www.militaar.net

Ise elasin kunagi Mustamäel, 9-korruselises tellismajas, 5 trepikoda. Majas oli kõigil gaasipliidid. Korterisse tuli 1F, max 10A.
Hakata selle maja elektrisüsteeme ümber ehitama elektriautode pärast on paras ulme. Viimasel ühistu koosolekul, kus ma seal kunagi osalesin. arutati liftide vahetust, kuna need olid nii läbi ja läksid kogu aeg rikki. Vene pensionärid muudkui karjusid, neil raha ei ole ja lifte parandama ei hakata.
Sellest tsirkusest sai lõpuks ühistu juhatajal siiber ja käratas, et järgmisel nädalal pannakse kõik liftid kinni, kuna ta ei taha, et keegi lifti pärast surma saab. Et käige kõik jala. Peale seda oli tükk aega vaikust kuni kuskilt nurgast koskis vaikselt vene keeles, et võiks ikka liftid ära parandada.

Selle pika jutu resümee on, et niipea ei tule nendele suurtele kortermajadele mingeid laadimistaristuid. Isegi käskides mitte. Ei ole raha, ei ole firmasid, ei ole autosid.
Akf Kilo Tango arvab, et vähemalt 5 aastat läheb veel aega. Mina nii optimistlik ei ole. Arvan, et minimaalselt 2x nii palju.

Ma ei saa aru miks te korterite elektrivarustuse pärast muretsete. Ega keegi pikenduse abil aknast oma autot laadima hakka. Veetakse alajaamast uus kaabel iga majani ja sinna otsa riputatakse laadimisühendused.

davidsoniharald kirjutas: ↑17 Jaan, 2024 18:26 Ma ei saa aru miks te korterite elektrivarustuse pärast muretsete. Ega keegi pikenduse abil aknast oma autot laadima hakka. Veetakse alajaamast uus kaabel iga majani ja sinna otsa riputatakse laadimisühendused.

Täpselt. Seda hala on siin enne ka kuulda olnud. Tegelikult:
1. Tuuakse kas maja peakilbist (võimsusvaru olemasolul) või alajaamast uus kaabel tarbimispunkti
2. Igale tarbimispunktile oma kaitsmed ja arvesti

Kuidas nende omandus või kasutamine käima hakkab - selleks saavad olema standardlahendused nii nagu täna on olemas lahendused ka küttekulude jagamiseks korterite peale mõõtjate abil.

Korteri peakaitse võimsus ei oma kõige vähematki tähtsus, sest sellele lisakoormust ei rakendu.

Kortermaja peakilbis ei ole võimsusvaru, seal on pigem alavaru ehk siis kilbi peakaitse < korteri peakaitse*korterite arv

Ja ega alajaamas kah ei ole mingit erilist varu, eriti kui see istub kusagil ammu projekteeritud mikrorajoonis. Pigem jällegi, alavaru.

Eesti elektrivõrk ei kannataks välja, kui kõik hangiksid endale elektriautod. Suuremad alajaamad jääks juba hätta, rääkimata väiksematest.

Ma olen justkui aru saanud, et elektriautosid promotakse loodushoiu ja vähema (linnaõhu) saastamise pärast. Kodus laadimine on pigem mugavuse küsimus, sest laadimine võtab aega ja rahvas ei viitsi kuskil suvalises kohas passida. Nagu eespoolt näha, on kortermajade laadimisvõrgu välja ehitamine seotud suurte probleemidega, kallis ja peab saavutama kokkuleppeid. Lisaks oleks välja ehitatud kallis võrk suure osa ajast jõude. Kui auto pargitakse kell 19 ja lükatakse toitesse ja hommikul läheb teele kell 7, kusjuures töökoht on ütleme 15 km kaugusel, siis kui suure ajast kõiki autosid korraga laadiv laadimistaristu protsentuaalselt töötaks? Koormuste jaotamiseks tuleks nagunii kortermaja laadimisvõrk nutikaks teha. Miks peaks kõiki, ütleme 30 elektriautot laadima korraga ajavahemikul 19 kuni 23, kui valdav osa neist enne kuut mitte kuhugi ei lähe. Ma pakuks, et kortermaja puhul võiks laadimisvõrk olla mingi firma oma, nii nagu internett-televisioon on mingi firma oma, üldkoosolek annaks vaid nõusoleku ehitamiseks. Paigaldatakse kas palju laadimiskohti, et kõik saaks kohe laadima panna ja süsteemis tuleb inimesel näidata, kui häda laadimisega on, kui ruttu peab auto laetud saama. Vastavalt on teenus kallim või odavam. Või siis on laadimiskohti vähe ja sellel niisama parkimine, aku juba täis, oleks silmatorkavalt kallis, kui ikka vaja, lähed 23 õue ja viid oma auto sealt ära. Pigem aga on oluline, kui palju on laadimiskohti poodide parklates, kinode juures, töökohtadel või mujal, kus ka autod seisavad. Miks mitte aga ka akude vahetamine. Tühi aku välja, täis asemele, head aega.
Pagana päralt, keegi ei arva ju, et bensiinijaam peaks maja ees olema.
Aga kui nalja teha, siis võib ju generaaatori osta ja lahendada korraga nii avariitoite, elektriautode kui ka üldise elektrivõrgu vastupidavuse probleemi.

