www.militaar.net

Uues ajakirjas Sõdur on näha RKIK-i tehtavad hanked.

Snaiperrelvadest on .338LM kaliibris jäänud viimasesse vooru 4 relvasüsteemi:
Haenel HLR338 Pro
Sako TRG M10
Desert Tech SRS-M2
Unique Alpine TPG NX

Kõik relvadest on võimalusel kasutatavad ka vahetatvate kaliibrite võimalusega(Haenel vist pole ainukesena).

Pevkur hiljuti keskmaa õhutõrje teemal mis nüüd pea kuu juba veninud:
So at the moment we are acquiring together with Latvians, and we have, as I said six bidders, so we don’t know who will be the winner. So we are still looking for the best price for the best quality, for the best items. So I don’t know will it be NASAMS or not. Whatever the system would be, then it could be the same what Finns and Lithuania are using, could be different. So then that means that you know we have to see how we can integrate these systems.
[url]https://breakingdefense.com/2022/1 ... er-threat/[/url]

Unustage see keskmaa ÕT, Eesti 200 tahab midagi Iron Dome taolist, nimega Kalevipoeg
https://www.delfi.ee/artikkel/120096430 ... 2#cxrecs_s

Unustage see keskmaa ÕT, Eesti 200 tahab midagi Iron Dome taolist, nimega Kalevipoeg

Absurdne idee. Raudkuppel pole mõeldud selliste ohtude vastu, mis meie ees seisavad. Selle hankimine ei muudaks keskmaa-ÕT vajadust.

Eks ikka tahetakse näidata, et on värsked ideed...

Äkki nad pidasidki silmas PÄRIS kuplit?

Nimi on ka muidugi huvitav. Tea kas Peipsi ääres lastes lendaks rakett tagasi?

Kui Kalevipoeg siis ikka serviti.

Tegelt on halb praktika, et iga poliitprofaanide kamp teeb mingi seksika relvasüsteemi oma kampaania osaks. See keerab kaitseplaneerijate töö kõik pea peale (eriti hinnasilte arvestades). Kui mina kandideeriks, siis lubaksin tanke. Ja mitte mingit tühist kompaniid või pataljoni, vaid terve diviisi!

Mina ei kujuta ette, mida selle "Kalevipoja" all mõeldakse. Äkki, rõhutan - äkki, on sellega nagu Sohniga. Tean et on olemas legend Kalevipojast, suur ja võimas kangelane. Aga et tema nimi oli Sohni ja see mida ta korda saatis, seda ma eriti ei tea.
Ma ei ütle, et seda poleks vaja või et seda pole võimalik suures ulatuses teha. Ma väidan, et inimesed räägivad asjadest, mille tehnilistest võimalustest ja ressursi kulust nad ettekujutust ei oma. Lisaks veel ei mõtle inimesed enamasti "sõjamajanduslikult" - milline vastumeede on kõige tõhusam või kuhu on kõige mõistlikum investeerida.
Kas see kuppel peaks kaitsma lennukite, kopterite, ballistiliste- ja tiibrakettide, droonide, maasihtmärkide pihta lastavate õhutõrje- ja laevatõrje rakettide, mitmikraketiheitjate ja suurtükkide laskemoona eest?

Ballistilised-, laevatõrje- ja õhutõrje raketid lendavad kiirusega 1000 - 2000m/s. Iskander tuleb 50km kõrguselt. Igasugune ÕT süsteem peab nende vahendite tõrjumiseks "vaatama" üles ja suudab kaitsta vaid üsna väikest ala. Ma arvan, et süsteem mille laskekaugus ÕT mõistes on 40km, suudab ballistilisi rakette tõrjuda vaid 5-10 raadiusega alas.
Samas vajavad kaugmaa või keskmaa ÕT vahendid ise kaitset tiibrakettide, kopterite ja droonide vastu ehk madalalt lendavate ründevahendite vastu.
Jõhvi või Põlva jäävad aga kindlalt S300 laskemoona laskeulatusse. VF territooriumilt lastes jõuab rakett sinna umbes minutiga või tõenäoliselt alla selle. Selle hävitamiseks peab ÕT seda esiteks nägema, siis ÕT vahendiga laskeulatuses olema, siis veel jõudma ÕT vahendi sihtmärgi pihta sihtida ja lõpuks peab ÕT moon jõudma lennata 1000-2000m/s lendava raketi pihta. Probleem on eelkõige ajas - alates hetkest kui "näed" sellise kiirusega lendavat õhuründevahendit, kuni hetkeni sinu moon selleni jõuab.

