www.militaar.net

Kriku kirjutas: ↑13 Juun, 2023 8:42

Kilo Tango kirjutas: ↑13 Juun, 2023 8:25Nii või teisiti on mul tänase haridussüsteemi kohta nii palju kriitikat tagataskust võtta, et ma võiks kogu militaar.net-i täis kirjutada. Nii, et ei hakka parem saagimagi.

Oo, jaa

Ja kellel ei oleks? Haridus ja turundus on 2 teemat, milles kõik on "eksperdid"

Nii või teisiti ei ole tänane haridussüsteem eriti kooskõlas sellega, mis me teame selle kohta, kuidas inimese aju töötab.

slider kirjutas: ↑13 Juun, 2023 8:55 Keegi naisterahvas Sults rääkis just raadios, et probleemiks olla olnud see, et lapsed ei teadnund valemeid. Kui neid endiselt tuupima peab on nõme küll. Mälu saab ka muudmoodi treenida ja kui kuskil ellujäämise situatsioonis läheb püramiidi ruumala valemit vaja siis on lihtsalt S**T päev mis teha

Ma olen selle mõttekäiguga pidanud nii palju vaidlema...
Tõsiasi on see, et inimene saab mõelda selles "tööriistakastis", mis tal on. Kui valemeid ei tea, siis ei ole ka tööriistu ja ei osata leida seoseid asjade vahel isegi siis, kui need seosed on olemas. See "vaatame vikipeediast järele" meetod ei tööta tegelikkuses, sest selliselt õpetatud inimene jääb iga vähegi keerukama probleemi puhul jänni, kuna ei luuda leida seoseid.

Sotsiaalmeedias leviv meem- kaheline õpilane siseneb eksamiruumi ja kuulutab õpetajatele- Nii, nüüd siis saame teada, kui hästi te mind õpetanud olete...

Igaks juhuks mainin, et pidasin silmas ikka sellist valemite lehte, nagu vihikute ja päevikute jms tagakülgedel on, mitte raamatut stiilis "3000 lahendatud mate ülesannet" Aste edasi, kas akf KT tuupis integraalide tabeli jms ka pähe? Ei ma ei taha vaielda, lihtsalt konkreetne ametlik spikker eksamil on minu arvates ok.

Kilo Tango kirjutas: ↑13 Juun, 2023 8:56

Kriku kirjutas: ↑13 Juun, 2023 8:42

Kilo Tango kirjutas: ↑13 Juun, 2023 8:25Nii või teisiti on mul tänase haridussüsteemi kohta nii palju kriitikat tagataskust võtta, et ma võiks kogu militaar.net-i täis kirjutada. Nii, et ei hakka parem saagimagi.

Oo, jaa

Ja kellel ei oleks? Haridus ja turundus on 2 teemat, milles kõik on "eksperdid"

Mul oli naine mõned aastad õpetaja, nii et mõningane kontakt reaalsusega siiski on. Aga kui tahab, siis kirjutab ise, kuhu tahab.

Kriku kirjutas: ↑13 Juun, 2023 9:25 ... Mul oli naine mõned aastad õpetaja, nii et mõningane kontakt reaalsusega siiski on. Aga kui tahab, siis kirjutab ise, kuhu tahab.

No mul oli ämm kuni pensionini matemaatika õpetaja. Lisaks olen ise käinud esinemas kahel haridusteemalisel konverentsil.

Aga süsteemi muutmisel tuleb muidugi õpetajatega konsulteerida, kuid õpetajad ei saa seda tegevust juhtida. Niisamuti, kui tehase rekonstrueerimist juhivad ikka tehnoloogid, mitte treialid.

Ülikoole juhivad jällegi professorid.

Keegi naisterahvas Sults rääkis just raadios, et probleemiks olla olnud see, et lapsed ei teadnund valemeid.

See samune naisterahvas arvas, et trapetsi pindala arvutamine on ka ülemõistuse keeruline tegevus, mille jaoks oleks vaja kuskilt valemit järgi vaadata. Sest kes tänapäeval ikka ilma valemite leheta suudab kodus tapeedi ruutmeetreid kokku arvutada

Ja selline on kooli direktor

Meil oli keskkoolis selline mööndus, et füüsikas ei pidanud valemeid peast teadma, vaid võis nn valemite märkmikust vaadata kontrolltöö ajal. Tulemus takkajärgi vaadates on see, et mata valemeid tean siiamaani, aga füüsikaga on raskusi. Seega pooldan valemite pähe õppimise kohustust.

Üks asi on muidugi veel see, et see "materjalide kasutamine" eksamiks tähendab ka seda, et sinna "materjali" tekib ühte-teist lisaks (mahakirjutamine). Mina kirjutasin küll füüsika kontrolltöö jaoks olulised asjad sinna "valemite märkmikku" ja sealt juba sujuvalt maha.

Seega - pooldan pähe õppimist. Ei tahaks nüüd Leninit tsiteerida.

No tootearenduse käigus jõuti jälle üllatava avastuseni. Kes oleks võinud arvata, et ikkagi peab koolis midagi ka õppima ja isegi pähe tuupima ning eriüllatusena selgus veel ka see, et peab selliseid eksameid tegema, kus eksamineeritava teadmisi kontrollitakse

Ega see on ka muudes eluvaldkondades meil popp, et mingi töötav asi tuleb alustuseks laiali lammutada ja pekki keerata, et siis saaks energiliselt pekkis asju parandada, edasiarendada ja kindlasti ka uurida.