Tänapäeval näeb norm ette, et 50+ korteriga elamu puhul on maja peakaitsme kordaja 0,4 (täpsemalt isegi 0,39), ehk lihtsamalt öeldes 50x10A = 200A peakaitse. Kuidas sellest "eraldi kaabliga" autosid laadima hakatakse? Kui mitut autot paralleelselt laadida saab? Kes saab soodsamal tunnil laadida? Kõik küsimused lubavad kõrget meelelahutuslikku väärtust teie KÜ järgmisel elektriautode-laadimise-teemalisel koosolekul. Minge kindlasti kohale ja küsige!
Analoogsed "ülekatted" on ka nii esimese kui kõrgema taseme alajaamas. Egas "50kW päikesejaama liitumise tasu on 10MEUR" pole niisama õhust võetud - ilmselt on liituda soovija maht löönud lõhki mitte ainult oma madalama taseme alajaama aga ka järgmise taseme võimekuse. Seadus aga näeb ette, et liitumiste ristsubsideerimist (teiste teenuste või klientide kaudu) olla ei tohi.

Kokkuvõttes: olemasolevate korterelamute juures elektriautode laadimise võimekus on ja jääb pigem tagasihoidlikuks. 50 korteriga elamu puhul tõenäoliselt 5x10A laadimiskohta ja ongi kõik. Kui on tegemist elektripliitidega korterelamuga, siis peaks voolu rohkem olema ja ehk kannatab 10-15 madala võimsusega laadimiskohta luua. Loomulikult tuleb süsteem ehitada moel, kus prioriteedirelee on vahel ja see eelistab maja autodele. Ehk "õnnelik" EV omanik võib mõnel hommikul avastada, et vaatamata öö läbi juhtme otsas olekule pole autosse soovitud määral särtsu jõudnud.

klaasmees kirjutas: ↑18 Jaan, 2024 9:34Pigem aga on oluline, kui palju on laadimiskohti poodide parklates, kinode juures, töökohtadel või mujal, kus ka autod seisavad. Miks mitte aga ka akude vahetamine. Tühi aku välja, täis asemele, head aega.
Pagana päralt, keegi ei arva ju, et bensiinijaam peaks maja ees olema.

Akuvahetus käib muidugi kähku, laadimine aga võtab ju palju rohkem aega kui vedelkütuse soristamine?

Ma ei kujuta ausalt öelda ette kesklinna akujaama, kus akud virnas seisavad päevas tuhandeid kliente ootamas...

klaasmees kirjutas: ↑18 Jaan, 2024 9:34 Kui auto pargitakse kell 19 ja lükatakse toitesse ja hommikul läheb teele kell 7, kusjuures töökoht on ütleme 15 km kaugusel, siis kui suure ajast kõiki autosid korraga laadiv laadimistaristu protsentuaalselt töötaks?

Ega näit. 250...300 sõiduulatusega autot pole vaja antud näitel igapäevaselt laadida. Valdav siinmaal kättesaadav ja autona kasutatav liikur ei nõua igapäevaselt laadimist. Tööle-poodi-koju e. max. 40-50 km. päevaste otste puhul 3...4 päeva tagant või soojal ajal korra nädalas? Pistikus võib see tõesti igapäevaselt olla aga nutikas laadimistaristu ei lae neid koguaeg vaid monitoorib üldist tarbimist ja el.hinda.
Miks peab kortermajade laadimistaristu olema maja olematu el.võrgu küljes? Samahästi võiks see olla otse linna el.taristu küljes (kui see kulgeb kortermaja lähedalt ning võimsusvaru oleks piisav) ning laadimise eest tasumine näit. otse maksekaardi, nutilahendusega või näit. kuupõhiselt kui tarbjia identifitseeritakse mingil moel? Ei pea olema kiirlaadija võimsus vaid tavaline kodulahendus - 10-16A.

