ma ei tea, kas see on nüüd just "Mida Ukrainast õppida?" teema, aga AKF oleeg viimase postituse juurde selgituseks...
Kõik kes OSINT-iga vähe tõsisemalt on tegelenud (ma mõtlen siin tõsisema "luureandmeteväärtusega" info otsimist ja seda mitte avalike foorumite püostituste tegemise jaoks) teavad, et iga saadud/leitud info(killu) ja infoallika olemuse ning usaldusväärsuse analüüsiks (need on erinevad asjad ja vajavad eraldi analüüse), võib kuluda päevi või vahel isegi nädalaid. Ja sellele vaatamata rahuldavat tulemust ei pruugigi alati (ma ütleks isegi enamus juhtudel) saavutada. Ja ühe ainsa leitud mahukama infomaterjali ja eriharudesse/suundadesse üha edasi hargneva tausta (tihti lõputute) "inforadade" analüüsimiseks võib produktiivsuse saavutamiseks vaja minna mitut inimest, kes samal ajal sama teemaga tegelevad.
On palju tahta, et foorumisse vabatahtlikuse alusel mittetööalaselt infot hankides tehtaks ära samasugune töö maht samasuguse kvaliteediga, nagu ülal kirjeldatud.
N.ö. "igapäevaselt" on heaks OSINT näiteks nn kvaliteetne "uuriv ajakirjandus". Mahtude ja ajakulu mõistmiseks vaadake ja mõelge, kui mitu toimetust ja inimest mingi ühe teemaga tegelevad ja kui kaua see neil aega võtab enne, kui mingi kvaliteetsem tulemus kokku pannakse. Kusjuures on ka neil juhtumeid, kus nähakse suurt vaeva ja kulutatakse tohutult aega, kuid soovitud kvaliteediga avaldamiseks kõlbulikku materjali kokku ei saadagi.
Info otsimisel, leidmisel ja kasutamisel on alati mõned n.ö. põhilisemad etapid.
Info leidmisele järgneb esialgne (kiir)hinnang leitud info võimaliku väärtuslikkuse ja selle kiireloomulisuse kohta.
Kui info on tõenäoliselt pigem väärtuslik siis sellega tegeletakse süvitsi edasi.
Kui info on kiireloomuline või kriitilise tähtsusega, siis see edastatakse viivitamata ja kohe märkega, et infot ja allikat pole veel kontrollitud ja selle kontrollimisega tegeletakse siis edasi, ning täiendavad andmed lisatakse hiljem.
Foorumi spetsiifikast lähtudes tahetakse saada infot ajakohasena ning pigem kiiresti ja operatiivselt kui, et sada korda üle kontrollitult ja nädal aega hiljem.
Foorum pole ka see koht, kus juhuslikult läbilipsanud vead info edastamisel põhjustaksid kellelegi või millelegi korvamatuid kahjusid.
Päris jama ja kontrollimatut infot kontrollimatutest allikatest loomulikult keegi näha ei soovi ja massiliselt toota ei tohiks. Siin on vaja siis eristada kaks erinevat asja: a) allikakriitilisus/allika usaldusväärsus ja b) infokriitilisus/info usaldusväärsus. Kui siia edastatakse kontrollimata infot usaldusväärsetest allikatest, siis see on juba IMHO täiesti piisav kvaliteet ühe foorumi jaoks. Kuna ka usaldusväärsed allikad vahel eksivad, siis tuleb sellega lihtsalt leppida.
Kui usaldusväärsetest allikatest tulnud infot veel ka omakorda üle kontrollitakse, siis see on ainult boonuseks ja kiituseks... kuid seda ei saa mossis näoga jalgu trampides nõuda.
Kokkuvõttes on IMHO foorumi tase info kogumisel ja edastamisel väga hea, moded roogivad täisjaburused kiiresti ära ja kui saja infokillu kohta tuleb üks-kaks "ämbrit", siis see on igati mõistetav ja paremat oleks ühelt foorumilt patt tahta.
ET aga teema pealkirjas püsida, siis lisaksin järgmise aspekti/mõtte:Tänapäeva INFOmaailmas on eriti esile kerkinud see, et INFOL on tohutu jõud, INFO omamine on tohutu eelis, INFO omamine ja jagamine on omaette ülioluline võimekus, INFO kiire kättesaadavaks tegemine on ülima tähtsusega ja INFO-ga manipuleerimise tähtsust ning tagajärgi on raske ülehinnata.
