid asju sööd? (seda on üldiselt näha, et mida keegi lõunaks kaasa on võtnud): Ma hoidsin seekord oma suu igasuguste laatikkote koha pealt targu kinni
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Jah.
Isand Svejk sööb tõesti kõike.
Maksalaatikko on aga asi, mis minul alla ei lähe (nagu ka silmud).
Maksalaatikko tekitab minus külmavärinaid... ja eriti see, millise andumuse, heldimuse, ilme ja äraseletatud olekuga soomlased ise sellesse tootesse suhtuvad.
Silmudest rääkides...
No vahel tundub endalegi imelik, et pole eriti asju, millega tegelenud poleks.
Nii on ka selle silmuvärgiga.
90-ndate alguses sai teatud perioodil marineeritud silmumüügiga ruubleid ja hiljem juba kroone kokku aetud. Siis kui see suur kooperatiivindus käis jms asjad.
Me siin koopereerusime kolme-neljakesi kamraadidega ja teostasime tööjaotuse.. ühed hankisid silmusid ja teised kuumtöötlesid ning marineerisid ja pistsid purki.
Püüdjameestel (hankijad) said defitsiidiks igasugused koolenud loomakesed maanteede ääres... kassid, siilid, oravad, rebased...
See-eest olid tollal meie ümbruse teed loomakeste laipadest täiesti puhtad.
http://virumaateataja.postimees.ee/2324 ... dunud-kass
Jah.
Mul boss sööb ainukesena neid isuga siiamaani.
Eks sellega ole nagu muudegi asjadega - paljud kes väisanud lihakombinaate ei pane enam suusisse teatud lihatooteid.
Kes käinud piimakombinaadis ei taha enam piima juua jne. Mida vähem sa tead, seda rahulikumalt magad kehtib ka toitlustuses
**
Isand vanahalva ilmekas lugu soomlastest ja nahkiaiset`est aga, tõi minule silmeette ereda analoogpildi soomlastest ja meie õlledest ning tubakavabrik "Leek" toodetest.
Nendesse suhtusid head põhjanaabrid 80-ndate lõpus siin olles täpselt samasuguse... kuidas nüüd ütelda... ettevaatlikusega?
Ma peamiselt sain vist ühe või kahe paki Rumbaga terve aasta tööjuures hakkama, sest nii kui selle paki taskust välja tõmbasin, nii tuli kohutav hädakisa "saatana perkele mahorka, laita pois ja heti!", ning lahkelt pakuti tarbimiseks igast suunast Marlborot või Camelit...
Ühel korral... ühel!.. siis kui üks soomlasest töökaaslane oli eelmise päeva restoranikülastusest niivõrd krabulas, et pidi otsad andma, aga mitteüht pädevat ravivahendit peale C-vitamiiniga aspiriini (mis ei toiminud mitte) polnud, soostus too julge mees võtma paar lonksu meie Žiguli õllet... ja no see jäi ka viimaseks korraks
Samas suutsid nad omale sisse kallata 45 kraadist Sibirskaja Vodkat mis oli sooja (SOOJA!) veega lahjendatud...
Isand Svejk sööb tõesti kõike.
Maksalaatikko on aga asi, mis minul alla ei lähe (nagu ka silmud).
Maksalaatikko tekitab minus külmavärinaid... ja eriti see, millise andumuse, heldimuse, ilme ja äraseletatud olekuga soomlased ise sellesse tootesse suhtuvad.
Silmudest rääkides...
No vahel tundub endalegi imelik, et pole eriti asju, millega tegelenud poleks.
Nii on ka selle silmuvärgiga.
90-ndate alguses sai teatud perioodil marineeritud silmumüügiga ruubleid ja hiljem juba kroone kokku aetud. Siis kui see suur kooperatiivindus käis jms asjad.
Me siin koopereerusime kolme-neljakesi kamraadidega ja teostasime tööjaotuse.. ühed hankisid silmusid ja teised kuumtöötlesid ning marineerisid ja pistsid purki.
Püüdjameestel (hankijad) said defitsiidiks igasugused koolenud loomakesed maanteede ääres... kassid, siilid, oravad, rebased...
See-eest olid tollal meie ümbruse teed loomakeste laipadest täiesti puhtad.
http://virumaateataja.postimees.ee/2324 ... dunud-kass
Jah.
Mul boss sööb ainukesena neid isuga siiamaani.
Eks sellega ole nagu muudegi asjadega - paljud kes väisanud lihakombinaate ei pane enam suusisse teatud lihatooteid.
Kes käinud piimakombinaadis ei taha enam piima juua jne. Mida vähem sa tead, seda rahulikumalt magad kehtib ka toitlustuses
**
Isand vanahalva ilmekas lugu soomlastest ja nahkiaiset`est aga, tõi minule silmeette ereda analoogpildi soomlastest ja meie õlledest ning tubakavabrik "Leek" toodetest.
