www.militaar.net

Minu arvates sellise ''Grossi'' ja ka mõningate ehitusettevõtjate ving odava tööjõu teemadel on märgiline.
Kuna tapaliini tehnika on neile sama hinnaga, (made in geermany) ja toorme hind neile on täpselt sama kui Rakverel, siis ainus koht kus
oma EBS haridusega hüppama hakata on tööliste palgad. Elik neil on vaja palju ning kiiresti, odavaid orje, kuna ainuke põhimõtteline eelis mida on suudetud saavutada
konkurentide ees on madalam hind.

vanahalb kirjutas: Ettevõttes on käive nii 10 000 EUR kanti kuus ja sina on liisitud ca 250 000 eest tehnikat, tänu millele saan kõik üksinda ära teha. Paljudes analoogsetes kohtade on tehnikat 25 000 eest + 5 albaanlast. Suren ära- eks siis järeltulevad põlved põrutavad poolelijäänud kohast edasi. Puusärgil nagunii taskuid pole.

Pool käibest (käibest, mitte kasumist) maksad liisinguks? Äge virma küll sul. Mis su firma ROI siis ka on?

AMvA kirjutas:

vanahalb kirjutas: Ettevõttes on käive nii 10 000 EUR kanti kuus ja sina on liisitud ca 250 000 eest tehnikat, tänu millele saan kõik üksinda ära teha. Paljudes analoogsetes kohtade on tehnikat 25 000 eest + 5 albaanlast. Suren ära- eks siis järeltulevad põlved põrutavad poolelijäänud kohast edasi. Puusärgil nagunii taskuid pole.

Pool käibest (käibest, mitte kasumist) maksad liisinguks? Äge virma küll sul. Mis su firma ROI siis ka on?

Kui kuukäive on 10k, siis üksinda tegemisel võib see 3,5k liisingmakseks jääda küll - sõltub ka väga palju perioodist, intressist, sai siin mängitud, 84 kuu perioodiga sai kuumakse ka 2,1k peale.

7 aastat liisinguperioodi antakse ikka väga harva ja siis reeglina tegemist statsionaarsete seadmetega. Rusikareegel siiski 5 aastat.
Samas pane juurde korralised hooldused, remondid ja muud jooksvad kulud.

Liising koos kindlustustega on ca 1900 kuus. See on kasutusrent ja jääkväärtus jääb üsna kõrge. Selliseid asju pole mingit mõtet üritada endale päriseks osta, sest alates mingitest tundidest seadmete ressurss ammendub, tekivad seisuajad ja ettearvamatud remondikulud. Seisuaeg tekitab seejuures veel suurema kahjumi kui plaaniväline remont.
Korraliste hoolduste hinda ma tean, see lepitakse juba masinat ostes kokku ja garantiiaega saab põhimõtteliselt juurde osta. Mitte küll lõputult ja sellepärast tulebki masin poeuksest sisse tagasi visata kuni tal veel tegu ja nägu on ning uus võtta. Niisugune teguviis eeldab, nagu juba mainisin, et raha hind oleks odav. Einoh, pangad ise trükivadki raha pidevalt juurde ja õhutavad inflatsiooni . Praegult on ju intressid üldse negatiivsed kui vahepeal midagi oluliselt muutunud pole. (Ma The Wall Street Journal-i regulaarselt ei loe)

Raamatupidamisest tulnud pabereid vaatasin nädalavahetusel ja kahe viimase kuu kasum (mitte käive, mis oli enne talve 12-13 k kuus) ) on kokku ca 15 000 . See on eriliselt sant näitaja, sest Soomes on mäletatavasti ettevõtte kasum majandusaasta lõpu seisuga maksustatav. KOGU AASTA kasum võib olla maksimaalselt 5000 EUR, siis oleks OK: Ilmselt tuleb siis tootmiseks vajalikke seadmeid juurde osta , aega veel on sest majandusaasta ei pea lõppema 31. detsembril. Raamatupidaja on ka inimene.
Gross ostab ka võib-olla midagi kui plusspoolele jäi. Võib-olla helikopteri, ma ei tea . Eestis on maksustamine teistmoodi .