Walter2 kirjutas: ↑18 Jaan, 2024 9:48

klaasmees kirjutas: ↑18 Jaan, 2024 9:34 Kui auto pargitakse kell 19 ja lükatakse toitesse ja hommikul läheb teele kell 7, kusjuures töökoht on ütleme 15 km kaugusel, siis kui suure ajast kõiki autosid korraga laadiv laadimistaristu protsentuaalselt töötaks?

Ega näit. 250...300 sõiduulatusega autot pole vaja antud näitel igapäevaselt laadida. Valdav siinmaal kättesaadav ja autona kasutatav liikur ei nõua igapäevaselt laadimist. Tööle-poodi-koju e. max. 40-50 km. päevaste otste puhul 3...4 päeva tagant või soojal ajal korra nädalas? Pistikus võib see tõesti igapäevaselt olla aga nutikas laadimistaristu ei lae neid koguaeg vaid monitoorib üldist tarbimist ja el.hinda.
Miks peab kortermajade laadimistaristu olema maja olematu el.võrgu küljes? Samahästi võiks see olla otse linna el.taristu küljes (kui see kulgeb kortermaja lähedalt ning võimsusvaru oleks piisav) ning laadimise eest tasumine näit. otse maksekaardi, nutilahendusega või näit. kuupõhiselt kui tarbjia identifitseeritakse mingil moel? Ei pea olema kiirlaadija võimsus vaid tavaline kodulahendus - 10-16A.

Vähe sellest. Raha paneb rattad käima. See, kui elektriauto pistikusse ühendatakse ei tähenda veel, et ta kohe laadima hakkab. Enamus elektrikate omanikke üritab laadimist ajastada sinna, kus elekter kõige odavam on ja minu teada on see võimalus alates Nissan Leafist olemas kõikidel elektriautodel. Juba praegu on võimalik endale hankida laadija, mis loeb võrgust elektri hinda ja arvutab laadimisvajaduse järgi, millal laadida. Ja see toimub valdavalt siis, kui elektriahjud ja -pliidid on ammu vaikinud.

See, et elektrivõrk ei pea vastu. Ilmselgelt vajab see täiendamist, kuid eeldusel, et minu rehnut oli õige ja kõikide Eesti bensiiniautode üleminekul elektrile kasvab elektritarve ~25%, siis ei ole see koormuse kasv alajaamadele tegelikult nii suur. Saati, et see kasv tuleb ajal, mil muu koormus on madal. Suurem probleem on küsimus kuuvalguse paneelidest või muust imetehnoloogiast, millega kavatsetakse öösel elektrit toota (see nüüd oli iroonia).

Lisaks ei lae mitte kõik inimesed kodus. Paljud hakkavad laadima näiteks töö juures.

2korda2 kirjutas: ↑18 Jaan, 2024 9:38 Tänapäeval näeb norm ette, et 50+ korteriga elamu puhul on maja peakaitsme kordaja 0,4 (täpsemalt isegi 0,39), ehk lihtsamalt öeldes 50x10A = 200A peakaitse. Kuidas sellest "eraldi kaabliga" autosid laadima hakatakse? Kui mitut autot paralleelselt laadida saab? Kes saab soodsamal tunnil laadida? Kõik küsimused lubavad kõrget meelelahutuslikku väärtust teie KÜ järgmisel elektriautode-laadimise-teemalisel koosolekul. Minge kindlasti kohale ja küsige!
Analoogsed "ülekatted" on ka nii esimese kui kõrgema taseme alajaamas. Egas "50kW päikesejaama liitumise tasu on 10MEUR" pole niisama õhust võetud - ilmselt on liituda soovija maht löönud lõhki mitte ainult oma madalama taseme alajaama aga ka järgmise taseme võimekuse. Seadus aga näeb ette, et liitumiste ristsubsideerimist (teiste teenuste või klientide kaudu) olla ei tohi.

