www.militaar.net

Nojah - MB Sprinteri vana tootmisliini Venemaale vedamine oligi põhjusel, et "üks arengumaalt ostis ära" Mitte see, et MB mingitel põhjustel Hispaanias või euroliidus tootmise kinni oleks pannud. Nii tehakse küll aga brexiti puhul spekuleeritakse, et jaapanlased viivad oma tehased minema ja panevad Mandri-Euroopas samal kujul üles. Pigem mitte.

LandRoverit üritati minumeelest igati EL uutele nõuetele vastavaks kohaldada ja sellised katsed lähevad alati nii kalliks et ei lõpe hästi. Ning üleüldiselt - euroliidus on maksejõulist publikut kuid ka sellega kaasnevad nõuded on sellised, et tuleks tõsiselt kaaluda kas sinnapoole pürgival arendustegevusel on üldse mõtet. Lõpuks jääb nii vähe raha kätte, et sama summa saaks ka vana rasva peal tiksudes kätte. Kõige lihtsam näide on vorstikeetmine - seda saab teha sertifitseeritud tehnoloogiaga ja roostevabade seadmetaga köögis kus on vähemalt kolm kraanikaussi. Saab teha ka tavalises taluköögis. Vorst tuleb ikka ühesugune. Kasum peaks vanakooli meetodiga suurem olema ja pole seda pidevat "laiene või sure" survet. Muidugi jah, pangajuutidel jääb oma osa saamata ning seda nad ei taha andestada:)

Ma ei võrrelnud ilmaasjata Briti saari Skandinaaviaga. Mõlemad on saanud iseseisvalt hakkama ja kasvõi Soomes on küllalt neid, kes Volvo 740-t taga nutavad. Peale seda, globaliseerumise viljastavates tingimustes on, on turule tulnud ainult paska. Ega selliseid asju ei peagi üritama meeleheitlikult kogu maailmas müüa. Oma tarbeks ja piir tollimaksudega kinni. Kui kellelgi on vaba raha, et osta piiri tagant siis tollimaks on ainult kasum riigikassale.
Kütusekulu on samuti vägagi vaieldav teema, sest kütus ei pea maksma nii palju kui EL-s. Kui meenutada kasvõi USA hindasid ja suures plaanis lasevad britid seda endiselt oma kraanist Põhjameres.

Vanahalb, see on sul ikka väga naiivne jutt.
Skandinaavia autotööstus - Saab on surnud ja Volvo rännanud käest kätte ja maandunud hiinlaste süles. Iseseisvast hakkamasaamisest on asi ikka väga kaugel.
Igasuguses tollid jne. Kui üks riik kehtestab tollid impordile, siis täpselt samasugused tollid saab ta vastu. Ja elu näitab, et kui hakata tollidega oma siseturgu piirama, siis ei lähe see elu sugugi mitte paremaks vaid pigem halvemaks, kuna enamus tootjaid lasevad oma lati nii alla, et igasugune lootus välisturul konkureerida kaob ära.

Mu jutt oli ikka Skandinaavia autotööstusest ENNE euroliitu.
Tollivaba kaubandus suures plaanis on mingi mantra , mida juba Laari ajal hakati propageerima ja paljudel on tekkinud ettekujutus, et ainult piirideta maailm on ainuõige. Julgeks selles küsimuses eriarvamusele jääda.
Tollal rakendas näiteks Poola kaitsetolle ja pikas perspektiivis on neil läinud paremini kui Eestil. Siin ei saa nüüd vaadata mingit keskmist palka või pensionit vaid ostujõudu ehk seda, mida ühe rahaühiku eest endale lubada saab.
Lähiajal peaks aga hakkama selguma, mida herr Trump kaitsetollidega saavutab. Ta jagab neid üsna julgelt ja tõe kriteerium ongi praktika.

vanahalb kirjutas:Mu jutt oli ikka Skandinaavia autotööstusest ENNE euroliitu.
Tollivaba kaubandus suures plaanis on mingi mantra , mida juba Laari ajal hakati propageerima ja paljudel on tekkinud ettekujutus, et ainult piirideta maailm on ainuõige. Julgeks selles küsimuses eriarvamusele jääda.
Tollal rakendas näiteks Poola kaitsetolle ja pikas perspektiivis on neil läinud paremini kui Eestil. Siin ei saa nüüd vaadata mingit keskmist palka või pensionit vaid ostujõudu ehk seda, mida ühe rahaühiku eest endale lubada saab.
Lähiajal peaks aga hakkama selguma, mida herr Trump kaitsetollidega saavutab. Ta jagab neid üsna julgelt ja tõe kriteerium ongi praktika.

