www.militaar.net

gooligan kirjutas: ↑05 Dets, 2022 22:20 huvitav, kas ka meile tarnitakse kohitsetud HIMARS, kust ATACMS võimekus eemaldatud? Sisemaiselt 300km lennuulatusega pole palju teha, kui just Kuressaarest Narvat pommitama plaanis pole hakata.

Kindlasti mitte. Eesti pole hetkel ühegi riigiga aktiivselt sõjas ja isegi kui me oleksime oleks USA samuti

Sisemaiselt 300km lennuulatusega pole palju teha, kui just Kuressaarest Narvat pommitama plaanis pole hakata.

See on veidi ootamatu väide. Kui meid lastakse 50 või 100km sügavuselt Venemaa territooriumilt, siis millega me vastame?

Mina ei kujuta ette, mida selle "Kalevipoja" all mõeldakse. Äkki, rõhutan - äkki, on sellega nagu Sohniga. Tean et on olemas legend Kalevipojast, suur ja võimas kangelane. Aga et tema nimi oli Sohni ja see mida ta korda saatis, seda ma eriti ei tea.
Ma ei ütle, et seda poleks vaja või et seda pole võimalik suures ulatuses teha. Ma väidan, et inimesed räägivad asjadest, mille tehnilistest võimalustest ja ressursi kulust nad ettekujutust ei oma. Lisaks veel ei mõtle inimesed enamasti "sõjamajanduslikult" - milline vastumeede on kõige tõhusam või kuhu on kõige mõistlikum investeerida.
Kas see kuppel peaks kaitsma lennukite, kopterite, ballistiliste- ja tiibrakettide, droonide, maasihtmärkide pihta lastavate õhutõrje- ja laevatõrje rakettide, mitmikraketiheitjate ja suurtükkide laskemoona eest?

Ilmselt on Eesti200-st keegi kuulud Iisraeli rahvuslikust raketitõrje süsteemist Iron Dome.
Iron Dome soetusmaksumus on umbes 1 miljard dollarit, millest USA sõjaline abi maksis 80%.
Eesti puhul on samade efektide saamiseks vaja 2 miljardit, sest meie territoorium on poole suurem Iisraeli omast.
Riigina me suudaks seda, kui me väga tahaksime - ainult Eesti 200 ideedest keevitada kaitsekuludesse lisaks 3% muud värki, kaitsekulu reaalselt tõstmata, on selle saavutamine täiesti võimatu.

Ballistilised-, laevatõrje- ja õhutõrje raketid lendavad kiirusega 1000 - 2000m/s. Iskander tuleb 50km kõrguselt. Igasugune ÕT süsteem peab nende vahendite tõrjumiseks "vaatama" üles ja suudab kaitsta vaid üsna väikest ala. Ma arvan, et süsteem mille laskekaugus ÕT mõistes on 40km, suudab ballistilisi rakette tõrjuda vaid 5-10 raadiusega alas.

Meil kasutusel olevad (ja ÕT süsteemide juures olevad) radarid on mõeldud aerodünaamiliste märkide vastu ja seepärast nende vaatluskõrgus ei ületa harilikult 30 km. Lihtsalt täna 20-st km-st kõrgemal ükski lennuk või tiibrakett ei lenda. Selleks, et realiseerida ballistiliste rakettide vastast kaitset, on vaja ka vastavaid, ballistiliste rakettide vastaseid radareid, mis vaatavad "üles".

Täna meil kasutatavad kaugmaaradarid suudavad näha Iskanderi kiirendusfaasi (laskeseadme kohal mingi 150-200 m kõrgusest kuni 30 km kõrguseni ja teist korda siis, kui sama asi alla juba sajab. Arvestades, et see aparaat suudab ka suunda muuta, ei pruugi ta alla sadada üldse seal, kuhu esialgne, kiirendustrajektoor viitab. Teeb nt 30 kraadise pöörde seal 50 km kõrgusel (mida me ei näe) ja sajab Ämari asemel alla Pärnus. Seepärast on tarvis radareid, mis suudavad jälgida suuri kõrgusi (esimese hooga kuni 100 km).

Nimetatud satsist õnneks laevatõrje (ehk tiibraketid) ei lenda 1000+ m/sek, vaid enamasti alla 300 m/sek (eelhelikiirusega). Paraku aga nõuab see jälle teistmoodi lahendust, selliseid Giraffe moodi radareid ja palju.

Laevatõrje all pidasin silmas Oniksit, mis on tõesti alla 1000m/s.

Martin Herem kirjutas: ↑06 Dets, 2022 12:12

Sisemaiselt 300km lennuulatusega pole palju teha, kui just Kuressaarest Narvat pommitama plaanis pole hakata.

