www.militaar.net

«Kõik hankematerjalid on ette valmistatud, me oleme need kooskõlastanud Läti esindajatega ning nüüd ootame vabariigi valitsuselt rahastamisotsust – kas ja mis kujul projektiga edasi minnakse,» võttis kokku RKIKi side ja radari kategooriajuht Priit Soosaar (pildil), kes hanget juhib.

Valitsus aga vahetus. Uue võimuliidu koalitsioonileping priiskab mitmesuguste toetustega ja riigi püsikulud kasvavad sadades miljonites. Lauset, et keskmaa õhutõrje jaoks eraldatakse raha või ehitatakse see välja, leppes aga konkreetselt pole

Peaminister Kaja Kallas (RE) läks hoolimata president Alar Karise vastupidisest soovitusest puhkusele ja ilma peaministrita sellega tegeleda ei saa.

Kas aga jätkuvalt on plaan osta 350 miljoni euro eest võimet, millega saaks näiteks katta Harjumaa ja Raplamaa suuruse maa-ala? Või minnakse hoopis miljardi peale, millega saaks kaitseväe juhataja Martin Heremi sõnul osta lennukeid ja koptereid heidutava keskmaa õhutõrje, mis kataks suuremad asustatud punktid ning kaitseväe väeosad üle Eesti?

https://www.postimees.ee/7573069/keskma ... 1585378298
https://www.postimees.ee/7573069/keskma ... 1585378298

ERR-is sama l teemal;
https://www.err.ee/1608668776/eesti-voi ... me-aastaga
Selle uudise peamine osa...

"Meie majas on viimased ettevalmistused, tõesti viimased nii-öelda lihvid kabinetimemole tegemisel ja loodame tõesti lähinädalatel. Kui nüüd järgmisel nädalal ei jõua, siis proovime ülejärgmisel, aga igal juhul lähinädalatel läheme vabariigi valitsusse jah sellega," rääkis minister.

milline tuleb?...

Soosaar ütles, et oluline on rõhutada, et ostma ei minda süsteemi, vaid võimet.

"See tähendab seda, et me anname potentsiaalsetele pakkujatele ette sõjalised ülesanded, kus neil on vaba voli ise pakkuda oma tehniline lahendus, mis aitaks Eesti ja Läti riiki kaitsta õhutõrjesüsteemide näol," ütles Soosaar.

hinnast...

Täpsetest rahasummadest on Pevkuri sõnul veel raske rääkida, sest tegemist on rahvusvahelise hankega ja ette on valmistatud mitu erinevat võimalust.

Eks raha mure saab lähiaastatel selgeks. Selge see, et kõike samas ning isegi suurenevas mahus nagu siiani ei jõua eesti maksumaksjad kinni maksta. Mingil hetkel tuleb teha valikud. Igal juhul juhul kultuuriminister? raadio intervjuus teatas, et riigikaitseks kultuuri valdkonnast raha vähemaks võtta ei tohi! Muidu polevat midagi kaitsta!

TTA kirjutas: ↑26 Juul, 2022 17:43 Ratasplatvormi peamine eelis roomikute ees on kiirus operatsioonitasandil. Roomikmasinaid pole mõtet eriti 40-50km roomikutel liigutada, mõistlik on treileritele laadida. Ratasplatvormiga sõida sisuliselt kaugele tahad. Ma nüüd ei tea mida hr. minister mõtles, aga kõlab nagu sihitaks mingit operatsioonitasandi võimet sinna MLRS'i kõrvale. Diviisi suurtükivägi?

See treileritel liigutamine lendab siis, kui territoorium on suht ohutu, sest liikur (aga ka tank, BMP jne) on lihtne märklaud. Ka meie suurimad soomusekaotused (kaks Pasi korraga) on saadud just sedasi. Ei ole samas väga teada, et neid lahingus hävitatud oleks. Ilmselt liiga ohtlik.

Kui piirkond on juba kuum, tuleb ikkagi rännata roomikutel ja mehed masinas. Lahinguvalmidus on palju kõrgem, kuid aega (ja ressurssi) kulub rohkem.
Lisaks "ratastele" või "roomikutele" maksab veel erisurve pinnasele. Siin kahjuks ratas soometsas ei lenda hästi, aga ka mitte kõik roomikmasinad pole sooliikurid. Kui sul on juba 0,90 kg/cm2, siis sellega eriti pehmesse kohta ei roni. Mitte-lumepinnasõidukite hulgas on etaloniks laiaroomikuline MTLB-V (soomlased kasutavad), eri andmetel 0,25-0,28 kg/cm2 (võrdne jalaväelase omaga).