See tundub olevat selline vältimatu looduslik tsükkel.

Pähe õppimine on enda jaoks hea küll, aga tööalaselt on soovitav valemeid erialasest kirjandusest otsida ja viidata. Kui oma mälusopist leitud valemietega midagi kokku arvutada ja see kokku kukub vms. siis on keeruline sest jamast välja tulla. Üldtunnustatud käsiraamutust leituga on nii äparduste risk väiksem, kui oma p...e päästmine lihtsam.

Ega see on ka muudes eluvaldkondades meil popp, et mingi töötav asi tuleb alustuseks laiali lammutada ja pekki keerata, et siis saaks energiliselt pekkis asju parandada, edasiarendada ja kindlasti ka uurida.

Sellise jutu peale, hariduse teemadel, võetakse kohe välja TRUMPÄSS!!!! "PISA testi tulemused on meil ju maailma parimad". Niiet ei tea me midagi. Kõike tehakse õieti.

wolfgang kirjutas: ↑13 Juun, 2023 10:13 Pähe õppimine on enda jaoks hea küll, aga tööalaselt on soovitav valemeid erialasest kirjandusest otsida ja viidata. Kui oma mälusopist leitud valemietega midagi kokku arvutada ja see kokku kukub vms. siis on keeruline sest jamast välja tulla. Üldtunnustatud käsiraamutust leituga on nii äparduste risk väiksem, kui oma p...e päästmine lihtsam.

See õigest raamatust otsimine on juba järgmine level, TTÜ tase. Aga 9 klass on veel elementaarmatemaatika ja produktiivseks tegevuseks peaks nagu Pythagorase teoreemi peast teadma, mitte hakkama seda raamatust otsima (tööaeg kulub).

Fucs kirjutas: ↑13 Juun, 2023 10:12 No tootearenduse käigus jõuti jälle üllatava avastuseni. Kes oleks võinud arvata, et ikkagi peab koolis midagi ka õppima ja isegi pähe tuupima ning eriüllatusena selgus veel ka see, et peab selliseid eksameid tegema, kus eksamineeritava teadmisi kontrollitakse
Ega see on ka muudes eluvaldkondades meil popp, et mingi töötav asi tuleb alustuseks laiali lammutada ja pekki keerata, et siis saaks energiliselt pekkis asju parandada, edasiarendada ja kindlasti ka uurida.
See tundub olevat selline vältimatu looduslik tsükkel.

Üldiselt "kuidas õpetada" teemal ei maksa õpilaste hulgas referendumit korraldada, 90% vastuseid lähtub inimliku rikutuse/mugavuse tasemest.
On nii, et kui mingi asi on kehtestatud ja selle täitmist kontrollitakse, siis seda ka täidetakse.

Mida lodevamaks asja lasta, seda kehvem saab olema ka lõpp-produkt. Mina õppisin koolis ajal, kus paljud asjad käisid kohustuslikus korras ja täna on ainus, mida ma ei kiida, on see füüsika märkmike süsteem. Oma laste järgiaitamisel on füüsikas seetõttu mul suuri raskusi esinenud. Mitte matas ja isegi mitte bioloogias. Muus osas ma ei kahetse päevagi kõike seda, kus omal ajal raske tundus.

Kõige hullem on veel poliitik-pedagoogid - seal hakkavad need pedagoogilised võtted keerlema veel ümber populaarsuse.

wolfgang kirjutas: ↑13 Juun, 2023 10:13 Pähe õppimine on enda jaoks hea küll, aga tööalaselt on soovitav valemeid erialasest kirjandusest otsida ja viidata. Kui oma mälusopist leitud valemietega midagi kokku arvutada ja see kokku kukub vms. siis on keeruline sest jamast välja tulla. Üldtunnustatud käsiraamutust leituga on nii äparduste risk väiksem, kui oma p...e päästmine lihtsam.

Oleneb valdkonnast. Newtoni füüsikaga ei ole viimase 100 aasta jooksul midagi juhtunud. Ka ülejäänu, mida põhikoolis õpetatakse, on üsna paigas.

Aga valemite teadmine ei olegi niivõrd vajalik selleks, et midagi praktikas arvutada. Pigem selle jaoks, et näha seoseid asjade vahel. Ka põhikooli füüsika ja matemaatika eksamitel on näiteks ülesandeid, kus sa pead leidma algandmete põhjal suurused, ning valemite lehel ei ole selle arvutamiseks otsest juhist olemas. Sa pead selle valemi ise kokku panema. Tean, sest mul just üks tegelane siin lõpetas põhikooli.
Ka kui me räägime matemaatikast (mis antud näite puhul probleemne oli), siis põhikooli taseme algebra, trigonomeetria jms. ei vaja käsiraamatutest üle käimist. Vähemalt, kui nende teemadega pidevalt töötatakse Loomulikult on mõistlik viidata algallikatele, kui aga vähegi võimalik.

Põhikoolist gümnaasiumisse edasi minek tähendab ju seda, et kodanik näeb oma edasist haridusteed akadeemias. Mitte kokana. See tähendab, et see seoste leidmine on oluline ja järelikult peab see pagas endal peas olemas olema.