Nendesse suhtusid head põhjanaabrid 80-ndate lõpus siin olles täpselt samasuguse... kuidas nüüd ütelda... ettevaatlikusega?
Ma peamiselt sain vist ühe või kahe paki Rumbaga terve aasta tööjuures hakkama, sest nii kui selle paki taskust välja tõmbasin, nii tuli kohutav hädakisa "saatana perkele mahorka, laita pois ja heti!", ning lahkelt pakuti tarbimiseks igast suunast Marlborot või Camelit...
Ühel korral... ühel!.. siis kui üks soomlasest töökaaslane oli eelmise päeva restoranikülastusest niivõrd krabulas, et pidi otsad andma, aga mitteüht pädevat ravivahendit peale C-vitamiiniga aspiriini (mis ei toiminud mitte) polnud, soostus too julge mees võtma paar lonksu meie Žiguli õllet... ja no see jäi ka viimaseks korraks
Samas suutsid nad omale sisse kallata 45 kraadist Sibirskaja Vodkat mis oli sooja (SOOJA!) veega lahjendatud...
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Jaaah,,,, ajad muutuvad ja soomlased ühes nendega. Ma ise suitsu ei tee, aga tundub, et minu tutvusringkonnas suudavad Marlborot endale lubada vaid valgekraed. Lihtinimesed tõmbavad lihtsamaid asju - LM "Lehemädanikku" või Lidli poe "Termojadernajat".Fucs kirjutas: ... 80-ndate lõpus
lahkelt pakuti tarbimiseks igast suunast Marlborot või Camelit...
Mõnikord on Eestist Rizla sigaretipaberit tellitud, et ise suitsud valmis keerata. Paljas pabergi maksab Soomes vist kümme korda rohkem kui Eestis. Ma olen küll õpetanud, et lollid olete või: endil kõigil ridaelamud ja krundid - loopige tagaaiast naise istutatud begooniad või daaliad helvetti ja pange tubakataimed asemele, siis saab täiskomplekti. See revolutsiooniline ettepanek kutsus elava diskussiooni esile.... mitte et nüüd keegi naist oleks kartnud, aga lõpuks jäi kõlama arvamus, et nii võib teha kuid ülejäänud ausate maksumaksjate suhtes poleks see õiglane. Lahtine tubakas võiks ikka monopolipoest olla.
Ma olen üritanud paganate maale ka kultuuri eksportida ja ükskord tõin Rizla asemel Belomorkanali paberossihülsse - Tallinna hästivarustatud kauplustes on neidki müügil. Juurde käis õpetus, et need on sigarettidest palju paremad - filtri peale ei pea raha kulutama ja õige põlemisreziimi saab pabertoru kortsutades. Kui on tunda, et tubakas ei taha hästi põleda, tuleb hülssi näppude vahel õigemaks muljuda ja see pikk toru ongi tegelikult ainult tõmbe reguleerimiseks. Paberossitoorikud võeti viisakalt vastu ja lubati mõnel riigipühal pereringis katsetada kuid reaalset kasutamist pole nagu täheldanud.
Kui riigi tubakapoliitika ikka endiseks jääb ja aktsiisid tõusutrendis püsivad, näevad ehk minugi silmad veel enne surma paberossiga soomlase ära.
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Nii hea on kodanikhärra SVEJK-i teemat teemavälisega täita praegu...
...mulle meeldib
See ise suitsude keeramine saigi mäletamist mööda Soomes hoo sisse just noil 80-ndatel lõpupoole.
Sai lõpuks isegi omale soetatud see massin ja stardikomplekt koos filtrite, paberi ja tubakaga.
Mingil hetkel aga jäi see apastraat jõude seisma (kuna meil siin Eestis mingit paberit, filtreid ja tubakat saada polnud), ning lõpuks kadus kusagile üldse ära.
Need Marlboro, More ja Cameli mehed olid toona enamjaolt siin töötavad soomlased.
Soomes mehed (padutossajad) aga enamuses keerasid ise omale sigarette.... või tõmbasid Pall Malli, Winstonit, Salemit ja Kenti.
Mis veel meenub... tänaval suitsu küsides (Soomes siis) oli kirjutamata seaduseks ja normiks, et vastu anti alati 1 FIM.
Isegi paadialused (kes meie mõistes toona nägid sama head välja nagu Viru ärikad) ei tulnud enne röökiä küsima, kui oli 1FIM olemas ja näpus.