Ma ei suutnud hetkel leida, kas Rootsil olid autodele imporditollid või mitte, aga ise arvan, et ei olnud, sest need oleks kehtinud ka vastupidi. Sealmail kehtinud automaks laienes kõigile sõidukitele olenemata tootmiskohast.

Aga mis puudutab USA kaitsetolle, siis tulemus on hetkel see, et tarbija maksab need kinni (sest ega kaupade tootmine pole USA-sse tagasi kolinud) ja põllumees nutab, sest suur Hiina turg on ära kukkunud.

vanahalb kirjutas: /.../Tollal rakendas näiteks Poola kaitsetolle ja pikas perspektiivis on neil läinud paremini kui Eestil. Siin ei saa nüüd vaadata mingit keskmist palka või pensionit vaid ostujõudu ehk seda, mida ühe rahaühiku eest endale lubada saab.

Pistan vaid lühidalt vahele, ka ostujõult oleme poolakate ja madjaritega võrreldes paremal järjel, tšehhidele ja slovakkidele jääme alla, nii et tubli Visegradi grupi keskmine. https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_c ... per_capita

Palun teema juurde tagasi.

Hea graafik vanemast artiklist, miks "paha paha" Euroliit ei taha läbi rääkida. Iga võimaliku "parema diili" rikuvad ära Ühendkuningriigi enda välja käidud punased jooned. Kui Boris ei taha ise mõnest loobuda, siis on ainukesed lõppvariandid selline vabakaubandusleping nagu Kanada või Lõuna-Koreaga või "No Deal"

Pakkusin juba eelmisel aastal,et tuleb hard BREXIT ja jään ka nüüd selle juurde.
Miks,sest Põhja-Iiri unionistid ei taha vabat piiri ning nõuavad piirikontrolli taastamist.
Ning konservatiivid hetlel vaid 1 häälega rohkem parlamendis ei saa ning sisepoliitiliselt ei saagi seda nõuet eirata.Uutel valimistel oleks tugev riskimoment juures,vaadates hiljuti seda mis juhtus Wales valimistel,kus hääletati ümber parlamendi liige.Wales meenutagem oli piirkond,mis koos Inglismaaga hääletas suure enamusega lahkumise poolt ja nüüd hoopis tuli sealt nii õelda hoiatus.Liberaalid võtsid loosi läinud saadikukoha suurelt endale,kusjuures Europarlamenti uuesti jõudnud Farage jäi alles kolmandaks selles võistluses.
See näitab mingit arengut kindlasti.
Seega Boris uusi valimisi esile kutsuda ei saa ning sellega on minu nägemuse järgi hard BREXIT kindel.
Aga Kanada või L-Korea tüüpi vabakaubanduslepe saab tulla vaid alles peale BREXIT-it,mitte enne.
Selleks peavad britid EL-is välja astuma.Pealegi nii komplitseeritud asja nagu vabakaubandusleppe loomine võtab ikka aastaid aega.Aga lahkumine on oktoobris ning hetkel kogu see Brüsseli ja Euroopa poliitikavärk(ma mõtlen valitsusjuhte) on suvepuhkusel.Mingeid liigutust teeb uus komisjonijuht aga tundub temagi vaatab üle võimalikud oma meeskonna kanditaadid,kui loen uudist Postimehes.Kui ta oleks hakanud rõhuma BREXIT-i kõnelustele,siis pigem istunuks Ratase juures pikalt.Sest BREXIT-i leppe muutmine oleks juba valitsusjuhtide teema,mitte aga Simsoniga kohtumise asi.
Seega minu hinnangul on ka Saksamaa-Prantsusmaa duo võtnud vastu otsuse jääda hetke leppeprojekti juurde või siis vastu võtta mats BREXIT-i puhul,mis kindlasti mingis osas tuleb.
Prantsusmaad puudutab see eelkõige just põllumajandusliku kaubanduse osas usun,Saksamaad autotõõstuse ja masinaehituse osas.
Nägin ka Postimehes uudist selles,et huvitaval kombel on sakslased tõusnud teiseks turismi osas Eestis ning mis veel huvitavam 1/5 on ärikülalised,täpsemalt 19 protsenti.
Üllatavalt palju,kui arvestada seda,et ei ole kuulnud olevat Eestis eriti palju sakslastega seotud otseseid ärisid.Mis paneb mind mõtlema sellele,et otsitakse ning sondeeritakse pinda võimalike tootjate juures,kes muutuvas tarneahelas oleks asumas selle ketilüli asemele,mis Suurbritanniast kaob.Kui see tõesti on nii,siis asjad on huvitavad ja tervitatavad majanduspoliitika poolest meile.

kaugeltuuriv kirjutas:Pakkusin juba eelmisel aastal,et tuleb hard BREXIT ja jään ka nüüd selle juurde.

