Parvlemine sissitegevuses
Postitatud: 20 Juul, 2011 16:04
Parvlemine sissitegevuses
http://en.wikipedia.org/wiki/Swarming_%28military%29
Military swarming is a behavior where autonomous, or semi-autonomous, units of action attack an enemy from several
different directions and then regroup. Pulsing, where the units shift the point of attack, is a part of military swarming.
. . .
Military swarming involves the use of a decentralized force against an opponent, in a manner that emphasizes mobility,
communication, unit autonomy and coordination or synchronization
. . .
Keegi kirjutas juba ammu sellel foorumil militaarsest parvlemisest.
Minu arust see idea on hea eriti hajutatus sissitegevuses, näiteks vaenlase pika kolonni vastu.
Sissitegevuses hajutatul võitlusviisil väiked iseseisvad üksused tegutsevad omal vastutaval alal pulssimoodis:
1. edasimine vaenlase külgpoolele
2. tulelöök
3. taganemine
4. hoolitsemine
5. edasimine uuele kohale
6. löök jne.
Selle moodi mitu üksuse juhuslik tegevus on juba ka kasulik.
Seda on juba ammu harjutatud nt. Harju malevas mitu korda.
Aga veelki parem tulemus on võimalik.
See lisakasu saavutatakse koordineeritud aktsiooni kaudu.
Koordineerimine toob koosmõju, kus 1+1 on rohkem kui 2.
Koordineerimine eeldab:
- juhtimispunkti, kus on juhataja (nt. rühmaülem) ja andmeside
- tegevusplaani ja käsud väikeüksuseile
- luureteateid pidevalt vaenlase liiklusest ja tegevusest
- Väikeüksuseil peab olema hajutatud materjalipeidikuid, raadiojaamad ja hooldus- ja puhkealad.
Hajutatus võitlusviisis väikeüksused ovad halb märk vaenlasele (tankid, õhujõudud, kahurid).
Kuidas koosmõju võidakse saavutada tegevuses?
Siin on mõnda printsiipi:
- üks üksus peatab kolonni tipi
- teine ja kolmas üksus andab tulelöögi kolonni sabale
- neljas üksus ootab, et vastujõudud väljuvad APC'ist ja tulistab
- viies lööb keskele, mis veokid seisavad
Löökid iga kord sinna, kus vaenlase vastupanu on nõrk, ja kohe eemaldumine ja hiljem tagasi.
Vaenlase vastutegevus läheb segaseks, pettub ja saab frustratsiooni.
Umbes selle moodi toimus Talvesõjas Raate teel (600 km kirresuunas Helsingist).
Punniüksus peatis NL 44. divisiooni ja sissipataljon saatis väikeüksuseid suusadega lõunasuunast
metsa kaudu vaenlase peatatud kolonni külgpoolele, andis tulelöökeid ja eemaldus.
Alati, kui oli nähtaval väliköök, nii need lastis täis aukuid, et vaenlane ei saanud sooja tõidu.
Lisaks vaenlased lõkketule ääres olivad hea märk.
Ainult koordineerimine raadioteel puutus.
See pidev juhuslik (random) kimbutamine nõrkendas divisiooni nii palju, et oli palju lihtsam see hävitada.
Lõpuks divisioon tuli ligidalt hävitatuks Soome divisiooni vasturünnakul.
See teade pole täielik.
Ainult on eesmärk, et sündiks arutelu ja ideed parvlemise vaatenurkast.
Eriti oleks tähtis leida koosmõju hajutatus võitlusviisis koordineerimise kaudu.
Kas oleks relevant kasutada mingisugust parvlemist näiteks välkrünnakul, objekti häirimisel ja VG tegevusel?
http://en.wikipedia.org/wiki/Swarming_%28military%29
Military swarming is a behavior where autonomous, or semi-autonomous, units of action attack an enemy from several
different directions and then regroup. Pulsing, where the units shift the point of attack, is a part of military swarming.
. . .
Military swarming involves the use of a decentralized force against an opponent, in a manner that emphasizes mobility,
communication, unit autonomy and coordination or synchronization
. . .
Keegi kirjutas juba ammu sellel foorumil militaarsest parvlemisest.
Minu arust see idea on hea eriti hajutatus sissitegevuses, näiteks vaenlase pika kolonni vastu.
Sissitegevuses hajutatul võitlusviisil väiked iseseisvad üksused tegutsevad omal vastutaval alal pulssimoodis:
1. edasimine vaenlase külgpoolele
2. tulelöök
3. taganemine
4. hoolitsemine
5. edasimine uuele kohale
6. löök jne.
Selle moodi mitu üksuse juhuslik tegevus on juba ka kasulik.
Seda on juba ammu harjutatud nt. Harju malevas mitu korda.
Aga veelki parem tulemus on võimalik.
See lisakasu saavutatakse koordineeritud aktsiooni kaudu.
Koordineerimine toob koosmõju, kus 1+1 on rohkem kui 2.
Koordineerimine eeldab:
- juhtimispunkti, kus on juhataja (nt. rühmaülem) ja andmeside
- tegevusplaani ja käsud väikeüksuseile
- luureteateid pidevalt vaenlase liiklusest ja tegevusest
- Väikeüksuseil peab olema hajutatud materjalipeidikuid, raadiojaamad ja hooldus- ja puhkealad.
Hajutatus võitlusviisis väikeüksused ovad halb märk vaenlasele (tankid, õhujõudud, kahurid).
Kuidas koosmõju võidakse saavutada tegevuses?
Siin on mõnda printsiipi:
- üks üksus peatab kolonni tipi
- teine ja kolmas üksus andab tulelöögi kolonni sabale
- neljas üksus ootab, et vastujõudud väljuvad APC'ist ja tulistab
- viies lööb keskele, mis veokid seisavad
Löökid iga kord sinna, kus vaenlase vastupanu on nõrk, ja kohe eemaldumine ja hiljem tagasi.
Vaenlase vastutegevus läheb segaseks, pettub ja saab frustratsiooni.
Umbes selle moodi toimus Talvesõjas Raate teel (600 km kirresuunas Helsingist).
Punniüksus peatis NL 44. divisiooni ja sissipataljon saatis väikeüksuseid suusadega lõunasuunast
metsa kaudu vaenlase peatatud kolonni külgpoolele, andis tulelöökeid ja eemaldus.
Alati, kui oli nähtaval väliköök, nii need lastis täis aukuid, et vaenlane ei saanud sooja tõidu.
Lisaks vaenlased lõkketule ääres olivad hea märk.
Ainult koordineerimine raadioteel puutus.
See pidev juhuslik (random) kimbutamine nõrkendas divisiooni nii palju, et oli palju lihtsam see hävitada.
Lõpuks divisioon tuli ligidalt hävitatuks Soome divisiooni vasturünnakul.
See teade pole täielik.
Ainult on eesmärk, et sündiks arutelu ja ideed parvlemise vaatenurkast.
Eriti oleks tähtis leida koosmõju hajutatus võitlusviisis koordineerimise kaudu.
Kas oleks relevant kasutada mingisugust parvlemist näiteks välkrünnakul, objekti häirimisel ja VG tegevusel?