Erisurve pinnasele ei ole kõige olulisem näitaja, sest "sohu" ei ole mõtet ühegi suurtükiga ronida - puude varje praktiliselt olematu ja paari tagasilöögi korral ei aita vajumise eest ka roomikud.

Isiklik arvamus.

UKR sõja üks kogemus oli, et sama MTLB veermikul olev 2S1 Gvozdika on soos tõhus tulevahend, sest ronib igalt poolt läbi. Ka tanki rollis.

Kapten Trumm kirjutas: ↑28 Juul, 2022 12:35

TTA kirjutas: ↑26 Juul, 2022 17:43 Ratasplatvormi peamine eelis roomikute ees on kiirus operatsioonitasandil. Roomikmasinaid pole mõtet eriti 40-50km roomikutel liigutada, mõistlik on treileritele laadida. Ratasplatvormiga sõida sisuliselt kaugele tahad. Ma nüüd ei tea mida hr. minister mõtles, aga kõlab nagu sihitaks mingit operatsioonitasandi võimet sinna MLRS'i kõrvale. Diviisi suurtükivägi?

See treileritel liigutamine lendab siis, kui territoorium on suht ohutu, sest liikur (aga ka tank, BMP jne) on lihtne märklaud. Ka meie suurimad soomusekaotused (kaks Pasi korraga) on saadud just sedasi. Ei ole samas väga teada, et neid lahingus hävitatud oleks. Ilmselt liiga ohtlik.

Kui piirkond on juba kuum, tuleb ikkagi rännata roomikutel ja mehed masinas. Lahinguvalmidus on palju kõrgem, kuid aega (ja ressurssi) kulub rohkem.
Lisaks "ratastele" või "roomikutele" maksab veel erisurve pinnasele. Siin kahjuks ratas soometsas ei lenda hästi, aga ka mitte kõik roomikmasinad pole sooliikurid. Kui sul on juba 0,90 kg/cm2, siis sellega eriti pehmesse kohta ei roni. Mitte-lumepinnasõidukite hulgas on etaloniks laiaroomikuline MTLB-V (soomlased kasutavad), eri andmetel 0,25-0,28 kg/cm2 (võrdne jalaväelase omaga).

Aitäh näpunäite eest. Ma oleks muidu kohe otse rindele sõitnud ja tule all maha laadima hakanud soomukeid. No muidugi mõista treileril transportimiseks (või raudteel) ei saa seda teha kuumas alas. Aga vaevalt ka, et operatsioonitasandi ümberpaiknemis marsruut kogu teekonnal kuumas alas on.

Mul on tekkinud segadus ratassuurtükkide osas. Varem jäi K9 puhul mulje,et hangitakse olemasolevatega koos kokku 36 ühikut ehk mõlemale brigaadile 18tk? Kas nimetatud 12tk K9 on varasema 24tk K9 lisaks? Ja kas ratassuurtükid tuleksid 36tk 155mm K9 täienduseks või on mul vahepeal võrrandis midagi puudu/liigset?
Kui ratassuurtükid tuleksid 36tk K9 täienduseks, oleks väga kõva sõna. Kas need ratassuurtükid võiksid tulla kuidagi ELi rahastuse alt (vähemalt osaliselt) Ukr antud FH70 asendusena?

HeiniR kirjutas: ↑08 Aug, 2022 22:23 Mul on tekkinud segadus ratassuurtükkide osas. Varem jäi K9 puhul mulje,et hangitakse olemasolevatega koos kokku 36 ühikut ehk mõlemale brigaadile 18tk? Kas nimetatud 12tk K9 on varasema 24tk K9 lisaks? Ja kas ratassuurtükid tuleksid 36tk 155mm K9 täienduseks või on mul vahepeal võrrandis midagi puudu/liigset?
Kui ratassuurtükid tuleksid 36tk K9 täienduseks, oleks väga kõva sõna. Kas need ratassuurtükid võiksid tulla kuidagi ELi rahastuse alt (vähemalt osaliselt) Ukr antud FH70 asendusena?

Koos viimase 12 ostuga on lepingutega kaetud 36 tk ostmine millal jõuavad krt.teab.
Ratastest ongi paar korda sarnane info läbi jooksnud nagu eile, siinses foorumis Herem samuti soovi kinnitanud aga hetkel raha pole eraldatud.

Ma näeksin ratassuurtükkidel ainult siis mingit ideed, kui nad tuleks väga, väga soodsalt.

