Kapten Trumm kirjutas:Käibe kasvatamine, ka mäsu ajal, pole väga keeruline. Mis suurusjärkudes tal kasum kasvas? Siis tehti palju meeleheitehinnaga tööd ja väljaostetud tehnikat loeti nullhinnaga käes olevaks. Mis tähendas ka seda, et kui see väljaostetud tehnika juhtumisi kuskilt lagunes, siis sinnapaika ta jäigi, sest remondiraha enam polnud. Pankadel polnud mitte tehnikat vaja (ei märganud sel ajal pankade tagahoovides ekskavaatorite parklaid) vaid nad tahtsid oma raha tagasi.
See on üsna asjatundmatu oletamine.
Mina ostsin masu ajal ühe uue laadurekskavaatori ja käsin selle ettevalmistamise käigus läbi kõik Eesti rasketehnika müüjad. Balti Tehnika, Konesko jne jne.
Milline osa sealt oletamine on?
Laadurekskavaatorid olid buumi ajal vägagi populaarsed artiklid. Suht odavad ja hädapärased tööd sai ära teha ning kohale sõitis ilma treilerita. Neid ostetigi enne masu, veel buumi ajal niisuguse äriplaaniga, et kellelgi oli vaja maase panna solgipütt. Natuke kaevamist ja pinnase tasandamist ehk päeva-kahe töö kui pae sisse ei pidanud raiuma. Püti maassepanek maksis 1000 EUR ja kui üks valmis, siis järgmine klient juba ootas. Siis vaadati, et uus ekskavaator maksab umbes 60 -70 000. See oli üks kalleimaid, JCB 3 või 4.Kui liisingusse võtta, siis kuumakse jääks 1000 eurot, kuludeks teine tuhat ja palgaks kolmas ning 4 pütti peab kalendrikuus maasse panema, et rikkaks saada

Muid pinnasetöid sai selle masinaga samuti teha ja talvel lund lükata ja muud sellist. Kellel õiget äriplaani polnud kuid raha oli, see ostis lihtsalt sellepärast, et kõik ostsid. Volvo müügimees (Swecon) rääkis mulle, et üks vana ütles lihtsalt, et müü talle mingi ekskavaator, et auku kaevata või midagi - no selline, mida kõik ostavad. Tellijal olid veoautod juba olemas ja äkki läheb vaja.
Mitmed hooga peale hakanutest ostsid kõigepealt ekskavaatori, teine tasand oli Hilux ja kolmas ATV. Kolmandani enamus ei jõudnudki, masu jõudis enne kätte ja ehitustööl käis hoog maha käis. Siis hakati hoolduste ja oma kõhu kõrvalt kokku hoidma lootuses, et masin jääb alles. Ega ikka ei jäänud küll - kui liising 3-4 kuud järjest maksmata hakkas pank nurisema. Pangal oli seda ekskavaatorit kõige vähem vaja, ta tahtis selle ostuks antud raha tagasi. Mingit spetsiifikat oli alati ka panga ja ekskavaatori müünud firma omavahelistes suhetes. Tihtipeale oli maaletooja võtnud kohustuse liisingumasin hetke jääkväärtusega tagasi osta . Nad sattusidki müüja platsile tagasi uut omanikku ootama kuid müüja ei müünud neid muidugi selle hinnaga, mis pangavõlg oli vaid pani enda tarbeks rasvase protsendi otsa. Kes ostis otse hätta sattunud liisinguvõtja käest, sai palju soodsamalt. Üks Läti firma, kui hirmsasti otsin, leian võib-olla kuskilt isegi visiitkaarti, ostis JCB masinaid Poolase vahendamiseks kokku ja võttis asja nii laialt ette, et lubas Eesti diileri (Stokker) üldse troonilt tõugata. Pärast masu lõppu pole ma neist lätlastest rohkem kuulnud. Komatsul (Baltem) oli samuti emafirma kaudu võimalus tagasitulnud kola Euroopasse tagasi lähetada. Headel aegadel oli vastupidi, Inglismaalt tuli Baltemisse hulgaliselt "vähekasutatud" rendimasinaid mis ehitusbuumiaegses Eestis olenemata seisukorrast käest rabati.
Tolleaegsete meeleheitehinnaga tööde hea näide oli Pärnu ringtee Tallinnast Riia poole. "Koger ja (oli ta siis Sumberg või Partnerid?" , kes tavaliselt teeehitusega üldse kokku ei puutunud tegi minumeelest küll vähempakkumise ainult materjali hinna põhjal. Pärast küsiti riigilt raha juurde, force majeure-le viidates. Kui riik siis uuris, et mis see ootamatu ja vääramatu jõud on , vastas töövõtja, et alltöövõtjad tahavad töö eest raha. Kes midagi sellist pakkumist esitades küll ette oleks osanud näha? See tee jäigi ehitamata ja pärast tehti uus hange.
Umbes samasugune sürr oli Koidula raudteesõlme ehitamine. Ajakirjandus kajastas seda jooksvalt ning minumeelest oli ka Belamorkanali sunnitöölistel ninaesine rammusam kui sealsetel ehitajatel.
Niisugustel viimase mehe jooksudel pole mingit mõtet osaleda.
Uusi masinaid osteti ka masu ajal ja ostjateks need, kellel niisugust tehnikat tõesti vaja oli. (Eesti Põlevkivi, akf Trumm ...hmm, Konesko rasketehnika müüjana? jne). Laadurekskavaatorid olid suht riiulikaup ja diileritel varuks tellitud, sest ei osanud nemadki turu kokkuvarisemist ette näha. Uue masina võis saada päris hea hinnaga. Eelkõige püüdsid müüjad aga neid kaela sokutada, mis liisingfirmasse tagasi olid tulnud, sest sellised olid müüjal palju odavamalt käes ja kasum oleks olnud suurem. Tänaseks on vist kõik ära ostetud.
Mina ostsin samuti uue ekskavaatori, umbes pool aastat enne 2008 sügisese masu algust. See on tänaseni alles ja kui muid variante pole kõlbab veel ka leivateenimiseks .