www.militaar.net

Borja kirjutas:Olles juhuslikult ise ka eelmisel nädalal kommivabriku lubadetalituses, esitasin (omast arust) niisama hea küsimuse - et kaua nad seda primitiivset papitükk-relvaluba meie e-Eestis ka mõtlevad kultiveerida Lubadetalituse ülema vastus oli umbes nii, et materiaalne luba kaobki (eiteamillal) ära ja asemele tuleb nn digiluba - mida ametnik siis vaid suletud(?) netialas näebki.. no vägev

Ja padruneid müüvatel poodidel on andmebaas kõigist relvaomanikest?
Või hakkame padrunite ostuks iga kord lubadetalitust külastama?

Welber kirjutas:Ja padruneid müüvatel poodidel on andmebaas kõigist relvaomanikest?
Või hakkame padrunite ostuks iga kord lubadetalitust külastama?

..millega ostsin, sellega müün

Info oli vähemalt otsesest allikast - mitte "odna babka na rõnke skazaala"

Ja padruneid müüvatel poodidel on andmebaas kõigist relvaomanikest?
Või hakkame padrunite ostuks iga kord lubadetalitust külastama?

Kui keegi soovib relvakauplusest laskemoona osta, teeb kaupmees päringu politsei andmebaasi ja saab teada, kas sel isikul on õigus sellise moona ostuks. Päringust (võimalik, et ka ostust) jääb andmebaasi jälg. Nii see peaks välja nägema.
Ühe relvapoe kaudu kõigi relvaomanike andmeid "välja pumbata" ja asjast huvitatutele müüa ei saa. 90. aastatel ilmutas küll mõni politseiametnik minu arvates ebatervet huvi relvaomanike registri vastu.

EOD kirjutas: Kui keegi soovib relvakauplusest laskemoona osta, teeb kaupmees päringu politsei andmebaasi ja saab teada, kas sel isikul on õigus sellise moona ostuks. Päringust (võimalik, et ka ostust) jääb andmebaasi jälg. Nii see peaks välja nägema.
Ühe relvapoe kaudu kõigi relvaomanike andmeid "välja pumbata" ja asjast huvitatutele müüa ei saa.

No siis tuleb näha ette, et ei saaks. Muidu juhtub nii, et poes töötajal on igav ja võtab ühe isikukoodi või relvaloa nr ette ja muudkui teeb päringuid:
37001012345, 37001012346 jne RL nr järgi ilmselt oleks lihtsam, tõenäoliselt lähevad need järjest erinevalt IK-st.

Pigem oleks olulisem see, et pood ei pea nägema ostja elukohta/hoiukohta vaid ainult seda kas ja millise kaliibri jaoks on ostuõigus ning mis koguses (sport, jaht vms).

maskeerimisvork kirjutas: Pigem oleks olulisem see, et pood ei pea nägema ostja elukohta/hoiukohta vaid ainult seda kas ja millise kaliibri jaoks on ostuõigus ning mis koguses (sport, jaht vms).

Milleks see viimane? Relvaseaduses on juttu hoidmisest, mitte ostmisest.

Novot, sellepärast ongi need asjad vaja üle rääkida, et kõik ei saa ilmsetest asjadest ühtemoodi aru. Täna on relvaloa peal kirjas relva hoiukoht, poest moona ostmiseks tuleb luba näidata, järelikult poodnikule tekib info, kus antud relva (ja moona) hoitakse. Aga miks peab poodnik seda teadma? Tema asi on teada kas ta võib moona müüa, kui võib siis millist ja kui palju. Kõik.

Relvaseadus §46 lõige (6) ütleb, et "Padruneid, püssirohtu ja sütikuid hoitakse relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas või relvahoidlas."

Siseministri määrus "Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud hoidmise tingimused" §8 lõige 2 ja 3 täiendavad lakooniliselt: "Relvakapis peab olema vähemalt kaks eraldi lukustatavat laegast, millest üks on ettenähtud laskemoona ja sütikute ning teine püssirohu hoidmiseks." ja "Ainult padrunite ja/või sütikute hoidmisel võib relvakapil olla üks eraldi lukustatav laegas."

Mitte kusagilt seadusest ei loe välja, milline see laegas ning selle lukk peavad olema. Erinevatest allikatest olen saanud erinevat ja vastuolulist infot:
a) Ühe rajooni piirkonnakonstaabel väitis, et tegu võib olla suvalise lukustatava plekk-karbiga (näiteks bürootarvete kaupluses müüdav mündikarp), mille tõstad lihtsalt relvakappi sisse.
b) Üks teine relvanduse ja kohaliku seadusandlusega kokku puutunud ametimees väitis jällegi, et too laegas peab olema kindlalt relvakappi sisse ehitatud ja sinna püsivalt fikseeritud, vastasel korral on tegu laskemoona hoidmise nõuete rikkumisega.