Kokkuvõttes: olemasolevate korterelamute juures elektriautode laadimise võimekus on ja jääb pigem tagasihoidlikuks. 50 korteriga elamu puhul tõenäoliselt 5x10A laadimiskohta ja ongi kõik. Kui on tegemist elektripliitidega korterelamuga, siis peaks voolu rohkem olema ja ehk kannatab 10-15 madala võimsusega laadimiskohta luua. Loomulikult tuleb süsteem ehitada moel, kus prioriteedirelee on vahel ja see eelistab maja autodele. Ehk "õnnelik" EV omanik võib mõnel hommikul avastada, et vaatamata öö läbi juhtme otsas olekule pole autosse soovitud määral särtsu jõudnud.

Kaks näidet tüüpilisest Tartu majast (tüüpprojekt 111-133):
Majad 40-45 aastat vanad.
Parkimine: 60 korterit - *a)ca25 parkimiskohta (nii palju mahub maksimaalselt täies ulatuses risti maja ette üksteise kõrvale parkima, nb see pole laiutades, kitsas on ikkagi), lisanduvad kohad on linna maa peal/tänaval.
*b) paralleelselt majaga ja lisaehitusena kombineerituna risti, kokku ca 25 kohta
Elektrivõimekused:
Korterite peakaitsed:
* a) gaasipliidi korral 1f25A, * b) elektripliidi korral 1f32A (viis tk püstakus), siit edasi
*5tk 1f32A lähevad peakilpi ühe 1f63A kaitse alla
*need 4tk per trepikoda lähevad kokku peakaitse alla 180A
*kõik kolm faasi jooksevad igasse trepikotta ja sealt igale korrusele. Korrusel toimub rotatsiooni korras faaside jaotus korteritele.
*lisandub üldelekter. soojasõlm. Valgus üle viidud Led-idele.
Probleemidest:
Parkimisest: pidev puudus. (Printsiip "kes ees, see mees!"). Korraldamisest: Maja ees on ruumi nii vähe, et maja ees oleva jalgraja taha risti majaga autod selles reas parkima KÜ territooriumile enam ei mahu, autode pagassid on juba linna maa peal. Linn (Tartu) on just sellele piki majaesist (reas kolm maja) olevale maasiilule peale planeerinud juba 2018 kergliiklustee. Hangete registrist näha, et projeti eest makstudki. Rajatud midagi veel ei ole. Ametnik ütles kuluaarides juba siis, et "ära pabla, pappi nagunii pole, hea kui poole peale staadionigi ehk jõuame". Siiamaani pole jõutud mitte midagi, aga mine sa neid velohulle seal linnavalitsuses tea... Igal juhtumil ei ole sinna praeguse olukorra juures võimalik midagi asjalikku peale projekteerida ilma, et maja ees need 25 parkimiskohta kaoks. Järgi jääks ehk 9-12 kohta. Üleüldse soovita(ta)ks ära oodata linna poolne lahendus enne kui ise midagi projekteerima hakata. Ehk siis igasugune elektrivõimekuse rajamine tähendaks senise parkimislahenduse kadu ja olukorra tuntavat hullenemist. NB! Selles kohas selle maja näitel on niimoodi reas kolm analoogset Tartu maja kokku 12 sektsiooniga. Põhimõtteliselt on kinnistu piiride järgi kõigil sama seis tulekul selle kergliiklustee asjus. Kui tuleb see kergliiklustee sellisel (eel-eel-)kooskõlastamisringil käinud kujul, siis tuleb parkimisega piirkonnas üks paras keberniit-Montaana...
Elektriga: praegu, st siiamaani: peakaitsetega pole veel probleemi, aga 1f63-dega on. Mitte just küll tihti, aga on.
180A laiendamine probleemne- see juba eelpoolkirjeldatud elektrivõrgu alajaamade (üle)koormatuse tõttu.
Olles probleemidest teadlik, siis ise küll selle 180 alla ühtki lisaliitumist näha ei tahaks. Isegi "heade" mõõtmistulemuste korral. Lased puugi majja, proovi pärast omal probleemide ilmnemisel teisest lahti saada. Nüüd on ta juba täieõiguslik nõudja. KÜ poolt sellise otsuste tegemisel peab arvestama maja vajaduste prioriteediga, muidu pikka pidu ei ole.... Eriti, kui sellise laadimise võrgustiku ülesehitamine ja sinna investeerimine (nagu siin sooviti) antakse lepinguga üle mingile teisele investorile.
Järgmine probleem KÜ koosolekul: pea igas vanemas ühistus on parkimisprobleemid. Uutel (aga ka mitte kõigil) on jah personaalsed parkimiskohad, aga vanemates on nn "privatiseerimine" veel läbi viimata. Maa-alad planeerimata, oksjonid korraldamata, oksjonijärgselt omandatud õigused parkimisele tähistamata jne. See kõik on üleüldse võimalik vaid siis, kui reguleerida-oksjoneerida soovitav maa-ala on täielikult KÜ omandis. Kui tegemist on veel linna maaga, siis on iseenesest loomulik, et võõra varaga kaubelda ei saagi. Ehk siis toimivad printsiibid "kõik meie" (vsjo naše) ja "kes ees see mees". Isegi kui on orgunnitud mingil kujul tasuline parkimisteenus (teise maja näide mul), siis kohti on ikkagi vähe ja selle maa-ala sees toimib ikkagi "kes ees, see mees" printsiip, lihtsalt lisandub trahvimine kui "infot loetud" ei saada. Keegi siin muljetas, kuidas Tallinnas olevat sellist kontrolli majade vahel tehtud öösel, et trahv olevat 2-poole3-ajal tehtud. Päris huviga vaataks sellist koosolekut, kus mingi fraier teavitab, et tema on nüüd elektriauto omanik ja tahab maja ees saada:
*KÜ poolset (KÜ peakaitse alla mahtuvat) laadimisvõimekust koos aparatuuriga ja
*personaalset parkimiskohta maja ees, kuhu teised KÜ liikmed ei tohi tema elektrivoki laadimise segamiseks enam parkida
Päris põnev oleks vaadata, mida ülejäänud talle selle peale ütlevad . Söö sitta! Kui seadus nõuab, siis ehitusluba vajava ehitustegevuse jaoks ja selle loa saamiseks veame kaabli sinna, aga personaalkoht unusta ära! Kelle arvelt? Kihvt arutelu tuleb, et kui üldse talle mingeid privileege anda, siis kui palju sellise fraieri käest küsida ja milliseid õigusi ja kohustusi nii ülejäänud KÜ kui see autoomanik siis selle eest saab ja üleüldse kes selle jama kinni peaks maksma? Ja kuidas laheneb sel juhul parkimiskorraldus, kui selle projektiga kaasneb maja ees olevate parkimiskohtade vähenemine vähemalt poole võrra sellest 25st? NB!1 Algatada seda tegevust saab ainult kinnistu omanik (või tema loal) ja selleks peaks olema üldkoosoleku otsus, et mingeid tegevusi algatada ja kohustusi KÜ-le võtta. NB!2 Kui selline tegevus on renoveerimis- või mõne muu projekti osaks (aga nõutakse!), siis rahastajate jaoks tööd peavad olema teostatud, akteeritud, vastu võetud jne summade väljamaksmiseks. Projekt (so kogu kompleksne renoveerimisprojekt) peab olema lõpetatud, nii, et butafooriat ka ainult parklaga teha ei saa.