Pakk Marlborot maksis Soomes miski 14-15FIM pakk, siin nende enda poes ja laeval miski 12.50FIM pakk... aga meil siin ENSV-s sai seda kraami ka ärikatelt ja krt ei mäleta enam hindasid, aga 15FIM... elik valutsi eest ikka sai...tervet kasti vist ei saanud aga sinna kanti küll
CCCP-is toodeti toona (Soome litsentsiga?) mingit pehmes pakis Marlborot (ja ka Camelit), 1.50rbl/pakk.
Musta turu valutsi hinnad olid toona hüppelises tõusus... iga nädal oli uus hind, aga jäi praegu kirjeldataval ajal sinna 1FIM = 15RBL kuni 25RBL kanti.
15FIM eest sai keskeltläbi ca 300RBL ja selle eest ikka kõvasti seda vene Marlborot vaatamata sellele, et ka paki hinnad tõusid sinna 5rbl kanti umbes...
Tunnihind sommidel (asennusmies) oli Soomes HK-s mingi 30-40FIM kätte (väiksemal bossil mingi 50FIM), meil eestlastel mingi 5-6 FIM kätte (elamiskulud motellis + toitlustus maha juba võetud)...
Bens maksis 80-ndate lõpus 90-ndate alguses Soomes miski 3,00 - 3,50 FIM liiter, seda ma mäletan küll, sest seda pidin pidevalt seal ostma.
Pidevalt mängis "Radiomafia" (või ka "Radio City") ja sealt kuulutati jooksvalt kust saab just täna odavamat bensu.
Joppenbuhhhh... olid ikka ajad ahh?
...mulle meeldib
See ise suitsude keeramine saigi mäletamist mööda Soomes hoo sisse just noil 80-ndatel lõpupoole.
Sai lõpuks isegi omale soetatud see massin ja stardikomplekt koos filtrite, paberi ja tubakaga.
Mingil hetkel aga jäi see apastraat jõude seisma (kuna meil siin Eestis mingit paberit, filtreid ja tubakat saada polnud), ning lõpuks kadus kusagile üldse ära.
Need Marlboro, More ja Cameli mehed olid toona enamjaolt siin töötavad soomlased.
Soomes mehed (padutossajad) aga enamuses keerasid ise omale sigarette.... või tõmbasid Pall Malli, Winstonit, Salemit ja Kenti.
Mis veel meenub... tänaval suitsu küsides (Soomes siis) oli kirjutamata seaduseks ja normiks, et vastu anti alati 1 FIM.
Isegi paadialused (kes meie mõistes toona nägid sama head välja nagu Viru ärikad) ei tulnud enne röökiä küsima, kui oli 1FIM olemas ja näpus.
Pakk Marlborot maksis Soomes miski 14-15FIM pakk, siin nende enda poes ja laeval miski 12.50FIM pakk... aga meil siin ENSV-s sai seda kraami ka ärikatelt ja krt ei mäleta enam hindasid, aga 15FIM... elik valutsi eest ikka sai...tervet kasti vist ei saanud aga sinna kanti küll
CCCP-is toodeti toona (Soome litsentsiga?) mingit pehmes pakis Marlborot (ja ka Camelit), 1.50rbl/pakk.
Musta turu valutsi hinnad olid toona hüppelises tõusus... iga nädal oli uus hind, aga jäi praegu kirjeldataval ajal sinna 1FIM = 15RBL kuni 25RBL kanti.
15FIM eest sai keskeltläbi ca 300RBL ja selle eest ikka kõvasti seda vene Marlborot vaatamata sellele, et ka paki hinnad tõusid sinna 5rbl kanti umbes...
Tunnihind sommidel (asennusmies) oli Soomes HK-s mingi 30-40FIM kätte (väiksemal bossil mingi 50FIM), meil eestlastel mingi 5-6 FIM kätte (elamiskulud motellis + toitlustus maha juba võetud)...
Bens maksis 80-ndate lõpus 90-ndate alguses Soomes miski 3,00 - 3,50 FIM liiter, seda ma mäletan küll, sest seda pidin pidevalt seal ostma.
Pidevalt mängis "Radiomafia" (või ka "Radio City") ja sealt kuulutati jooksvalt kust saab just täna odavamat bensu.
Joppenbuhhhh... olid ikka ajad ahh?
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Esteedid, rsk...munileid ja sääbelson, või neile ei kõlba silmu süüa. Pläust peale ja läeb mühinal. Pläust koosneb lahjas äädikas lahustet sinepist. Sellest õigest ikka, millega nohu ravida kannatab.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Heinohhh kõlbab küll, aga mitte ei taha
Vata, kui oled niiütelda üles kasvanud mere ääres kus maja taga suliseb ka pädev jõeke, siis hakkad kala kah valima
Lõhe, siig, forell, lest... nämma. Vahel võib isegi angerjat hammustada (ei ole minu lemmik mitte kahjuks).