K9 on kasutuses Norra, Soome, Poola (sealjuures tuleb kasutusse ka originaal konfiguratsioonis, mitte Krab-ina ning ligi 700 tk). Teistesõnadega masin mida toodetakse suuresti siin samas (Poola) ning millel on kasutajad ümberringi olemas.

Isegi kui 36 K9 tuleks juurde 36 ratassuurtükki (mille koguarvuga võiks öelda, et EKV minimaalne vajadus 155 mm suurtükkide osas on täidetud). Oleks tegemist jälle ühe uue keeruka platvormiga, mis ei anna meile eriti midagi muud juurde võrreldes väikese operatiivkiiruse kasvuga lintplatvormi ees.

Keegi võiks mulle selle "mõtte" lahti seletada.

Tavaliselt peaks veermiku tüüp olema unifitseeritud üksuse siseselt - raskesoomusbrigaad vajab raskeid roomikutel haubitsaid, keskmine (ratassoomukitel) brigaad ratashaubitsaid ja tendibrigaad veetavaid.

Eesti suurtükiväe vähesuse kontekstis on muidugi küsimus, mida eelistada ja millised on perspektiivid. Näiteks ühel päeva muutub 2. brigaad samuti raskeks soomusbrigaadiks ja praegu hangitavad Pasid liiguvad näiteks maakaitseüksustele.

Caesar ei paista küll ekspluatatsiooni mõttes midagi eriti keerukat olema. Põhimõtteliselt järelveetav haubits ja veduk auto süsteem, miinus lahti ja järele haakimise ning lahti ja kokku pakkimisega möllamine.

Keeruka all mõtlen süsteemide hooldamist, mitte kasutamist. Tähendaks näiteks Caesari ilmumine seda, et juures üks omaette veomasin, hunniku omamoodi hüdraulika, elektroonika ja muu kolaga.

Kõige selle jaoks tuleb välja koolitada eraldi spetsialistid, tekitada hooldusvõimalused, varuosade baas jne.

Selle kõige tekitamine sööb ära üsna kiirelt igasuguse võidu mida võiks tekitada sääst roomikud vs ratasmasin ning veidi väiksem kütusekulu. Rääkimata sellest, et kui meil oleks rohkem K9 siis tuleb nende kasutamine, hooldamine jne odavamad, kuna kogused oleks suuremad.

Sellel oleks siis mingi idee, kui ratasmasinatel oleks meie jaoks mingi väga oluline eelis (näiteks võime kasutada õhutransporti) või väike operatiivkiiruse erinevus oleks oluline. Seda pole

Või kasutusele võetaks sadu süsteeme, kus tekib masstaabiefekt (mida ka ei juhtu).

Eesti STV väiksuse juures 18 Caesarit ja 18 K9t kindlasti end ei õigusta.
Lisaks hakkavad väikse väe juures tekkima igasugu muud kaalukeeled nagu näiteks know-how soomlastelt.
Ka näiteks tankid peaks kunagi ostma sellised nagu Soomes on.
Soomest lihtsalt oleks meile teatud know-how, mis mujal maksaks kõvasti kooliraha, pea tasuta käes.

Eesti STV väiksuse juures 18 Caesarit ja 18 K9t kindlasti end ei õigusta.

Jutt käib ju sellest, et 36 tk K9 + mingi täiendav kogus ratassuurtükke. Nagu akf aj1972 jutust aru sain, siis need 36tk K9 peaks saama või juba olema lepingutega kaetud.
Ratassüürtükkide teema võib olla EKV-le sülle kukkunud boonus seoses Ukr antud D30 ja FH70-ga ehk spekuleerin, et EKV võib saada selle varemmainitud EL rahastatud projektide raames omale uued torud asemele. Küll aga ei ole EL-is täna ilmselt Caesarile juba tootmisesolevat alternatiivi, mis oleks ka end lahingus tõestanud. PZH2000 poole EKV ilmselt täna ei vaata. Eriti kui Caesari hangivad ka leedukad, mis annab võimaluse koos hoolduseks ja/või varuosade hoidmiseks jne.

HeiniR kirjutas: ↑10 Aug, 2022 10:36 Eriti kui Caesari hangivad ka leedukad, mis annab võimaluse koos hoolduseks ja/või varuosade hoidmiseks jne.

CAESARi ootejärjekord on juba praegu mõõdetav kosmilistes pikkusühikutes (heal juhul saaks esimesed 2027 või hiljem). Mina küll sellel mõtet ei näeks