See on siis üks maja ja mittegi veel kõik probleemid.

Teisel majal on hoopis teine saaga ja seal on veel vähem parkimiskohti.
Kolmandal oma saaga.

Just lisandus mul vaatluse alla ka neljas objekt (Annelinnas): U-kujulises ühe sissepääsuga siseõues kokku 3+2+3 trepikoda igasühes 15 korterit, kokku siis 120 korterit. Parkimine ühes reas majadega paralleelselt kokku maks 40 kohta (jälle keskel osaline linna maa kõrghaljastusega. Printsiip kolme KÜ peale kokku "kes ees, see mees!". Ei kujuta ette, kuidas seal ja siis kelle rahakoti peal ja kelle privileegideks seal elektrikohti rajama hakatakse.... NB! Siseõu, mis juba iseenesest tõmbab seespoolse maaala koomale. Kõigepealt maja, väike mururiba akna all, siis trepikoja esine kõnnitee. Teostatud juba siis ammu kõige säästlikumalt, et ikka ruumi jätkuks, edasi pikimaja parkimisvõimalusega autotee. Keskel puud, tänaseks juba suureks kasvanud. Nüüd teise maja esine pikimaja parkimise tee, jälle kõnnitee, jälle meeter muru ja majasein.... U- keskosa-maja ees kahe sektsiooni 30 krt jaoks on maja ees mööndustega 7 kohta. Soolo-veokas pööraks seal ringi ära ainult siis, kui keskmised 5 on tühjad. Masteriga (kolimisekski) tahaks 3 keskmisegi ära sõitu.--- 30 korterit.....