Muide, akf AMvA, misasi on ROI?. Ma teen oma arvutusi tavaliselt ruudulisel paberil ja nüri pliiatsiga. Tulemus on sama ja kohati isegi parem kui majanduskooli lõpetanud teoreetikutel

Eks selle liisinguga on nii ja naa. Mul sõber, kellel on kaevetööde firma, oskas mäsu ajal oma käivet kasvatada, sest kui konkurentidel võtsid liisingufirmad kõik käest ära, oli tal tehnika välja ostetud ja ta sai sisuliselt kõik tööd omale.

vanahalb kirjutas: Muide, akf AMvA, misasi on ROI?.

AMvA kirjutas:Eks selle liisinguga on nii ja naa. Mul sõber, kellel on kaevetööde firma, oskas mäsu ajal oma käivet kasvatada, sest kui konkurentidel võtsid liisingufirmad kõik käest ära, oli tal tehnika välja ostetud ja ta sai sisuliselt kõik tööd omale.

AMvA kirjutas:Eks selle liisinguga on nii ja naa. Mul sõber, kellel on kaevetööde firma, oskas mäsu ajal oma käivet kasvatada, sest kui konkurentidel võtsid liisingufirmad kõik käest ära, oli tal tehnika välja ostetud ja ta sai sisuliselt kõik tööd omale.

Käibe kasvatamine, ka mäsu ajal, pole väga keeruline. Mis suurusjärkudes tal kasum kasvas? Siis tehti palju meeleheitehinnaga tööd ja väljaostetud tehnikat loeti nullhinnaga käes olevaks. Mis tähendas ka seda, et kui see väljaostetud tehnika juhtumisi kuskilt lagunes, siis sinnapaika ta jäigi, sest remondiraha enam polnud. Pankadel polnud mitte tehnikat vaja (ei märganud sel ajal pankade tagahoovides ekskavaatorite parklaid) vaid nad tahtsid oma raha tagasi. Neid liisingumasinaid võis ise ka müüa ja panga elu seeläbi kergemaks teha. Paljud, kes kiiremini reageerisid ja kanaleid välismaale omasid müüsidki ning said veel mingi kopika vaheltkasu. Pangad palusid masinad maaletooja platsile tagasi viia ja sealt läks palju tehnikat Poolasse kus polnud mingit mäsu ega masu. Üleüldiselt ma peangi 2008-2010 a masu reformierakonna poolsete ränkade juhtimisvigade tulemuseks.

Seal pole mingit erilist vahet, et kas tehnika on omavahenditest välja ostetud või liisingus. Kulu töötunni kohta on ikka sama. Liisingusse võtta on tavaliselt odavam, sest enda rahale võib teinekord tulusamaid rakendusi leida. Sellesama masu ajal kui musta vanametalli ostuhind Eestis kukkus 10 EURini/tonni eest ostis üks tuttav kogu vaba raha eest romu kokku. 2010 oli selle kauba hind jälle normaalne ehk 160 EUR/tonn. Alternatiivina oleks võinud odavalt kätte tulevaid ekskavaatoreid välja osta kuid eluilmas poleks masuhindadega tööd tehes sellist kasumit teeninud.

Seadmete liisimist peetaks millegipärast investeeringuks kuid tegelikult on see samasugune kuluartikkel nagu töötaja palk. Kusjuures mina ei suudaks 1900 EUR eest kuus niisugust meest palgata, kes nende seadmete töö ise ära teeks. Täpselt samamoodi, nagu majanduskriisi puhul masinatest loobutakse, jooksevad töötajad laiali, sest palka maksta neile enam ei ole. Millest mina siin räägin on see, et võrreldes odavtööjõuga, tehnoloogiasse on mõistlikum raha matta.
Kui Ukraina mingil imeväel tõesti jalad alla saab (minu silmad seda vist ei näe) , ukrainlased ise hakkavad kodus seda vorstitainast segama, on Grossil jälle s..tt leivakotis - kust uued orjad leida? Võib-olla peaks Valgevenes revolutsiooni korraldama ja tööjõudu on mingiks ajaks nii et tapab?

vanahalb kirjutas: Muide, akf AMvA, misasi on ROI?. Ma teen oma arvutusi tavaliselt ruudulisel paberil ja nüri pliiatsiga. Tulemus on sama ja kohati isegi parem kui majanduskooli lõpetanud teoreetikutel

ROI on selline müstiline suurus millega praktilises elus eelistan mitte toimetada.

