www.militaar.net

Parvlemine sissitegevuses

http://en.wikipedia.org/wiki/Swarming_%28military%29

Military swarming is a behavior where autonomous, or semi-autonomous, units of action attack an enemy from several
different directions and then regroup. Pulsing, where the units shift the point of attack, is a part of military swarming.
. . .
Military swarming involves the use of a decentralized force against an opponent, in a manner that emphasizes mobility,
communication, unit autonomy and coordination or synchronization
. . .

Keegi kirjutas juba ammu sellel foorumil militaarsest parvlemisest.
Minu arust see idea on hea eriti hajutatus sissitegevuses, näiteks vaenlase pika kolonni vastu.
Sissitegevuses hajutatul võitlusviisil väiked iseseisvad üksused tegutsevad omal vastutaval alal pulssimoodis:
1. edasimine vaenlase külgpoolele
2. tulelöök
3. taganemine
4. hoolitsemine
5. edasimine uuele kohale
6. löök jne.
Selle moodi mitu üksuse juhuslik tegevus on juba ka kasulik.
Seda on juba ammu harjutatud nt. Harju malevas mitu korda.
Aga veelki parem tulemus on võimalik.
See lisakasu saavutatakse koordineeritud aktsiooni kaudu.
Koordineerimine toob koosmõju, kus 1+1 on rohkem kui 2.
Koordineerimine eeldab:
- juhtimispunkti, kus on juhataja (nt. rühmaülem) ja andmeside
- tegevusplaani ja käsud väikeüksuseile
- luureteateid pidevalt vaenlase liiklusest ja tegevusest
- Väikeüksuseil peab olema hajutatud materjalipeidikuid, raadiojaamad ja hooldus- ja puhkealad.
Hajutatus võitlusviisis väikeüksused ovad halb märk vaenlasele (tankid, õhujõudud, kahurid).
Kuidas koosmõju võidakse saavutada tegevuses?
Siin on mõnda printsiipi:
- üks üksus peatab kolonni tipi
- teine ja kolmas üksus andab tulelöögi kolonni sabale
- neljas üksus ootab, et vastujõudud väljuvad APC'ist ja tulistab
- viies lööb keskele, mis veokid seisavad
Löökid iga kord sinna, kus vaenlase vastupanu on nõrk, ja kohe eemaldumine ja hiljem tagasi.
Vaenlase vastutegevus läheb segaseks, pettub ja saab frustratsiooni.
Umbes selle moodi toimus Talvesõjas Raate teel (600 km kirresuunas Helsingist).
Punniüksus peatis NL 44. divisiooni ja sissipataljon saatis väikeüksuseid suusadega lõunasuunast
metsa kaudu vaenlase peatatud kolonni külgpoolele, andis tulelöökeid ja eemaldus.
Alati, kui oli nähtaval väliköök, nii need lastis täis aukuid, et vaenlane ei saanud sooja tõidu.
Lisaks vaenlased lõkketule ääres olivad hea märk.
Ainult koordineerimine raadioteel puutus.
See pidev juhuslik (random) kimbutamine nõrkendas divisiooni nii palju, et oli palju lihtsam see hävitada.
Lõpuks divisioon tuli ligidalt hävitatuks Soome divisiooni vasturünnakul.

See teade pole täielik.
Ainult on eesmärk, et sündiks arutelu ja ideed parvlemise vaatenurkast.
Eriti oleks tähtis leida koosmõju hajutatus võitlusviisis koordineerimise kaudu.
Kas oleks relevant kasutada mingisugust parvlemist näiteks välkrünnakul, objekti häirimisel ja VG tegevusel?

Sattusin peale ja see võiks olla mõtteaineks tulevastele ...:

Комплекс "Точка-У" активно использовался федеральными силами для уничтожения военных объектов в Чечне. В частности, комплекс применялся 58-й общевойсковой армией для нанесения ударов по позициям боевиков в районе Бамута. В качестве целей были выбраны крупный склад вооружения и укрепленный лагерь террористов. Их точное местоположение было выявлено средствами космической разведки, которые отслеживали затем баллистическую траекторию полёта ракет до момента поражения.

http://www.kapyar.ru/index.php?pg=250

Maakeeli lühidalt: Tšetšeenias kasutati raketikomplekse Totška-U võitluses bojevikkude vastu. Viimaste asupaik (laager) avastati/selgitati välja kosmoseluure abil.

terv
o

Mingi hetk sai räägitud siin teemas ka miinipildujatest. Siin üks jänkide 2010 a innovatsiooniauhinna nominent.