Ise elan oma majas, pole ei laadimise ega parkimiskohtadega probleeme õue peal. Aga asjaolude tõttu jälgin pidevalt kolme KÜ arveid. Ühte olen sunnitud "majavanema-komandandina" vedama; ühel mõtlen vajadusel kaasa lahenduste leidmiseks, ühel olen lihtsalt passiivne jälgija. Majad on Tartu majad, erinevas olukorras, igalühel oma stoori. Hea arveid ja tegevusi võrrelda.

Teemaväline kärbitud.

Täna hommikul ERR reporter Berliinist teatas viitega kohalikule meediale, et Berliini autode (400 tuhat) viimiseks elektrile tuleb laadimistaristusse investeerida ca 2 miljardit eurot ja elektri tarbimine laadimiseks kasvab võrreldes tänasega ca 6 korda.

Siiski peavad laadimise ajal need autod kõik kuskil seisma ja autoni peab kaabel ulatuma. Ükskõik millisel ajal, või ükskõik millist autot siis ka ei laeta parasjagu. Teema, et maja ees hakatakse öösiti graafiku järgi laadimis-parkima, ja siis öösiti toimuvad mingid vangerdused (st juhid käivad omi sõidukeid laadimiseks ümberparkimas või tellitakse selline teenus puksiirifirmadelt?) kuskile mujale kus kaablit ei ole, ja seda kõike hallatakse kuskilt ja miskit pidi (öösel!)- see värk kuulub rohkem nagu naljarubriiki. Lihtsam tuleks vist hakata kortermajade piirkonnas välja ehitama suure võimekusega laadimisparklaid/maju, kui nende elumajade ees kogu seda võimalikku maad reformima ja kaablilahendustega varustama hakata.

Kriku kirjutas: ↑18 Jaan, 2024 9:40

klaasmees kirjutas: ↑18 Jaan, 2024 9:34Pigem aga on oluline, kui palju on laadimiskohti poodide parklates, kinode juures, töökohtadel või mujal, kus ka autod seisavad. Miks mitte aga ka akude vahetamine. Tühi aku välja, täis asemele, head aega.
Pagana päralt, keegi ei arva ju, et bensiinijaam peaks maja ees olema.

Akuvahetus käib muidugi kähku, laadimine aga võtab ju palju rohkem aega kui vedelkütuse soristamine?

Ma ei kujuta ausalt öelda ette kesklinna akujaama, kus akud virnas seisavad päevas tuhandeid kliente ootamas...

Ma kahtlustan, et akuvahetuse idee laenasin ma siitsamast foorumist. Igal juhul olen juba lugenud, et Hiinas pidi seda rakendatama. See ei vaja tuhandeid ootavaid akusid. Vajab pigem seda, et erinevaid akude tüüpe oleks piisavalt vähe. Vähemalt laiatarbe autode puhul. Tühja akut saab ju vahepeal laadida ja järgmisele autole panna. Aku poleks autoomaniku oma, vaid kütusefirma poolt kasutada antud. autod ei tuleks küll nii kompaktsed ja vahel võib juhtuda, et keegi on akuga mõne sigaduse teinud või firma pole vana akut õigeaegselt maha kandnud. Vedelkütused pole ka sünnist saati tõrkevabad olnud.
aga kui standardiseerimise peale loota, mida ilmselt ei juhtu, enne jõuame mingi järgmise tehnoloogiani, saaks pistikute ja kinnituste standardiseerimise korral ja kui autos on 2 või enam akut mõelda ka laadimiskappide peale. Vähem vajadust iga parkimiskoha juurde kaableid vedada. Lükkad ühe aku laadima ja töristad oma parkimiskohale.
Kui utoopiast Eesti reaalsusse naasta, siis Kapa-Kohilas, kus heal aastal on vaid 7 päeva vool ära, on koju auto laadimiseks generaatori ostmine täiesti mõeldav lahendus, tegelikult. Halva elektrihinna päeval ehk ka ökonoomsem.