www.militaar.net

Vabandust, minu viga.

Ma mõtlesin, et V2 tulikallid arenduskulud (võrreldakse Manhattani projektiga) ja ühe lasu märkmisväärselt kallim olemine on üldteada fakt? See-eest saadi siis vastutasuks lennufaasis mittetõrjutav relv minimaalse eelhoiatusajaga.

Ma ei tea, miks ma V2 kirjutasin. Ma tahtsin kirjutada V1/F1 selle jutu tuules, et nad tahavad välja arendada Moskvani lendava versiooni, aga läks nagu Tšernomõrdinil.

Jätkan nüüd siis selle juba kord ette võetud ZRK-de käsitlemist. "Osa" peal juba vaatasime siis primitiivse tehnika näite läbi millistest sõlmedest koosneb, ja kuidasmoodi toimib üks ZRK, ja nüüd siis vaatleme uuemat ja tänapäevamõistes oluliselt keerukamat ja mitmefunktsionaalsemat süsteemi Pantsiri näite najal edasi. Olgu veelkord vahele öeldud, et Pantsiri mitmete erialaspetside poolt "ei ole just õnnestunud kompleksiks peetud", seda on korduvalt täiendatud ja arendatud (mis on samas tegelikult täiesti tavaline praktika), et puudusi kõrvaldada ja ajaga kaasas käia. Ja justkui et selle asjaolu mainimine ikka ära ei ununeks, siis oli ka siin meil just videomateriale, milles siis nii 4 kaupa, ja lisaks veel ka ühekaupagi toimusid droonide poolt "Pantsiiri-tabamised". Vat ei teagi, kas olid nad tööasendis ja ei suutnud (enda) ründajat leida ja hävitada, või olid nad lihtsalt väljalülitatud seadmetega. Ja kui olidki tööasendis, siis kui profid olid operaatorid? Igaljuhul nagu näha, siis neid tabatakse, ja järelikult võiks olla neid palju siis ka rindel kaasatud.
Ja veelkord märgin, et tegemist on ÕT-tehnika kui sellist relvainstrumenti käsitleva õppematerialiga ja poliitikaga pole siin mingit pistmist- seda siis järjekordselt kirjutan nende jaoks, kes juhuslikult lugema trehvavad, kursis millegiga ei ole, lugeda juurde ei soovigi, aga leiavad, et "tü..-ma-ei või, kus kiidetakse "vene-vanarauda", ja leiavad, et nüüd oleks vaja tänitada kirjutaja kallal.