The MFCS-D Improves the Army standard for first mortar round fired from eight minutes (day) and 12 minutes (night) to less than two minutes for both day and night operations.

In addition, it improves Circular Error Probable, or CEP, from 136 meters to 75 meters.

Seventy-five meters CEP means that if you drew a circle around a target at 75 meters radius, the rounds have to fall inside the circle 50 percent of the time.

http://www.defencetalk.com/picatinny-pr ... tem-38696/


hosting images
http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q= ... sw&cad=rja

Sama kaalukategooria esindajaid.

http://www.thinkdefence.co.uk/2010/08/l ... ernatives/

See 120 mm MP järelkärul on päris hea lahendus kergemate mehaniseeritud üksuste jaoks, kuid võitlusgruppide tarbeks liiga raske. Mulle väga meeldib, et komplektis olev GPS võimaldab asukohta täpselt määrata ja laskevalmis seadmine on ka oluliselt kiirem, kui vanal MPl. Samuti MP suurenenud lasketäpsus. Pooled miinid mõne kilomeetri kauguselt 75 m raadiusega ringi sisse on ikka väga hästi lastud. Arvestades 120 mm miini kildude toimet, siis on see sisuliselt tuli sihtmärgis esimese-teise lasuga.

Võitlusgrupi puhul lähtuks ikkagi sellest, et on vaja vahel relvasüsteeme seljas tassida või peidikutes hoida ja selleks on 120 mm MP liiga suur ja raske. Ideaalis näeksin 60 mm MPd ATVga veetaval järelkärul, eeldusel, et seda relvasüsteemi saab ka vajadusel seljakotis kanda. Selliseid 60 mm MPsid meil ei ole. 81 mm MP läheks ka veel ATV kärusse ja need MPd on meil ka olemas ning USAst tuleb juurde. Need peakski alustuseks ATV kärudesse panema ja loetletud vidinatega ühendama, et miinid kiiremini ja täpsemalt lendaksid. Vajadusel saab ka 81 mm MP seljas tassida ja miinid 1 või 2 kaupa jalaväelastele tassimiseks jagada, nagu brittidel kombeks seal, kus muu transport läbi ei pääse. Lasketäpsus on ka oluline laskemoona säästja, sest kui miine on kaasas vähe, ei tasu neid niisama huupi pommitada.

Leo, ma ootan huviga soomlaste uuendusi oma struktuuri ja sõjapidamise osas. Alates 90. algusest oleme me elanud osaliselt uue põlvkonna Soome poiste maailmapildi järgi. Nemad olid need, kes tulid ja hakkasid rääkima taktikast. Roosimägi ja Laaneots olid juba liiga kõrge tasemega mehed, et "Söösta-katan" teha. Näiteks soomlaste kompanii tarkka-ampuja tõlgiti meil otse snaipriks ning mõned mehed otsisid välja USA manuaalid, kus räägiti snaipritest, kes tegutsesid hoopis pataljoni tasemel ning toimus nähtus lost in translation. Kuidas hakkavad kohalikud pataljonid tegutsema, mis saab sissidest (osad arvavad, et enam sisse polegi, sest kõik tegutsevad nagu sissid jne. Mulle, kui autsaiderile on jäänud mulje, et meie VG on ka nagu rohkem Soome sisside poolkompanii, kes täidab logistikakolonnide hävitamise ülesandeid. Ta ei peagi minema kallale vastase soomuskolonnidele, sest need põrkuvad meie soomusbrigaadi vastu. Kui Sa loed Soome foorumeid, siis käib ka seal arutelu selle üle, et kust tuleb tulejõud. Väikeüksuste tasemel kordub pidevalt sõna NLAW. Seda arutelu on väga huvitav jäliga ning ootan pikisilmi täpsemaid kirjeldusi sturktuur ja tegevuspõhimõtete kohta. Võib-olla toimub ka meil siin soomestunud meeste peas paradigmade nihkumine