Ühe laekaga kappe, mis nõuetele vastavad, leiab igas valikus, aga kui nüüd tahaks lisaks padrunitele ka püssirohtu relvakapis hoida, mida siis teha? Mina ei ole kahe laekaga relvakappi meil müügis näinudki. Omaenese tarkusest võtaks Nato metallist laskemoonakasti (pildil), riputaks sinna külge tabaluku ja tõstaks relvakapi põhja. Tundub igati turvaline ja mõistlik. Relv, laskemoon ja püssirohi on lahus ning viimased eraldi lukkude taga.

Aga kuidas seadusesilm vaatab?

Ei taha ka riskida relvaloa peatamisega seoses ReS §43 lg (1) p 3) järgi ("kontrollimisel on tuvastatud, et loa omajal ei ole käesolevas seaduses ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks;")

Eesti Vanglatööstus (Kalmistu tee 22) veel paar aastat tagasi valmistas 2 laekaga relvakappe, kas veel neid pakub ei oska öelda.

Tere.
Tõmba see kast relvakapi pöhja kahe poldi vöi neediga kinni.
...ja siis öeldakse, et ei vasta x standardile jne.

Toomas

minu konstaablile tabalukuga nato moonakastike igatahes sobis.

Kas kaitseliidu relvaloa omanik võib osta oma relvale sobivat moona ja selle komponente? Kas kaitseliidu relvaloa omanik võib osta musta püsirohtu?

Madis22 kirjutas:Kas kaitseliidu relvaloa omanik võib osta oma relvale sobivat moona ja selle komponente? Kas kaitseliidu relvaloa omanik võib osta musta püsirohtu?

Jah võib. Aga hoitava moonakoguse saad teada relvuri käest (erinev RS-es lubatust). Püssirohtu kuni 1 kg iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg (vahet pole kas must või suitsuta).

Liivar kirjutas:

Madis22 kirjutas:Kas kaitseliidu relvaloa omanik võib osta oma relvale sobivat moona ja selle komponente? Kas kaitseliidu relvaloa omanik võib osta musta püsirohtu?

Jah võib. Aga hoitava moonakoguse saad teada relvuri käest (erinev RS-es lubatust). Püssirohtu kuni 1 kg iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg (vahet pole kas must või suitsuta).

Kas see püssirohu ja sütikute ostmise luba tuleneb mõnest KL määrusest vms ?

Minu andmetel on kehtiva relvaseaduse alusel neid kahte komponenti võimalik osta vaid neil relvaomanikel, kellel on spordi- või jahirelva märge, sest vaid neile ei laiene padrunite valmistamisel tegevusloa nõue. Seetõttu nt üksnes enesekaitse relvaloa alusel püssirohtu ja sütikuid seaduse järgi müüa ei saa. Kuidas praktika, see on hoopis iseküsimus, et aga kindel olla, soovitaksin oma prefektuuri lubadeteenistusest järgi uurida.

Tõnu

ostmise koht ep tea,
kuid par46 punkt 5 toodud kogused ei määratle kuidagi, et peaks jahirelv olema, (kogus on toodud tulirelva kohta punkt 6 ja 7) ega mäleta miskit piirangut ka mujalt relvaseadusest.

Samas annan aru, et vaidlen adrikuga seetõttu tunnen kuidagi õhukse jää peal ennast...

Kaitseliidu relvaloale kantakse ka relva eesmärk, milleks võib olla ka sport. Kaitseliidu seaduse paragrahv 46 lg 7 kohaselt sätestab lubatud laskemoona kogused relvaseaduse paragrahv 46 ja selle lg 5. Relvaseaduse lg 5 loetleb oma alapunktides ka sütikud ja püssirohu. Kui seadusandja oleks tahtnud välistada sütikud ja rohud, siis oleks ta pidanud Kaitseliidu seaduses täpsustama relvaseaduse 46 lg 5 alapunkte. Seda tehtud ei ole ja järelikult võib kaitseliidu relvaloa alusel osta ka sütikud ja rohtu. Piiranguid sportlaseks või jahimeheks olemise kohta seadused ei kehtesta. Padrunite arvu piirab loale kantud relva eesmärk.