Pantsiiri vaatlema hakates jäi mul panemata üldpilt, mis selgitab sõlmede olemasolu ja paiknemist. Siiamaani siis käsitlesime ring- või sektorseireradarit nr. 13, mis siis biidib olukorda ümberringi. Korjab andmed kokku ja edastab "arvutuskeskusele". Kui leitakse vajalik mingi leitud sihtmärk hävitada, siis keeratakse ja suunatakse kogu see ülemine keerav "pajebenn" kooseseisus 1-4 ja 14 siis kõigetäiega sinna suunda ja kohta, kus siis EVM-i poolt arvestatuna asub see märk, mis jälgimisele tuleb võtta. Kõigepealt jälgimisele, ja seejärel juba vajadusel ka rakettide sihitamisele. Kogu süsteem saab toimuda nii käsijuhtimiselt, kui ka täisautomaatsena distansilt juhituna.
Kuidas see toimub, saab näha sellelt pildilt: Siin on nüüd siis näha helerohelisega märgitud iseseisvalt pöörleva ringseireradari hetkel käsitletav kahekanaliline sektor nii ette kui taha, ja siis see märgijälgija-sihitaja võimaliku ulatusega peilitav silindri kujuline võimekuse-töösektor ja siis sealt edasi vahetu jälgimissektor: sinine ruudukujuline sektori ja punase kiirega. Ja tumedamad sinised täpid seal ruudu sees on siis jälgimise all olevad sihtmärgid. Ja NB! Loomulikult toimub kogu selle biitimise juures ka kaugusarvestus tagasipeegelduva signaali näol. Siin on lihtsalt pilt illustreerimaks tehnilist lahendust.
Seda "sinise-ruudu-kiirt" saadab ja võtab vastu siis pöördalusele laskeinstrumentidega samas sihis kinnitatud seade nr 2, mis töötab horisontaalis külgedele +/-45 kraadi ribalaiusega ja üles-alla vertikaalteljel siis -15 kuni +75 kraadi vahemikus, aga samas sellest alast ainult 60 kraadise ribalaiusega. Nagu ikka ZRK-del. Igal ühel erinevad andmed ja lahendused jmt, aga Pantsiril on see radar märgitud töötama +/-45 kraadi horisantaalteljel, ja 60 kraadisel vertikaalteljel ja loomulikult seda kõike siis 360 kraadi ulatuses ümber oma telje.
Kui vaatlesime ringseireradarit ja toidet, siis sai ära märgitud, et see töötab sentimeeteralas (10cm) ja tarbib kuni 60-100 km skännimiseks kuni 8 kW energiat, siis märgijälgimise ja sihitamise jne radar töötab juba millimeeterlainealas 8mm peal ja sageduseks on siis 34 GHz-i ja omab seal siis 6 erinevat töösagedust häirevabaks koosvõrgutööks. Energiatarve sellel süsteemil kuni 6 kW.
Arvutustehnika võimekust pole suurt mõtet kirjeldama hakata, jutt on suures osas ju sama: Hästi (või siis piisavalt) palju suudetaks seirata ja trasseerida, ja EVM-ile ja sealt edasi võrku edastada, samamoodi siis ka märke suudetakse piisavalt palju jälgida ja prioritiseerida, ja samas ainult selle ühe radari töösektori horisontaalulatuses siis see +/-45 ja verikaalis võimalikust -15- +75 kraadist 60 kraadi ulatuses üldjälgida kuni 8-t märki ja sealt edasi täpissihitada kuni 3 sihtmärgi pihta kokku samaaegselt 1 kuni 4 raketti. Ja kuuliprits ei liigu isegi külgedele, vaid ainult üles-alla... Ja üldse kokku siis maksimumis pardal 12 raketti ja kuulipritsile kuni 1400 padrunit.
Raketi sihitamine on võimalik nii kolmepunktimeetodil, kui ka eelarvestatud kohtumispunktimeetodil. See tähendab siis, et toimub nii vahetu jälgimine ja sihitamine, kus pidevalt hoitakse nii ZRK, kui sihtmärk, kui ka rakett ühel sirgel ja pidevalt korrigeeritakse raketi kurssi, kui samas on võimalik ka lähetada rakett otsejoones eelkalkuleeritud kohtumispunkti.
Torni peal istub lisaks ka telemeetriasüsteem oma sihitamissuutlikusega. Masinas istub navi oma kaardirakendusega, mis siis kõike kokku arvestab/positsioneerib ja ka edastab võrku jne. Edasi on mälumoodulid "mustad kastid", mis kõike olulist salvestavad. Ja kindlasti on veel erinevaid sõlmi ja lahendusi, mis võivad huvi pakkuda.

Ees on mul veel ülevaate saamiseks käsitlemisel tulemas kogu kompleksi tehniline koosseis, tehniline teenindamine ja samas ka isikkooseis.

Lisa eelmisele postitusele:
Ahjaa, unustasin lisamata juba varem siia lõppu planeeritud küsimuse lugejatele-kaasamõtlejatele. Kui me nüüd (eeldatavalt) teame antud relvainstrumendi märgijälgimisvõimekust ja ka muid tehnilisi parameetreid, siis kui mitme drooniga ja kui mitmelt asimuudilt ja kui madalalt-(kõrgelt) üldse lennates peaks planeerima ühe sellise ZRK hävitamist? Arvestades samas ka, et servod on suutelised pöörama horisontaalis pealisehitise asimuuti (st tulejõu suunda) kuni 100 kraadi sekundis.
Vat see on juba oluline tehniline ja taktikaline teadmine, milleni peaksid jõudma ründe/kaitse planeerijad.

