www.militaar.net

Mitte päris. Varasematel aegadel kanti särpi ka üle õla ning Austria armees adjutandid ning Briti armees allohvitserid kandsid ka sel ajal.
Neid bojaarivõsukesi oli ju ka päris mitmeid, ent kõik hoidsid vööd siiski vööl.
Kutuzovi puhul on põhjus palju proosalisem. Hea, et ta üldse vaevus seda särpi kandma.

Vihjeks. Samal põhjusel loobus Napoleon oma plaanist kanda kürassi.

Minu allikas
http://www.loodusajakiri.ee/horisont/ar ... 9_155.html
sealt väljavõte
Kutuzovil oli ka ohvitserisärp asetatud arhailise kombe kohaselt üle õla, millega ta rõhutas Kutuzovite bojaariperekonna vanust ja väärikust.

Nimetatud artiklis on mitmeid küsitavusi ning tsiteeritud lausest on õige ainult esimene pool. Arhailine ja kehtetu komme. Teine pool on heroiseeriv tõlgendus. Umbes samasugune, nagu et nõukogude väed sisenesid Eestisse ainult töörahva kaitseks kapitalistidest vereimejate eest.

Mina küsin palju proosalisemat tõlgendust.

Ma pakuks põhjuseks mingit tervisehäda, näiteks songa.

Suund on õige, aga mitte nii dramaatiline. Tervisehäda (vanad lahinguhaavad) tõttu ei kandnud Kutuzov õiget peakatet.

No võtame siis lihtsama variandi: Kutuzov oli särbi mugavalt vööl kandmiseks lihtsalt liiga paks.

Õige vastus.
Vöötatud Kutuzov oleks näinud välja äärmiselt naeruväärne.
Samal põhjusel loobus Napoleon kürassi kandmisest. Ühe korra proovis ning kogu staap ei suutnud naeru pidada.
Küsi.

Leninil ja Brežnevil on peale isanime muudki ühist. Nimelt kasutasid nad liiklemiseks üht ja sama marki autot. Ljonjal, tõsi küll, oli see pigem vaba aja sõiduk, mitte riiklik esindusauto. Mis marki masinad need olid?

Mercedes?

Rolls-Royce
Breznevi kortsusõidetu peaks Riia automuuseumis olema.
Vahet oli niipalju, et Lenini oma oli RR Silver Ghost, Breznevi oma Silver Shadow.

Kapten Trumm kirjutas:Rolls-Royce
Breznevi kortsusõidetu peaks Riia automuuseumis olema.

Õige vastus. Ja Brežnevi oma on tõepoolest Riias.

Nohnii, nüüd minu kord

1. Sõiduauto kui selline oli NSVL-s üldiselt defitsiitne kaup ja osta sai seda üldjuhul ainult ostuloaga. Siiski oli vähemalt üks sõiduauto, mis NSVL-s oli omal ajal vabamüügis ja seda võis igaüks piisava arvu rubladega osta (arvesse ei lähe siin valuuta eest Moskvas müüdud autod, kust sai osta ka neid autosid, mida tavainimene osta ei saanudki), kuid sellel oli üks konks. Mis autoga tegu ja mis konks seal oli?

2. NSVL-s paistsid suure ja nn esindusklassi (suur - Tsaika, esindus - Zil) autod silma oma laitmatult sirge kere ja ühtlaste "vuukidega" - võrreldes tavainimese Zigullide ja mossedega, mille plekid olid kohati päris tuura-taara. Siiski oli nende pooleldi põlve otsas ehitatud väikeseeria autode kere ehituskvaliteet enam kui küsitav. Millise tehnoloogilise võttega see väline sirgus saavutati?

3. Suure klassi sõiduauto GAZ-14 ehk nn uus Tsaika väljatöötamisel ei jagunud erinevalt Zil-ist "arendusfonde" mootori töömahu suurendamiseks ja 195-lt 220 hobujõuni tõsteti võimsus ühe Ameerika muskelautodelt tuntud forsseerimisvõttega - küsimus on, milline oli neist peamine (neid oli rohkem kui üks)?

Kusjuures oli Ljonjal Rolls-Royce ju kogunisti kolm tükki, ühe kinkis Hammer, teise, mis sõlme keerati, inglise kuninganna ja kolmandaga armastas Brežnev jahile sõita.

Trumm, eestimaal on kombeks, üks küsimus korraga..

Invaliidikäru, see, mida "Keskpäevases praamis" merre ei lükatud.
Konksuks oli, et pidid ka invaliid olema.

Ei olnud invaliidikäru (ka neile oli järjekord).
Auto hoopis teisest klassist.