Ei taha targutada aga juba 99 aastal nimetati nn sissid ümber jäägriteks, kuna sissid kuulutati terrori üksusteks, siis ei jäänudki eestis ja ka soomes muud üle, kui ethti jäägriüksused! jääger pole midagi muud kui nelja kuni kuue liikmeline punt, kes käib sihipäratult vaenlasele tagalas s...tta keeramas! samuti korjavad luureinfi ja pool võsa on täis peidikuid!!! Kunagi õpetati jäägreid välja vaid Narva-Jõesuu Piirivalve õppekeskuses, kus anti ajateenijatele mingisugune aimdus asjast! Kõik see oli maha võetud soomlastelt. Praegu näeb nn sissindusel tulevikku vaid hr Toomse, keda ei võeta niikuinii kuulda aga asjal on jumet!

Eks näis mis sellest tegelikult saab.

Nimetused pole kõige olulisem, vaid see, et olulised funktsioonid saab täidetud.

Eriüksus

Minu arvates eriüksus on väga hästi treenitud ja kalli varustuse omav punt. Tal on kõik asjad viimase peale, termokaamerad, öösihikud, individuaalsed sidevahendid. Teda võib-olla viiakse oma ülesannet täitma ka helikopteriga ja ta peab oskama sealt köislaskumise teha, jne., jne.

Eestil on muidugi sellist eriüksust vaja - aga see on nagunii väike üksus.

Kohaliku kaitse üksus

See omakorda oleks näiteks üksikrühm vanematest meestest ja lihtsa varustusega. Näiteks kuulipilduja ja raske automaat. Kui hästi läheb, nii veel mõni suundkildmiin (Claymore). Mõni Icomi käsiraadiojaam, heal juhul üks ainus öövaatlusseade üksuse peale. Oskus teha liivakottidest mingisugune kaitse tunnimehe jaoks. Igav, aga väga vajalik tegevus tähtsate objektide valvamisel. Selliseid üksuseid on vaja "must tuhat".

Kaugluureüksus

Tugevad heade närvidega mehed sügaval vaenlase tagalas - üldiselt püüavad täiesti märkamatult teha selgeks mis seal tagalas toimub. Võib-olla saadavad andmesideteel infi vaenlase kolonnidest mis liiguvad Eesti suunas. Kui oma luureülesanne täidetud võib-olla mineerivad mingi objekti ja lähevad "koju".

Võitlusgrupp

Minu arvamus on, et nad on nimelt sissid - vaenlase tagalas, aga Eesti territooriumil hävitamas vaenlase logistikat väga väikeste gruppidena. Toime panev osa võib olla ainult üks lahingpaar - etevalmistusi tegemas võib olla on olnud kokku üks jagu.

Automaate nad kasutavad ainult hädaolukorras enesekaitseks kui kõik on päris persse läinud. Igasuguseid miine, lõhkelaenguid, distantslõhkeseadmeid ja IEDsid erinevate sensoritega küll ja küll.

VG peab saama luureandmeid kusagilt kõrgemalt juhtimisorganilt, kes ka suunab (koordineerib eri gruppide) tegevust. Ka endal peab olema luure ja andmesidevahendid. Peidikud, peidikud ja veel peidikud.

Juhani - lihtsalt ja ilusti!

Ei taha targutada aga juba 99 aastal nimetati nn sissid ümber jäägriteks, kuna sissid kuulutati terrori üksusteks, siis ei jäänudki eestis ja ka soomes muud üle, kui ethti jäägriüksused! jääger pole midagi muud kui nelja kuni kuue liikmeline punt, kes käib sihipäratult vaenlasele tagalas s...tta keeramas! samuti korjavad luureinfi ja pool võsa on täis peidikuid!!! Kunagi õpetati jäägreid välja vaid Narva-Jõesuu Piirivalve õppekeskuses, kus anti ajateenijatele mingisugune aimdus asjast! Kõik see oli maha võetud soomlastelt. Praegu näeb nn sissindusel tulevikku vaid hr Toomse, keda ei võeta niikuinii kuulda aga asjal on jumet!