Droonidega mahavõtmiseks on kindlasti võimalik eri variante välja mõelda.

a) Esimene droon, eesmärgiga teha kindlaks kompleksi töövõime, läheneb kompleksile madallennul. Kui kompleks on autošassii peal, siis juhikabiini suunalt, sest seal on raskem radaritel näha negatiivseid tõusunurki ja raskem keerata relvi negatiivsete tõusunurkade suunas - kabiin jääb ette. Droonioperaator, kui tal pole kiudoptilist sidet või repiiterit kaugel ja kõrgel, riskib teadagi madallennul raadioside kaotamisega.

Kui kompleks esimese drooni ära tõrjub, on teada: viibib töökorras ja suudab lasta madalaid märke.

b) Ühe drooniga ebaõnnestumisel oleks droonitajatel teada, kui kaugele nad kompleksist pääsesid ja kas operaatoril on harjumus lasta drooni pihta 1 rakett või mitu raketti. Selle teabega saab arvutada asju. Jagada distants drooni liikumiskiirusega, näiteks 1000 m / 20 m/s = 50 sekundi suurune ajaline aken. Raketi lennuaeg hetkeline, teineteise järel startimise vaheaega tuleks teada (pakun näiteks 3 s). Kui operaator laseb märgi pihta 2 raketti, vahega 3 sekundit, ning uue märgi võtmiseks peab kompleks käänduma (käändumise aeg 1 s), siis ühe märgiga tegelemise aeg 3 + 3 + 1 = 7 s. Üle küllastmise tekitamiseks on siis 50 s sisse vaja toppida 8 drooni, kuna 50 / 8 = 6.25 sekundit. Koguse juures 8 drooni saaks operaator teada ka kurva tõsiasja, et ta ei saa tulistada 2 raketti per märk, kuna tal on ainult 12 raketti torudes, millest 1 võis esmaüritaja peale ära kuluda.

niisama norimise mõttes küsiks, et kuda see esimene droon teab kuspoole masina nina vaatab, et siis sealtpoolt ligineda?

diesel kirjutas: ↑18 Mär, 2025 18:31 niisama norimise mõttes küsiks, et kuda see esimene droon teab kuspoole masina nina vaatab, et siis sealtpoolt ligineda?

Kui kavatseme rünnaku teha, siis tuleb ikka mitme drooniga minna. Minna madalalt, ja minna mitmest asimuudist. Biitida töösagedusi, et kas saatjad töötavad. Ja minna erinevatelt asimuutidelt enam kui 45-60 kraadiste vahedega. Masina nina pole selles aspektis üldsegi oluline, ega biidib tal ju seireradar 360 kraadi, ja kui midagi leiab, siis nagu ütlesin, keeravad servod kogu pöördaluse koos kõigi oma laskeseadmete ja vahenditega kiirusega "mitte alla 100 kraadi" nagunii mõne hetkega sinna kuhu tal vaja. Ehk siis veelkord: vahet pole, kuhu poole nina on, servod töötavad nagunii kiiresti.

P.S. Nüüd nägin ka lennumudelisti postitust. Nüüd sain aru ka Dieseli postitusest. Muutma ma enam ei hakka, lisan ainult lause, et seda kabiini nüüd tõsise töötakistusena ei soovita arvestada, need radarid on siiski piisavalt kõrgel. Kui pilte vaadata, siis on näha, et kabiin on samal tasandil kui operaatoriruum ja ülejäänud alusehitis, ja kogu pöörlev kaadervärk on sellest alusehitisest omakorda veel kõrgemal.
Veel P.S. Rakette laseb operaator vastavalt oma äranägemisele, siin ei ole võimalik mingeid aegu arvutada ja planeerida.

https://x.com/NOELreports/status/1902292756396994799

Väga julgelt lendavad oma F-16 hävitajaga, väidetavalt ca 35 km kaugusel rindejoonest.