Kusjuures käisin paar päeva tagasi Tartus Jaama tänava "Latika" kalapoes ja ohhoo imet kui häid asju seal müüdi.
Võtsin kuumsuitsu latikat, kuumsuitsu forelli, praetud ahvenat punases ja valges marinaadis... kalapallid tomatikastmes... ülihead asjad !
Hästi tehtud asjad!
Aga praegu sõin KULINA täissuitsuvorsti (loomaliha oma), ning MATSIMOKA sealihasinki ja oli väga hää.
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Irw...Peipsi kuumsuitsu latik...isand Fucs, kas paelussi juba ei tunne tagumikust teed otsimas? Sanitaartõpratohtrite jutu järgi pidada märkimisväärne hulk Peipsi latikat sest sõbrast kubisema...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Paeluss ise ja tema munad võivad olla nii kala lihaskoes kui ka kalamarjas ja sisemustes. Paelussi hävitab kala hoidmine sügavkülmas -20°C juures 20 tunni vältel, samuti kalaliha korralik läbikuumutamine valmistamisel — liha sisemine soojus peab tõusma 60 kraadini. Soolakala või kalamarja valmistamisel soovitatakse paelussi vältimiseks kala või kalamari eelnevalt läbi külmutada.
Muidugi kahandab sügavkülmutamine märgatavalt kala kulinaarset kvaliteeti ja mõningaid roogasid, näiteks äkist, ei tasugi läbikülmutatud kalast enam valmistada. Toore ja külmutamata kala söömisel peaks selle pakkuja olema sisemiselt üsna kindel, et ta koos kalaga teistele paelussi sisse ei sööda, sööjad aga olema valmis selleks, et olemas on teoreetiline, olgugi et väike võimalus endile isiklik parasiit saada. Ent külmutamiseta õrnsoolatud kala on ju nii maitsev! Ja elamine niikuinii üks riskantne tegevus…
Vladislav Koržets
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Laiuss esineb minuteada ainult röövkaladel, eeskätt haugil. Seega nt. toorest haugimarja süües võib paelussi saada küll. Lepiskaladel, sh. latikal, võib kõhus olla linnuroni, too on aga inimesele ohutu. Kes asjaga kursis pole, võib linnuroni paelussiks pidada küll, valge ja lapik ta on, kunagi avastasin selle ühe enda püütud särje seest. Puhastasin kalu ja ühe särje lahkamisel imestasin, et kuidas sellel nii palju soolikaid on. Ja need soolikad... Krt, need liigutavad!Lemet kirjutas:Irw...Peipsi kuumsuitsu latik...isand Fucs, kas paelussi juba ei tunne tagumikust teed otsimas? Sanitaartõpratohtrite jutu järgi pidada märkimisväärne hulk Peipsi latikat sest sõbrast kubisema...
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Isand Fucs on otsustanud ennastsalgavalt hüüdega Skolsko, bljää ambrasuurile viskuda, kaitsmaks neljapäevast püha üritust elik kalapäeva... klassik kodanik Männikese näol arvas asjast tegelikult märksa laiapilgulisemalt 
klassik kodanik Männikese näol arvas asjast tegelikult märksa laiapilgulisemalt Ja alles siis tuli see järgmine jutt külmetamisest ja kuumutamisest...Kalatoitude puhul on olemas aga üks dioksiinilisandist märksa silmnähtavam oht, nimelt paeluss. Kõlalt pea sama kaunis kui paleus, aga loomult parasiit, kes inimesesse sattudes tema eest toidu nahka pistab ning peremehe kõhnaks kurnab. Kunagi naljakirjanikuna leiba teenides pidasin plaani kõhnumiskultuuri pilamiseks soovitada paelussi kasutamist liigsest kehakaalust vabanemisel, kuni kuulsin, et USA-s olla 1930-ndate paiku seda päriselt tehtudki — soovija võis osta purgikeses jupikese paelussi, selle endale sisse süüa, anda loomakesel enda sees kasvada, kaotada ajapikku liigsed kehakilod ning siis lasta meedikutel parasiit ihust välja ajada, vastava raha eest, teadagi. Mul tuli taas tõdeda, et humoristi hullumeelseimgi fantaasia jääb tegelikkusele kõvasti alla.
Paelussi leidub meie kalades üsna sageli ja tavapärasem on ta Peipsi kaladel; teda võib olla on särjes, latikas, haugis, lutsus jt kalades. Merekalades on paelussi harvemini, lõhelised on temast peaaegu vabad.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Ka mulle tehti selgeks, et paelussid on Eestis eelkõige Peipsi mageveekalade probleem ja seda esineb tihedalt Peipsi äärsel alal, kus nendest kaladest ilma vajaliku kuumtöötluseta (suitsetades nt) toitutakse.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: olevtoom, Tegelane5 ja 2 külalist