Klassikaline näide. Ostad (investeerid) 100€ haamrisse, 20€ naeltesse, 20€ laudadesse. Lööd lauad naeltega kokku, müüd maha, haamri müüd ka maha. Saad 200€. Siis on ROI (200-(100+20+20))/200 = 30%

Mitteklassikaline näide (üldse mitte elust enesest, pole mõtet silte kleepida)
Asutad osaühingu (2500 peaksid sisse maksma kuid seda saab teha ka virtuaalselt). Seejärel lähed räägid eri kohtades aasta otsa mida nad valesti teevad, nii 5k eest kuus, aga palka välja ei võta sest oled juhtumisi ntx Riigikogu liige, saad kuluhüvitisi vms või lihtsalt suureline riigipalgaline. Rahanduslikult oleks ROI (12*5000-2500)/(12*5000)=96%, aga kuna möla suust on tasuta ja esialgne investeering virtuaalne siis pigem 100%

Alternatiiv.
Ostad haamri. Tellija annab naelad, lauad. Aasta aega taod naelu laudadesse, kogu tulu võtad palgana välja - ja maksud riigile ja haamri müüd lõpuks maha. Jätame amortisatsiooni arvestamata (et asi oleks positiivsem), ROI on (100-100)/100=0%. Samas on kõht täis...

vanahalb kirjutas:...
Probleem võib tekkida ainult sellest, et võib-olla kõigile ja igal pool ei anta sellistes mahtudes laene. Kui Grossi nimi pangamajade fuajeedes mustas raamis pankrotimeistrite nimekirjades ei ripu siis unustagu need ukrainlased ära, rabagu veel odavat raha kokku niipalju kui kannatab , ostku tehnikat ja sooritagu üks korralik hüpe feodaalajast arenenud sotsialismi.

Hm, kujutaks ette miskit Grossi väikepoodi ca 3-5 töötajaga, kes teevad pmst kõike - laovad kauba riiulile, koristavad, müüvad kassas, tellivad kohalike vajaduse järgi uut kaupa jne. Mis tehnoloogia ime seda asendaks küll, nii et see asi ära tasuks ka veel Ja selliseid poode on ilmselt üsna mitu...

chac kirjutas:

vanahalb kirjutas:...
Probleem võib tekkida ainult sellest, et võib-olla kõigile ja igal pool ei anta sellistes mahtudes laene. Kui Grossi nimi pangamajade fuajeedes mustas raamis pankrotimeistrite nimekirjades ei ripu siis unustagu need ukrainlased ära, rabagu veel odavat raha kokku niipalju kui kannatab , ostku tehnikat ja sooritagu üks korralik hüpe feodaalajast arenenud sotsialismi.

Hm, kujutaks ette miskit Grossi väikepoodi ca 3-5 töötajaga, kes teevad pmst kõike - laovad kauba riiulile, koristavad, müüvad kassas, tellivad kohalike vajaduse järgi uut kaupa jne. Mis tehnoloogia ime seda asendaks küll, nii et see asi ära tasuks ka veel Ja selliseid poode on ilmselt üsna mitu...

Ma pole nüüd Grossi personaalküsimusse ega üldse toidukaubanduse trendidesse eriti süvenenud. Kõigepealt- kas Grossil on ikka 3-5 töötajaga väikepoode? Minumeelest on tal Eestis pigem Lidli suuruse ja konseptsiooniga kauplused ja 3-5 töötajaga pood on A&O keti pärusmaa. Grossi Kuusalus asuvasse poodi olen ikka sisse astunud, see jääb vahel tee peale risti ette. Soome Lidlites olen sagedasem külaline kuigi kaks nädalat ainult sellel dieedil toob vene kroonu maitse suhu ja tuleb mingiks ajaks tarnijat vahetada
Esmapilgul - minumeelest küll Grossil seal ikka 10-15 töötajat kokku palgalehel on ja vägisi jääb silma, et iga töötaja täidab suurel määral konkreetset ülesannet. Kes istub kassas, see on kassas. Kes paneb kaupa välja (kas mäletan valesti või , aga seinaäärsetesse vitriinidesse pannakse seda laoruumi poolt? ) - see sellega tegelebki. Koristamist pole otseselt näinud. Lidlis on mitu kassat kuid tavaliselt töötab 1 või 2. Kui järjekord hakkab tekkima teatatakse siseraadios, et "kassasse on vaja lisatööjõudu" ja keegi kes kaupa välja paneb (saali poolt!) tuleb kassasse abiks. Kaubakäru euroalusega jääb seniks saali ja niisugune lähenemine tahab riiulite vahele piisavalt ruumi, et ostjad sellest mööda pääseks. Koristamist olen Soomes samuti näinud, seda teebki keegi, kes parasjagu kassas pole ja elektrilise põrandapesumasina on targad mehed selleks välja mõeldud. Asi edeneb tunduvalt kiiremini kui svabraga vanamutil.
See nüüd ei puuduta ainult Lidli vaid Soome kauplusi üldse - koristamine hakkab juba enne kaupluse sulgemist ja kui kell kukub, siis tuled surnuks ning kojuminek. Ma olen tihtipeale pool tundi enne sulgemist jõudnud ja lahtise toidu letist pole küll enam midagi võtta - seal ulub ainult jäine tuul. Eestis näikse koristamine ja suurem kaubasättimine peale tööpäeva lõppu hoo sisse saavat ja juba sinna läheb suuremates kauplustes ühe inimese kogu ressurss.