OhYeah kirjutas: ↑20 Mär, 2025 13:40 https://x.com/NOELreports/status/1902292756396994799

Väga julgelt lendavad oma F-16 hävitajaga, väidetavalt ca 35 km kaugusel rindejoonest.

see on omamoodi hea märk - ju siis on jänkid taaskord jammeritele uuendusi pakkuma hakanud.
Vaevalt, et ilma nad nii lähedale kontaktjoonele julgeks tulla.

gooligan kirjutas: ↑20 Mär, 2025 13:49 Vaevalt, et ilma nad nii lähedale kontaktjoonele julgeks tulla.

Oli pikem artikkel miks. 30 km kaugusel õhutõrje ei näe kui on madallennul. Näeb awacs vene analoog aga see on teada kui lendab ja siis F16 ei lenda. Juhul kui ikka on mõni vene varitsuslennuk lähedal siis jah selle vastu aitab jammer.
Miks lendavad on lihtne - kui vene plaanib liugpommi lasta, seda saab lasta 100 km kaugusel sihtkohast siis F16 on just sobivas varitsuspositsioonis. Vene pommitaja on siis võimalik alla lasta eeldusel, et just pommituskohas on F16 varitsuses.
Mõlemal on riskid aga väidetavalt on venelased kõvasti juba vähendanud pommitamist...(kuna mõned pommitajad on F16 saagiks langenud)

See, et venelane raketi näeb välja lasta ei tähenda, et see pihta tuleks selliselt kauguselt. Küllalt on võimalust see kellegi kartulikuhja saata.

Alustan oma järjekordset ÕT-alast postitust klassiklalise tsitaadiga:
"Piisab mul natuke ära käia, kui kohe jälle mingi õnnetus juhtub..."

Panen siis siia nüüd siin vahepeal ilmunud postituste kohta teiste lugejate jaoks selgitusi (järjekordselt siis a´la kuidas asjad tegelikult on)

kalvis kirjutas: ↑20 Mär, 2025 14:46

gooligan kirjutas: ↑20 Mär, 2025 13:49 Vaevalt, et ilma nad nii lähedale kontaktjoonele julgeks tulla.

Oli pikem artikkel miks. 30 km kaugusel õhutõrje ei näe kui on madallennul. Näeb awacs vene analoog aga see on teada kui lendab ja siis F16 ei lenda. Juhul kui ikka on mõni vene varitsuslennuk lähedal siis jah selle vastu aitab jammer.