Kujutage korraks ette, et me oleksime Ukraina sõja kontekstis praegu näiteks II MS tasemel. Infot edastaks ainult kellegi kontrolli all olevad ajalehed ja raadio... ja nädalas korra kinos mõni ringvaade. Allikate vähesuse tõttu poleks võimalik neid võrrelda. Allikatele poleks tavakasutajal võimalik hinnanguid anda. Sõltumatute infokanalite hulk oleks minimaalne või olematu. Vaadake milline on olnud manipuleeritud INFO jõud ja INFOoperatsioonide tulemuslikkus Venemaal siseriiklikult. Vaadake millise tulemuse annab nt meil (või teistes riikides) siseriiklikult see, kui inimgrupid viibivad erinevates INFOväljades.
Kreml on praegu ühe olulise mõjutajana tohutult hädas INFO kiire ja ajakohase pidurdamatu levikuga ning teeb kõikvõimaliku, et seda kuidagi pidurdada.
Ainuüksi INFO kontrollimatust levimisest tulenevalt on Venemaa kandnud väga suuri kaotusi (nii infosõjas kui päris sõjas).
Sestap tuleks Ukraina sõjast õppida muuhulgas ka seda, kuidas INFOT sõjaolukorras edastada.
Siseriiklikult on olulisel kohal ametlike riiklike allikate kõrval ka mitteriiklikud struktuurid, ühingud, organiseerunud vabatahtlikud, ja ka üksikinimesed.
Olulisel kohal on lugematu arv erinevaid allikaid/väljundeid ja meetodeid, kust ja kuidas INFOT saab.
Kuna meil ei ole riigina sellist sügavust ja suurt tagalat nagu Ukrainas, siis peaks riiklikult olema organiseeritud/varustatud/koolitatud "infosõduritest üksused", kes on sõja korral valmis kiiresti organiseeruma nii riigi siseselt kui vajadusel ka väljaspool riiki (paika peaks olema pandud kes kuidas ja kuhu peab jõudma ning milliste vahenditega INFOsõjas töötama, eesmärgid, töövõtted, oskused jne), et tegeleda organiseeritult INFO hankimise ja edastamisega.
Ukraina "infosõdalased" tegutsevad suht eranditult ainult otsese sõjategevuse aladest väljaspool ja kaugemal. Kusjuures ka riigist väljaspool.
Meil ei pruugi suurema sõja korral sellist vahendite ja hädapäraste võimalustega varustatud töökeskkonnaks vajalikku ruumi ja kohta üldse jääda.
Ja päris iga "Tädi Maali" ei saa ka "infosõduri" ülesannetega vajalikus mahus ning kvaliteediga hakkama. Ainult EKV STRATCOM keskusest ja muudest riigiasutuste infokanalitest jääks sõja korral ilmselgelt väheseks.
Ukrainlased said INFO levitamise ja võimalikult paljudele kättesaadavaks tegemise olulisusest aru kohe kui seal 2014 sõda algas.
Praeguseks n.ö. "teiseks faasiks" ehk "päris sõjaks VF-iga" olid neil juba varasemalt sissetöötatud tohutu hulk infokanaleid.
Sisse töötamine tähendab seda, et kanalid on olnud töös juba enne nende ülioluliseks muutumist.
"Töös olemine" tagab selle, et nad on tänaseks laialt levinud, need on massidele teada, nende pikaealisus tagab nendes kanalites edastatud INFO kiire massilise leviku ja need allikad on oma pikaealisusest tulenevalt tunnistatud usaldusväärseteks/aksepteeritud kui usaldusväärsed allikad. Eriti kui silmas pidada allikaid, mis ei ole otseselt avalikult seotud riiklike struktuuridega (erinevad sotsmeedia kasutajakontod).
Nii on näiteks Ukraina Kaitseministeeriumil, armee peastaabil, maavägede- õhujõudude- jne peastaapidel, piirikaitseteenistusel, üksikutel brigaadidel/polkudel, luurepeavalitsusel, SBU-l, ühendvägede operatsioonistaabil, kaitseministril, UKR armee juhatajal, siseministeeriumil ja siseministril, presidendil ja tema nõunikel jne jne kõikidel sotsiaalmeedias oma ametlikud kontod, kus pidevalt infot edastatakse/sisuga täidetkase. Valdaval osal neist on samaaegselt kontod nii Facebookis, Twitteris, Telegrammis... kui suurel osal lisaks YouTubes... kõikidel on lisaks ametlikud veebilehed.
Edastatav info on suuremas osas kattuv, kuid nende avaldamise allikaid on tohutu hulk, mis tagab INFO jõudmise võimalikult maksimaalses ulatuses võimalikult suurtesse massidesse. Meil oleks ilmselt see vaja sõja korral asendada/tühimikud täita organiseeritud ja ettevalmistatud vabatahtlike tegevusega.
Lihtsalt piltlikustamiseks...
...rohkem ei mahu ekraanile korraga ära.
Edit:
Allikate vähesus (eriti sõjaolukorras) tingib nende väheste allikate kerge haavatavuse ja infoleviku aeglustumise või täieliku pidurdumise.