"Kohalike vajaduste järgi uue kauba tellimine" - see on vägagi lihtsalt automatiseeritav protsess. Tänapäeval võib endale kojugi niisuguse külmiku osta, mis vastavalt vajadusele ise poest kaks õlut või 300 g suitsuvorsti juurde tellib. Üldse on kogu laomajandus /logistika inseneride teravdatud tähelepanu all ja ilma inimesteta laokompleksid on vähemalt katseeksemplaridena käigus.
Grossi segasest artiklist ei saa muidugi aru, et kas tal on vaja inimesi kauplustesse või tootmispoolele. Viimase mehhaniseerimine/elektrifitseerimine pole iseenesest küsimus kui raha leidub. 3-5 või isegi 10 töötajaga kauplusesse ühe umbkeelse ukrainlase juurdeistutamine on keerulisem väljakutse. Maxima on seda teinud ja keeleinspektsioon on neid seepärast ka rappimas käinud.

Üldnumbrites ja niipalju kui ma kiiruga leidsin: mõnes Maalehe artiklis märgib Gross, et tal on 70 kauplust ja ca 800 töötajat. Creditinfo tasuta lehel on OG Electra AS töötajaskond 1400 inimest - see on siis koos tootmisega? Käibenumbriks on märgitud 42 miljonit kvartalis ehk siis 170 miljonit aastas kui lihtviisil korrutada. Sellest ülalnimetatud Soome Lidlist jäi silma, et töötajaid oli 5200, 170 kauplust ja käive 1.4 miljardit. Kasumimarginaalid olid samuti Grossi kahjuks - 6 Lidli 9 vastu ja Grossi palkade eest ei ajaks Soomes keegi endale hommikul jalgu alla. Minumeelest on Grossil veel arenguruumi, sest ühe töötaja kohta saaks lisaväärtust rohkem tekitada.
Nojah, Lidl ostab mõnda artiklit laevatäite kaupa ja ajab hinda alla kuid ka kohalikku toodangut on alati. Juurikate puhul selleni välja, et need pole mitte mingist Soome kesklaost vaid poe kõrvalt põllult. Grossi eeliseks on jälle oma tootmine ja huvitav on vaadata kumb Eestis lähiajal peale jääb. Võib-olla on hoopis Gross õigel teel ja kogu mu teooria vale.

Käibe kasvatamine, ka mäsu ajal, pole väga keeruline. Mis suurusjärkudes tal kasum kasvas? Siis tehti palju meeleheitehinnaga tööd ja väljaostetud tehnikat loeti nullhinnaga käes olevaks. Mis tähendas ka seda, et kui see väljaostetud tehnika juhtumisi kuskilt lagunes, siis sinnapaika ta jäigi, sest remondiraha enam polnud. Pankadel polnud mitte tehnikat vaja (ei märganud sel ajal pankade tagahoovides ekskavaatorite parklaid) vaid nad tahtsid oma raha tagasi.