Vat see on nüüd kõige tüüpilisem näide, kus kuskil teistes teemades postitav ja asju justkui lugenud ja analüüsida osata võiv inimene hakkab samamoodi kindlas-teadja-mehe-kõneviisis postitama teemas, mida ta tegelikult ei valda. Ja siis tulevadki kõige esmasemad ja lihtsamad vead, mida ei oleks, kui inimene oleks juba varem lugenud siit teemast minu tehtud slaavi päritolu õhutõrjetehnika toimimise, tehnilise võimekuse ja kõige muu just tehnilise osa postitusi, ja seda teinud kaasa mõeldes. Ja midagi ka meelde jättes. Nüüd siis rasvaselt: 30 kilomeetrit ka madallennul F-16 või Ah-64 vmt-ga ei ole mingi eriline näitaja slaavi päritolu ÕT jaoks. Ja uuema Buk-M3-e puhul on märgitud see uue põlvkonna radarilahendustega ka väikeste ja varglennuvahenditega (F-35) (Vaata lisa P.S.-i). Nüüd on hakanud uuemat ÕT-tehnikat juba ka lahinguväljal videotes silma (ja ka pihta saama) jääma. Jah, on nüansse, nagu näiteks erinevad kompleksid ja seda erinevas konfiguratsioonis, ja sealt edasi ka operaatorite kvaliteet. jne. Aga tulla välja ütlusega, et 30 km kaugusel õhutõrje ei näe kui on madallennul näitab lihtsalt ütleja tõsiseid puudujääke ÕT-alastes faktilistes teadmistes. (Ja see videos nähtud "madallend" ei ole kindlasti veel selline madallend, mida kuni 50 km-ni nägema ei peaks, videos paistab juba 10 kordne maja koos kõrgema sokli ja lisaks tehnilise vmt pealiskorrusega. See on juba ise ~35 meetrit. See lennuk siin videos on ikka veel päris palju kõrgemal ja seega ka kaugele nähtav.) Probleem hakkab erinevatel kompleksidel, st erinevate seireradarite puhul 50 kilomeetrist, ja seda ka mitte kõigi seire-süsteemide jaoks. Mõningatel kuni 75 isegi. (Nt Buk-M3-e uuel seireradaril märgitakse 75km-gi kuni alla-100 meetrini allapoole nägemisega. Ehk siis pead ikka õhus tõsine lendur-võll olema, kui maks 50 meetri kõrgusel all pikalt suudad peale lennata ilma radarisse sisse tulevaid üleshüppeid tegemata. Ja arvestama peab, et see kõrgus, millelt sind ÕT poolt jälgimisele kätte saadakse iga sekundi ja kilomeetriga lähenedes järjest ka madalamale tuleb.) Edasi ÕT-st: Ja siis kasutatakse lisaks täiendavaid tehnilisi võimekusi, mis siis abiks tulevad- PVO-l on varustuses mitmeid mastiga üles 20 ja enama meetri peale aetavaid, kas siis nii ringseire- või sektorseire, kui ka sihitamisradareid, mis selle alumise piiri veelgi allapoole toovad. Need kõik seirajad ja sihitajad on suutelised toimetama ühises võrgus, ja tehniline võimekus kuni 70 km pealt madal lendajaid maha võtta ei ole(ks) probleemiks. Vaja on lihtsalt kogu süsteemi jaoks kogemustega operaatoreid ja süsteemi koordineerijaid. Ja ka õiget moona, nt Buk-i puhul juba siis kasvõi seda esimest vanemat litter-A-ga raketti. Ja siis alates sajast kilomeetrist oleks juba vaja edasisi täiendavaid meetmeid kõrgemalt õhust (A-50) sihitamiseks ja ka neid uuemaid ja vingemaid isesihituvaid A-raketipäid jne.
Selliste kõigelihtsamate "nn esma-üld-kursuse näpukate" vältimiseks soovitan tungivalt, kõigepealt kas lugeda või siis küsida, aga mitte esitada oma ebatäpseid arvamusi justkui "teada-tuntud faktidena". Lihtsalt, kui algteadmised on vildakad, siis tihti läheb ka kogu sealt edasine aretatud arutelu võsa poole triivima, järjest edasi valede arusaamiste genereerimiste läbi.

Erureamees kirjutas: ↑20 Mär, 2025 17:09 See, et venelane raketi näeb välja lasta ei tähenda, et see pihta tuleks selliselt kauguselt. Küllalt on võimalust see kellegi kartulikuhja saata.