Therese May poolt parlamentis hääletusele pandud Hard Brexit otsus hääletati maha, miks nüüd peaks teisiti minema? Parlamendi koosseis on sama.

Therese May poolt parlamentis hääletusele pandud Hard Brexit otsus hääletati maha, miks nüüd peaks teisiti minema? Parlamendi koosseis on sama.

Lihtsakt seepärast, et millalgi saab EUl sest lõpmatust otustamatusest siiber ja otsus ei võeta vastu Inglismaa, vaid EU poolselt.

Lemet kirjutas:

Therese May poolt parlamentis hääletusele pandud Hard Brexit otsus hääletati maha, miks nüüd peaks teisiti minema? Parlamendi koosseis on sama.

Lihtsakt seepärast, et millalgi saab EUl sest lõpmatust otustamatusest siiber ja otsus ei võeta vastu Inglismaa, vaid EU poolselt.

Liikmesriiki vist siiski päris vägisi ei saa välja visata? Vähemalt niikaua, kuni ta oma lepingulisi kohustusi täidab.

Aga GB on ju esitanud juba väljaastumise avalduse?

Kriku kirjutas:Aga GB on ju esitanud juba väljaastumise avalduse?

Sedand küll, aga ilmselt on võimalik pea lõpmatult pikendust paluda.

AMvA kirjutas:

kaugeltuuriv kirjutas:Pakkusin juba eelmisel aastal,et tuleb hard BREXIT ja jään ka nüüd selle juurde.

Therese May poolt parlamentis hääletusele pandud Hard Brexit otsus hääletati maha, miks nüüd peaks teisiti minema? Parlamendi koosseis on sama.

Siin lugupeetud kaasfoorumlane oled natuke asjast valesti aru saanud,May pani nimelt lahkumisleppe hääletusele.Lahkumisleppega lahkumine ja hard Brexit on kaks eri asja.
Hard Brexit on ilma lahkumisleppeta minek,nii nagu näiteks Nigel Farage tahtis.
See tähendab koheselt tollipiiri,piirangute seadmist vabale liikumisele nii EL kodanikele,kui ka brittidele(vastavalt siis kas esimesed või teised käivad emmas kummas kohas tööl).,jne.,jne.
Lahkumisleppega mineku puhul garanteeriti brittidele piiride avatus,mis rahuldas näiteks Iirimaad,kuna P-Iirimaa piiri ei oleks suletud.Britid oleks saanud mingi aja jooksul endale hingetõmbeaega,et selgeks teha kas Šveitsi või Norra variant oleks neile sobinud.Samuti oleks kahe aasta jooksul säilinud neil juurdepääs tollideta EL turule.
Lühidalt Suurbritannia hakkab EL silmis kaubandus ja turureeglite järgi hard Brexiti puhul välja nägema nagu(järgides WTO reegleid) kolmas riik,kellega ei ole tehtud kaubanduslepet.See võib tähendada tollimakse nagu näiteks on USA ja EL vahel(kuna neil puudub ka kaubanduslepe),teatud piiranguid toodetele,mida tahetakse EL müüa(analoog võiks olla kanakitkumine USA ja EL vahel põllumajandustoodangu pärast,sest EL ei ole nõus USA normidega toiduohutusele).
Tütre sõnul tuleb ka automaatselt töösuhetele piir üsna pea ette,sest kõik,kes ei ole Briti kodanikud peavad taotlema seal tööluba.Sama kehtib ka Briti kodanikele EL-is.Seal on palju asju.
Omaette teema on aga see finantspass,mida May raamleppe alusel oli lootus pikendada.Hetkel toimiv vist lõpeb aastal 2025 ja hard BREXIT-i puhul ma ei hakka kihla vedamagi,mis sellest peale 2025 saab.Viis aastat on paras aeg nii Frankfurdil,kui Pariisil Londonis paiknevad välispangad endale saada.Pikendama seda luba keegi enam ei hakka.

AMvA kirjutas:

Kriku kirjutas:Aga GB on ju esitanud juba väljaastumise avalduse?

Sedand küll, aga ilmselt on võimalik pea lõpmatult pikendust paluda.

Ma ei usu,et keegi enam UK poliitikutest,vähemalt konservatiividest tahaks lõputult venitada.
See ajaks nad ise nii lõhki,et sisepoliitiliselt võivad uute valimiste ajal isegi Faragi uuele parteile alla jääda.