See on üsna asjatundmatu oletamine.
Mina ostsin masu ajal ühe uue laadurekskavaatori ja käsin selle ettevalmistamise käigus läbi kõik Eesti rasketehnika müüjad. Balti Tehnika, Konesko jne jne.
Kõik pakkusid, et kas see "vähekasutatut" ei taha, meil on plats täis liisingu poolt äravõetud traktoreid. Vähekasutatud jutumärkides seepärast, et kuigi töötunde oli vähe, oli enamik masinaid hoolduses käimata ja võisid kaasa tuua üllatusi (nt mootori remont, kui õli vahetamata pikalt on). Seepärast sai ostetud uus ja kõigi garantiidega - olin tol kuul ainuke uue ratasekskavaatori ostja nimelt.

Kapten Trumm kirjutas:

Käibe kasvatamine, ka mäsu ajal, pole väga keeruline. Mis suurusjärkudes tal kasum kasvas? Siis tehti palju meeleheitehinnaga tööd ja väljaostetud tehnikat loeti nullhinnaga käes olevaks. Mis tähendas ka seda, et kui see väljaostetud tehnika juhtumisi kuskilt lagunes, siis sinnapaika ta jäigi, sest remondiraha enam polnud. Pankadel polnud mitte tehnikat vaja (ei märganud sel ajal pankade tagahoovides ekskavaatorite parklaid) vaid nad tahtsid oma raha tagasi.

See on üsna asjatundmatu oletamine.
Mina ostsin masu ajal ühe uue laadurekskavaatori ja käsin selle ettevalmistamise käigus läbi kõik Eesti rasketehnika müüjad. Balti Tehnika, Konesko jne jne.

Milline osa sealt oletamine on?

Laadurekskavaatorid olid buumi ajal vägagi populaarsed artiklid. Suht odavad ja hädapärased tööd sai ära teha ning kohale sõitis ilma treilerita. Neid ostetigi enne masu, veel buumi ajal niisuguse äriplaaniga, et kellelgi oli vaja maase panna solgipütt. Natuke kaevamist ja pinnase tasandamist ehk päeva-kahe töö kui pae sisse ei pidanud raiuma. Püti maassepanek maksis 1000 EUR ja kui üks valmis, siis järgmine klient juba ootas. Siis vaadati, et uus ekskavaator maksab umbes 60 -70 000. See oli üks kalleimaid, JCB 3 või 4.Kui liisingusse võtta, siis kuumakse jääks 1000 eurot, kuludeks teine tuhat ja palgaks kolmas ning 4 pütti peab kalendrikuus maasse panema, et rikkaks saada Muid pinnasetöid sai selle masinaga samuti teha ja talvel lund lükata ja muud sellist. Kellel õiget äriplaani polnud kuid raha oli, see ostis lihtsalt sellepärast, et kõik ostsid. Volvo müügimees (Swecon) rääkis mulle, et üks vana ütles lihtsalt, et müü talle mingi ekskavaator, et auku kaevata või midagi - no selline, mida kõik ostavad. Tellijal olid veoautod juba olemas ja äkki läheb vaja.
Mitmed hooga peale hakanutest ostsid kõigepealt ekskavaatori, teine tasand oli Hilux ja kolmas ATV. Kolmandani enamus ei jõudnudki, masu jõudis enne kätte ja ehitustööl käis hoog maha käis. Siis hakati hoolduste ja oma kõhu kõrvalt kokku hoidma lootuses, et masin jääb alles. Ega ikka ei jäänud küll - kui liising 3-4 kuud järjest maksmata hakkas pank nurisema. Pangal oli seda ekskavaatorit kõige vähem vaja, ta tahtis selle ostuks antud raha tagasi. Mingit spetsiifikat oli alati ka panga ja ekskavaatori müünud firma omavahelistes suhetes. Tihtipeale oli maaletooja võtnud kohustuse liisingumasin hetke jääkväärtusega tagasi osta . Nad sattusidki müüja platsile tagasi uut omanikku ootama kuid müüja ei müünud neid muidugi selle hinnaga, mis pangavõlg oli vaid pani enda tarbeks rasvase protsendi otsa. Kes ostis otse hätta sattunud liisinguvõtja käest, sai palju soodsamalt. Üks Läti firma, kui hirmsasti otsin, leian võib-olla kuskilt isegi visiitkaarti, ostis JCB masinaid Poolase vahendamiseks kokku ja võttis asja nii laialt ette, et lubas Eesti diileri (Stokker) üldse troonilt tõugata. Pärast masu lõppu pole ma neist lätlastest rohkem kuulnud. Komatsul (Baltem) oli samuti emafirma kaudu võimalus tagasitulnud kola Euroopasse tagasi lähetada. Headel aegadel oli vastupidi, Inglismaalt tuli Baltemisse hulgaliselt "vähekasutatud" rendimasinaid mis ehitusbuumiaegses Eestis olenemata seisukorrast käest rabati.