See on veidi ootamatu väide. Kui meid lastakse 50 või 100km sügavuselt Venemaa territooriumilt, siis millega me vastame?

see oli mitte ootamatu, aga kiuslik väide:)
Ajendatud sellest, et Ukrainale mõeldud HIMARSid otsustati enne ära kohitseda ning võtta skaudi-ausõna et ühtegi raketti Venemaa territooriumile lasta ei tohi. Samal põhjusel ei taheta neile anda ka ATACMS rakette.
Loodan ja eeldan, et meil sellised piirangud puuduvad ning võime Pihkva-suunal paugu ära panna ja tulele vastata, ükskõik kelle territooriumilt ta tuleb.
Aga kui piirangud oleks samasugused, siis ATACMSiga meil siseriiklikult suurt ette võtta pole. Piir tuleb enne ette:)

Ajendatud sellest, et Ukrainale mõeldud HIMARSid otsustati enne ära kohitseda

See, et Ukraina raketiheitjad on kuidagi kohitsetud on pigem mingite ajakirjanike väljamõeldis. Reaalsus on tõenäoliselt selline, et pole lihtsalt tarnitud ATACMS rakette ja nende kasutamiseks vajalikku varustust. Jah, see on veidi nõme, et selliste asjadega lohistatakse jalgu, kuid Ukraina suhtes on peaaegu kõik riigid üsna ettevaatlikud oma tarnetega olnud (v.a Baltikum koos Poolaga) . Kui meile ostetakse need raketid, siis ilmselt ikkagi kasutamiseks, mitte lattu seisma panemiseks. See tähendab, et kui USA otsustab need meile tarnida, siis teadmisega, et me kavatseme neid lasta just sinna kuhu meie vajalikuks peame.

Panite ikka tähele, et "leke" HIMARSide võimaliku kohitsemise kohta tuli vahetult enne seda, kui Venemaal hakkasid sügaval sisemaal kallid paugud käima?

Loodan ja eeldan, et meil sellised piirangud puuduvad ning võime Pihkva-suunal paugu ära panna ja tulele vastata, ükskõik kelle territooriumilt ta tuleb. Aga kui piirangud oleks samasugused, siis ATACMSiga meil siseriiklikult suurt ette võtta pole. Piir tuleb enne ette:)

Me ei hangiks selliseid relvi millega sõdida ei saa.

Martin Herem kirjutas: ↑08 Dets, 2022 23:31

Loodan ja eeldan, et meil sellised piirangud puuduvad ning võime Pihkva-suunal paugu ära panna ja tulele vastata, ükskõik kelle territooriumilt ta tuleb. Aga kui piirangud oleks samasugused, siis ATACMSiga meil siseriiklikult suurt ette võtta pole. Piir tuleb enne ette:)

Me ei hangiks selliseid relvi millega sõdida ei saa.

No ma ei kujutaks ette ka seda varianti, et kui ameeriklastel oleks vaja toetavat tulelööki kuskile Läti piiri äärde, siis vaataks nad peeglisse ja hakkaks arutama - kes kurat andis eestlastele ja leedukatele laskeseadmed, millega nad meie mehi aidata ei saa!
Hüpoteetiliselt.

Kuskil toodi ju välja see number kui palju Eesti hangib ATACMS moona. See arv ei olnud palju suurem laskeseadmetest.

Delfist HIMARSide ostust:

Tehingu summa kokku on 223 miljonit dollarit koos käibemaksuga, millest Ameerika Ühendriigid katavad 140 miljonit dollarit,“ ütles täna Fortele RKIK relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp.

Seega jääb Eesti eelarve kanda 83 miljonit.

Lõplikult kinnitatud sai ka fakt, et tehing sisaldab kuut mitmikraketisüsteemi HIMARS.

Lipp täpsustas, et juurde ostetakse DSCA-lt veel sinna juurde kuuluvat laskemoona, logistikat ja väljaõpet. Paketis sisalduvad erineva efektiga rakette, mille laskeulatus on 70-st kuni 300 kilomeetrini. Eesti saab seejuures ise otsustada, kui pika laskeulatusega moona ta osta soovib.

Oli plaan ratastel (operatsiooniliselt mobiilsed) 155mm iseliikuvad haubitsad juurde hankida, kuid täna ütlen, et pole võimalik. a) pole ressurssi ja b) kui teeks väiksemas mahus või millegi arvelt, siis järjekordse süsteemina ei tasuks ära ja kätte saab alles ... liiga hilja. Nii et peame vaatama mida või kuidas teiste vahenditega "tulesid" suurendada.

Küsimus kas sellel otsusel mingi reaalne sisu või lihtsalt poliitiline tuleviku lubadus ennem valimisi, ilma reaalse katteplaanita? Varasemalt ostud optsiooniga kas järgmised 12 K9 lisatakse lepingusse võimalus tulevikus neid rohkem osta?
https://www.err.ee/1608827797/uute-julg ... nti-skp-st

Ma ei saanud küsimusest aru - millisel otsusel reaalne sisu? 3% või haubitsad?

Kuidagi on küsimus teemat vahetanud sellepärast raskem mõista.
1. Küsimus kas plaan 3% tulevikus kaitserahastus teha mida Riigikogu arutab on rohkem selline sümboolne või poliitikud tõesti tahavad uue põhja 3% peale tuua. Ise olen aru saanud,et tänu lisarahastuste otsusetele peaks järgmiste aastate kaitsekulu nigunii 3% kandis olema.
2. K9 plaanitud on 12 tk lisaks hankida minu küsimus kas leping tehakse võimaliku optsioonina suuremaks?

3% - Mida poliitikud teevad ... vot seda ei tea. Üldiselt räägivad 3%st. Aga otsustatud pole midagi.
See praegune seis on kõrge, sest sel aastal eraldatud ja kuni 2025 aastani kuluvad summad tõstab eelarve 3% lähedale. Aga siis tuleb kukkumine või ... tuleb poliitikutel teha otsus stabiilse 3% osas. Saame näha.
Samas, kui me hangime kõik mis planeeritud järgmise 3 aasta jooksul, siis selle ülalpidamiseks 2+%st ei piisa.

K9 - 18x on Eestis, 24x oli lepingus ja nüüd on 36x. Juurde saab alati. Küsimus on ajas. Ja hind muidugi muutub.