Soome jäägribrigaadid ei ole sissid. Nad teevad küll sisside asju, söövad madusid ja magavad lumeonnis, aga päriselt nad sissid pole.

Eestis õpetati sisse ka mujal - nt Kuperjanovi C- kompaniis.

1993 - B kompanii. Seal õpetas 2 soome allohvitseri.
A ja C olid konkureerivad jalaväelased

The world’s first precision 81mm guided mortar round

The teaming arrangement between General Dynamics Ordnance and Tactical Systems, a business unit of General Dynamics (NYSE: GD) and BAE Systems' Munitions business, will leverage their respective strengths to provide a low-cost, highly affordable, precision mortar. The 81mm RCGM uses the current UK L41 round and US M734A1 fuze, but incorporates GPS guidance and General Dynamics' patented Roll Controlled Fixed Canard (RCFC) technology to provide a precision strike capability.

RCGM will put, for the first time, a low-cost indirect precision system into the hands of the front-line soldier, dramatically increasing his combat effectiveness," said Ian Anderton, managing director of BAE Systems' Munitions business. "The system's increased accuracy will help bring effective fire on target quicker and the reduced number of rounds required for a typical mission will mean an approximate 30 percent reduction in logistics demands an important consideration at the end of extended supply lines in theater."

http://www.defencetalk.com/the-worlds-f ... und-40277/

Minuarust suht vähe tõenäoline, et VG saab eriti kaua autodega ringi sõita.
Esiteks vastane ka võtab midagi ette. Teiseks auto on ikka kaugelt kuulda-näha, aga autost ei kuule ega näe pooli asju.
Järelikult peab olema nänn selline, mida saab auto pealt kergesti maha ja mida kannatab seljast ka tassida. Kui mehi ikka konkreetselt jahtima hakatakse, pole ju muud varianti kui jala võssa minna.

120 mm MP sinna alla nähtavasti ei kuulu. Seda peetakse isegi jalaväekompanii jaoks liiga kohmakaks.

Mina ei riputaks 81 mm miinipildujat VG kaela. Olgu või targa moonaga.

Väikesed (50 mm) miinipildujad on täna turult tõrjutud, neid asendab tänapäeval efektiivselt asi nimega automaatgranaadiheitja, mida on nii raskeid kui kergeid-kantavaid.
Paraku on see relv, millest on palju räägitud, kuid vähe tehtud meite armees.

Kustiga seda päriselt ei asenda juba laskekiiruse/tihenduse pärast, olgu sel Kustil mis imemoon tahes.

Juhani, tänud definitsioonide eest. Soome maailmapildi kohaselt pidid muutuma kohaliku kaitse üksused vastase seljataha jäädes sissitaktikat viljelevateks üksusteks. Kas ma saan õigesti aru, et Sinu definitsioonide järgi peaksid muutuma näiteks KL kohaliku kaitse kompaniid võitlusgruppideks?

2003. aastal tõlkis Urmas Leppmets pikalt ära Soome kindrali Ermei Kannineni artikli. Osa magusatest paladest jäi kahjuks tõlkimata. Näiteks jäi tõlkimata ohvitseri tõdemus, et kahjuks ei ole Soomes samasugust vabatahlikku riigikaitseorganisatsiooni nagu Rootsis.

http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=u ... fA&cad=rja

Üks mõtlemapanev asjaolu artiklist.

Arstiabi tagamine on tähtis komponent, mis mõjutab väga tugevalt
moraali lahinguväljal. Problemaatikale pöörati eriti suurt tähelepanu,
uurides varjatud haiglate, rühma-sidumispunktide ja evakuatsiooni-
keskuste võimalikku tööd. Näitena kasutati muuhulgas Jugoslaavia parti-
sanisõja kogemusi. Ühe reaalse võimalusena nähti ka raskesti haavatute
jätmist vastase kätte, lootuses et see peab kinni rahvusvahelistest kokku-
lepetest ja annab kannatanuile arstiabi. Hukkunud tulnuks ajutiselt maha
matta tegevusalale ootama hilisemat ümbermatmist kodumulda.