.., et venemaa oma propagandat võib teatud osas võtta pöördvõrdelisena ehk et mida rohkemalt ja võimsamalt nad endast räägivad seda kehvemas seisus nad ilmselt on - ja vaadates inforuumi siis on propagandamasin ikka täiega tööle pandud ja treitakse nagu vändras saelaudu uudiseid venemaa võimsusest ja kohanemisvõimest ja millest kõigest muust veel.
Miks see ainult Venemaa kohta kehtib aga mitte näiteks lääne või ka Eesti kohta kus inforuum on samuti Ukraina propagandast tiine.
Pigem sõja venides venib ka propaganda ja propagandal, eriti pikemas vaates kaasneb kahjulik mõju ka endale, ehk ka lääne ja Eesti imfotarbijad kuni poliitikuteni hakkab ise kallutatud infovälja uskuma ja otsused ei tugine enam objektiivsele infole vaid enda ehitatud propagandaudule.
Eesti puhul midagi sarnast võis kogeda Afganistani "missiooni" kohta kus propaganda veel loetud nädalad enne lääne lahkumist Afganistanist tootis edulugusid, kui õiget asja meie ja liitlased seal ikka ajame, oleme teinud endast maksimumi demokraatliku Afganistani abistamiseks.
Tegelikkuses see demokraatlik afganistan kukkus veel enne kui lääne väed olid jõudnud lahkuda.
Ja alles pärast hakkas kohalikku meediasse ka ääriveeri tilkuma kui p.tsis seal tegelikult oldi, kuidas lääne õpetatud-relvastud eriüksused läksid in-corpore Talibani poolele üle, ja see "probleem" ei olevat olnud uus.
Kuidas me täna teame, kas Ukraina reaalne olukord on vastavuses propagandaga või on ka asjad tegelikkuses teisiti ja tegelikkuses hapumad.
Kui üritada Eesti ametliku propa pealt hinnata on pisuke märgatav nihe toimunud, sõjaprintsess ja teised printsid on suhteliselt vaikseks jäänud. Ainult need teetkalmused jt, kelle mõõdutundetu propa levitamise on meedia oma südameasjaks võtnud, panevad vanas vaimus edasi.
Võiks aimata, kas riigipropa taga võib olla põhjus kus riigisaladuse luba omavate poliitikute lauale jõuab natuke tõepärasemat infot ja seis ei ole enam roosiline, et kannataks samas tempos sõjakisa teha.
Aga võimalik, et sisepoliitiline kitsikus ei võimalda enam samas tempos sõjapropaganda rindel purjetada.
https://eestinen.fi/2023/12/usa-meedia- ... maa-vastu/
Kui see tõele vastab on euroopal toss väljas ja seletaks suhtelist vaikust ja euroopal võib endal kitsas pihus olla, kui USA presidentuuri mehitab kandidaat, kelle jaoks NATO ja euroopa abistamine ei tarvitse prioriteet olla. Ehk mitte ainult Ukraina jaoks ei ole oluline, mis kursi uus USA president võtab vaid ka ka end ukraina toetamisega nurka mänginud euroopa jaoks paljut kaalul.
Ukraina teeb mis suudab ja teeb nii hästi kui saab - oluliselt väiksemate resurssidega seni ja eks on olnud ka eksimusi aga üldsielt oldakse paindlikud. Ukrainal on siiski võime teatud aja jooksul hakata suurendama oma enda võimekust sõja pidamiseks - pean silmas just tootmise ja tööstuse kontekstis. Täna toodavad droone nii õhu kui mere omasid, käivitavad moona tootmist ja neil on võimekus toota palju muudki.
Millel põhineb väide, et "teeb nii hästi kui saab", võibolla teeb hoopis kehvasti ja alla võimete, sest Ukraina kui korrumpeerunud ja poliitiliselt mahajänud oligarhlikult valitsetud riik ei olegi enamaks võimeline - niikaua kui lääs raha ja relvaabi peale pritsib suudab seisu säilitada, kui lääne abi ära langeb, tuleb kiire kollaps nii sõjaline, majanduslik, kui poliitiline - ehk Ukraina tegelik reaalsus ja võimekus.
Minu jaoks siiski on endiselt murettekitav lääne aeglane käivitumine või käivitamatus kui täpsem olla ja üldine arusaam olukorrast. OK, lääs ei anna piisavalt relvastust aga täna jahume 12 (või oli see 11s , ah kes neid enam jaksab lugeda) sanktsioonidepaketi üle - kui meenutada siis enne 24.02.2022 lubati invasiooni korral kõigi sanktsioonide ema kehtestada ja venemaa majanduslikult hävitada. Kahjuks nii ei läinud ehk et ka läänes pruugitakse suud palju rohkem kui tegelikult ollakse valmis tegema. Täna tundub lääne peamine probleem olema selles et Ukraina venemaale liiga ei teeks sõja käigus

.
Võibolla lääne valitsuste laual on tegelikud andmed, mis erinevad propagandast oluliselt ja ollaksegi nõutud, kus tuleks samuti sõjaaja majandusele üle minna, kui euroopa majandused teevad vähikäiku ja ei saa Ukraina sõda enam lõdva randmega toetada, sest kodus kerivad probleemid üle pea.
Ehk toimub kainenemine, kus võib kõige reaalsemaks ja vähemate kahjudega lahenduseks olla Ukraina sõjast väljumise või külmutamise poliitikad.
Juba suve lõpust saati on lekkinud infot, kuidas läänes kulisside ikkagi otsitakse alternatiivseid lahendusi sõja lõpetamiseks, avalikkuses eriti ida-euroopa propa väidab need kõik olevat valeinfo ja kremli infoopid. Kas on, mina ei tea, aga ka varasemalt ajaloos on suured otsused tehtud ikagi suurte poolt. Eesti võis olla nii usin Afganisani demokraatia toetaja aga kui USA end välja tõmbas, ei jäänud ka Eesti usinusest ja arvamisest midagi järgi.