Kui me räägime subjektiivsest tegurist, elik operaatoritest, siis küll jah. Aga ka siin tahan rõhutada, et see lauseosa (...ei tähenda, et see pihta tuleks selliselt kauguselt) ei ole mõtet kõlama lasta just selles interpretatsioonis, et nad nende madalalt lendavate märkidega hakkama ei saaks. Olen siin juba vähemalt korra kirjeldanud sellist situatsiooni, kus mõni aeg tagasi oli sellises üleolevas toonis rääkimine slaavi-ÕT-tehnika võimekuse(tuse)st (ja saamatusest) ka siin foorumis täiesti "broo" jututeema. Just selle pärast, et ega meil suurt ja/või laialdast üldistki ÕT-alast know-how-d just palju ei ole. Seda sündroomi olen kirjeldanud umbestaolise nimega, kui "pehhootamehed demblialbumi piltidel raketikompleksi juures poseerimas". Aga selline arutelu on ka libe tee- ka ise enda jaoks, luues või jätkuvalt hoides omal või muudel suvalistel lugejatel alusetuid illusioone. Tuletan veelkord meelde, et ka meie meediaruumides on nüüd juba korduvalt tsiteeritud ja tõlgitud mitmeid erialaste teadmistega isikute artiklieid ja intervjusid, milledes rõhutatakse selle tehnika ja kogu vene REB-i tõsisel tasemel olekut. Mõned lääne analüütikud on julgenud nimetada isegi paremaks, kui lääne analoogne tehnika (no-ütle-sa-nüüd) ... Jah, kõigil on ÕT-d vähe (kaasa arvatud nii läänepool, kui venepool) ja igale poole ei jagu ja ei jõuagi jaguma, aga mis olemas on, sellest soovitatakse eemale hoida.

P.S. Komplekside hindamisel erinevatel kaugustel ja kõrgustel ja töörežiimidel jne on kasutusel tabamisprotsent, see on konkreetne number. Ja kartulihunnikuga pole seal palju ühist. Näiteks nii Tor-il, kui Buk-il on see number päris kõrge, samas Pantsiiri kohta on algselt "mitte-just-eriti-paljulubavad-numbrid" välja toodud, mida siis muudkui järjest paremaks arendatakse....

Ja veel P.S. See võib ka samas olla ka just see asi, et ka ameeriklased tegelevad jooksvalt oma tehnika täiendamisega ja ukrainlased on samas just need, kes neid tehnilisi uuendusi praktikas katsetajateks on. See on jällegi see teema, mida selgitasin ... a mis sellest vene-vana-rauast ikka uurida!" ütlejatele.

Lisa P.S. Mina omal ajal õppisin ja harjutasin (käsitlesime) maavägede operatsioonide puhul ÕT-tegevust A-10-te pihta, et siis meie otsene ülesanne oli katta vägesid kui õhusn peaksid õhulahinguid omavahel pidama Su-25 ja A-10. Siiamaani on vastaseis A-10 ja Su-25 nägemata jäänud. Nüüd siis võiks olla tehniline teema F-35 versus Buk-M3&S-400 ühises seirevõrgus ühise tulejuhtimise all. Venelased väidavad, et toovad alla. Kumb siis kumba tegelikult?

Peeter kirjutas: ↑21 Mär, 2025 15:54 ... Nüüd siis võiks olla tehniline teema F-35 versus Buk-M3&S-400 ühises seirevõrgus ühise tulejuhtimise all. Venelased väidavad, et toovad alla. Kumb siis kumba tegelikult?

See on nüüd äärmiselt veider stsenaarium. Üks lennuk vs. viimase vindi ÕT patarei - muidugi tuuakse alla.

Siin on läbi mängitud üks vähe tõsisemalt võetav stsenaarium, mis lõpeb muidugi ka teistsuguse tulemusega: https://youtu.be/mGwU9HKH_Eo?si=7SQXpszWTir6xbn4
Ja isegi see eeldab, et S-400 meeskond näitab üles perfektset opereerimist, mida siiani ei ole näha olnud.

No eks seegi oli veider, kui me pidime harjutama A-10-neid alla laskma. Õppisime A-10 siluetti, pidime teadma relvastus ja kasutust jne, aga Su-i kohta öeldi lihtsalt - see pole teile oluline, st Nõukogude õhuväge ja selle kindlamat ära tundmist me ei käsitle. Kui NRZ vastab, siis on kõik korras. Aga kuidas koodid meieni (uued & igapäevased jne) jõuavad, vat see jäi kah käsitlemata, sest sellega tegeleb spetsotdel. Ja sa ära uuri nii palju. Sinu asi on kõik, kes NRZ-le ei vasta alla tuua.