Tolleaegsete meeleheitehinnaga tööde hea näide oli Pärnu ringtee Tallinnast Riia poole. "Koger ja (oli ta siis Sumberg või Partnerid?" , kes tavaliselt teeehitusega üldse kokku ei puutunud tegi minumeelest küll vähempakkumise ainult materjali hinna põhjal. Pärast küsiti riigilt raha juurde, force majeure-le viidates. Kui riik siis uuris, et mis see ootamatu ja vääramatu jõud on , vastas töövõtja, et alltöövõtjad tahavad töö eest raha. Kes midagi sellist pakkumist esitades küll ette oleks osanud näha? See tee jäigi ehitamata ja pärast tehti uus hange.
Umbes samasugune sürr oli Koidula raudteesõlme ehitamine. Ajakirjandus kajastas seda jooksvalt ning minumeelest oli ka Belamorkanali sunnitöölistel ninaesine rammusam kui sealsetel ehitajatel.
Niisugustel viimase mehe jooksudel pole mingit mõtet osaleda.

Uusi masinaid osteti ka masu ajal ja ostjateks need, kellel niisugust tehnikat tõesti vaja oli. (Eesti Põlevkivi, akf Trumm ...hmm, Konesko rasketehnika müüjana? jne). Laadurekskavaatorid olid suht riiulikaup ja diileritel varuks tellitud, sest ei osanud nemadki turu kokkuvarisemist ette näha. Uue masina võis saada päris hea hinnaga. Eelkõige püüdsid müüjad aga neid kaela sokutada, mis liisingfirmasse tagasi olid tulnud, sest sellised olid müüjal palju odavamalt käes ja kasum oleks olnud suurem. Tänaseks on vist kõik ära ostetud.
Mina ostsin samuti uue ekskavaatori, umbes pool aastat enne 2008 sügisese masu algust. See on tänaseni alles ja kui muid variante pole kõlbab veel ka leivateenimiseks .

Trummipõrin ja fanfaarid;
https://www.err.ee/891846/novembris-kas ... -protsenti
Meie tubli valitsuse juhtimisel on meil hetkel kõik veel hästi! Probleemidega tegeleme siis kui need väga selgelt kätte jõuavad!!!

Kapten Trumm kirjutas:Varem on sotsioloogid arvanud, et üks meie sündivuse vähikäigu põhjuseid on haritud naiste suur ülekaal (ja väheharitud meeste suur ülekaal). Nimetatud käärid tekitavad probleemi, et osapooled ei saagi kokku - kõrgharitud naine ei vali endale reeglina põhiharidusega ehitajat ja vastupidi muidugi ka.
Mina nt ei kujuta enda kõrval ette põhi (ega ka kesk)haridusega naist, no lihtsalt vaimne ikaldus....

Pole neil häda midagi, majapidamises on praktilisemad see-eest. Ka aega on neil selleks rohkem, ei võta tööd koju kaasa...

Humanitaarse kõrghariduse piiramisel on ka teine põhjus - ettevõtlussektor ütleb juba ammu, et sellel puudub reaalmajandusega seos, rohkem oleks vaja reaalseid oskusi, konkreetse töölõiguga seotud rakenduskõrgharidust pigem. No ja hallidele hiirtele pole ju mõttekas õpetada ärijuhtimist, kui inimesel on raskusi klassi ees esimemisega, siis sellisest mingit juhti ju eales ei saa. Küll aga toitub taolisest seltskonnast meie riigiaparaat koos kaasneva kivipalli ja bürokraatia vohamisega.

Siin lisandub veel see asjaolu, et mida kauem inimene õpib seda kauem on ta eemal tööjõuturult - ehk selle asemel et riigile maksude näol midagi sisse tuua, me kulutame maksumaksja raha selleks et nad pärast sotsiaalteaduste magistrit lähevad ikka RIMI kassapidajaks. (või kui veab ja siseringis toetajaid, luuakse kuhugi ametnikukoht)