Erinevatel kõrgustel liikuvate objektide avastamiseks on vaja erinevaid radareid erinevates asukohtades. Seejuures on aktiivsetel radaritel oht end paljastada ja saada näiteks suurtükiväe löök. Selle vältimiseks on vaja kombineerida passiivseid ja aktiivseid radareid ning omakorda nende ja ÕT laskeseadmete omavahelist sidet. Turvalist sidet.
See kõik on võimalik väikestel maaaladel ja "vähekülgse" vastase vastu. Näiteks kaitsed Põlva linna terroristide 107mm reaktiivlaskemoona vastu. Või isegi ballistiliste rakettide vastu. Keerulisem on aga kaitsta tsiviiltaristut ja elanikkonda ning liikuvaid sõjaväe üksuse Kirde- või Kagu-Eesti territooriumil. Äärmiselt keeruline ja pehmelt öeldes "väga ressursimahukas" on teha seda kogu Eesti territooriumil kõikide ülalkirjeldatud ohtude vastu.

Kuid sellele on olemas sõjaline lahendus. Õhukaitsega kaitsed oma kriitilisemaid elemente ja ründevahenditega hävitad vastase laske- ja juhtimisvahendeid ning logistikat. Ma ei tea peast statistikat aga tõenäoliselt on umbes 1/4 kuni 1/3 kõikidest VF lennuvahenditest Ukrainas hävitatud ... kaudtulega lennuväljadel. Kui palju mitmikraketiheitjate moona on hävitatud ladudes, ei kujuta ma ettegi. Tõsi, seda olekski ÕT-l raske tõrjuda.

Rõhutan veel kord - õhutõrjet on vaja, kuid see ei kaitse kõikide ohtude eest. Kõikide ohtude ärahoidmiseks on ainult üks variant - sa pead allikad likvideerima. Me võime "investeerida" linnade ja elanikkonna kaitsesse miljardeid, kuid see ei päästa maad mööda tuleva orkide armee eest ega suurtükitule eest. Just viimane on see mis täna tapab ja purustab kõige rohkem. Kuid see ei paista UKR linnade pihta antavate "säravate" ja dramaatiliste raketi- või droonilöökide tagant.

Seepärast tuleb arendada üheaegselt õhukaitsesse, orkidega lähivõitlust pidavasse jalaväkke ja kaugmaa tulevõimekusse. Igasuguse riigi puhul, meil aga kindlasti, on ressursse nii vähe, et teatud kaotused on paratamatud. Pigem on küsimus selles, kui palju on võimalik ignoreerida emotsioone ja leida lahendust probleemile.

Ja lõppeks ei kaitse ükski süsteem küllastusrünnaku vastu. Meil ei saa kunagi olema sellist ressurssi, et igat raketti või mürsku alla lasta. Peamine on ikkagi inimesed ohu eest kas evakueerida või varjuda. ÕT peaks kogu selles tsiviilkaitse ahelas üks viimaseid fail-safe samme olema. Tegelikult kõige esimene samm selles ahelas peaks hoopis heidutus olema, aga tänases kontekstis on see lähenemine kerge löögi saanud.

Üle 200 miljoni dollari suuruse lepinguga soetab Eesti kuus mitmikraketisüsteemi.
HIMARS-id soetatakse peamiselt USA julgeolekuabist, mis oli tänavu 140,5 miljonit dollarit.
Kongressi lubatud pakett EEstile oli 500 miljonit nii,et üle poole maksab USA, targemad parandage kui eksin.
https://www.err.ee/1608809080/eesti-ja- ... de-lepingu

huvitav, kas ka meile tarnitakse kohitsetud HIMARS, kust ATACMS võimekus eemaldatud? Sisemaiselt 300km lennuulatusega pole palju teha, kui just Kuressaarest Narvat pommitama plaanis pole hakata.

gooligan kirjutas: ↑05 Dets, 2022 22:20 huvitav, kas ka meile tarnitakse kohitsetud HIMARS, kust ATACMS võimekus eemaldatud?

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/ees ... mi-himars/

„Lepingu raames hangib Eesti lisaks relvasüsteemile ka laskemoona, sidelahendusi, väljaõppe-, logistika- ning elutsüklilahendusi. Paketis sisalduvad erineva efektiga rakette, mille laskeulatus on 70-st kuni 300 kilomeetrini,“ lisas RKIK relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp.

gooligan kirjutas: ↑05 Dets, 2022 22:20 huvitav, kas ka meile tarnitakse kohitsetud HIMARS, kust ATACMS võimekus eemaldatud? Sisemaiselt 300km lennuulatusega pole palju teha, kui just Kuressaarest Narvat pommitama plaanis pole hakata.

Meie puhul oli isegi selles esmases kongressi ekspordinõusolekus konkreetselt ATACMS sees. Kui Poolale ja Soomele antakse oleks ka vähe jabur meile keelata