Kapten Trumm kirjutas:No vene territooriumle löögi andmiseks sobivad relvasüsteemid tekkisid Soome käeulatusse siis, kui vormistati Horneti tehing.
Kuigi Soome deklareeris, et YYA leping enam ei kehti, telliti lennukid ikka miskipärast õhk-maa relvastuseta ning endiselt piirarvu piires (60 lahingulennukit).
YYA leping keelas Soomele ju pommitajaid ja lubas kuni 60 lahingulennukit. Üle 20 aasta ju pommitamisvõimet soomlastel polnud.
Miks? Arvan, et soomlased hoidsid madalat profiili ja kompasid vaikselt, mida Moskva tolereerib ja mida mitte.
Samamoodi on soomlased pidanud kogu selle aja kinni rahuaja armee arvukusest (34 400 maavägi ja õhutõrje).
See pole päriselt nii mustvalge, et Soomel pole ühtegi piirangut, ise nad vist nii ei arva.
Teeme siis asjad puust ja punaseks selgeks, et mis oli soomlastel külma sõja ajal piiratud ja mis mitte. Ja millist nendest piirangutest (kui üldse) võivad soomlased täna veel teoreetiliselt pidada selliseks, mille ületamine venelast „ärritada“ võiks.
Esiteks, YYA lepe ei pannud soomlastele mitte mingeid piiranguid relvastusele või relvajõudude suurusele, tegemist oli sõpruse, koostöö ja vastastiku abistamise lepinguga. Piirangud pani Soomele 1947. aasta Pariisi rahulepe umbes järgmiselt:
- Maaväe, sh piirivalve ja õhukaitsevägede suurus võis olla kuni 34 400 inimest;
- Rakettrelvi ei tohtinud omada (1960. aastatel leevendati selle sätte tõlgendust niimoodi, et võib omada kaitseotstarbelisi rakette, ehk tankitõrje-, õhutõrje- merekaitse- ja õhk-õhk-tüüpi rakette);
- Mereväe laevade tonnaaž võis olla kuni 10 000 brt ja isikkoosseis 4000, torpeedod, kontaktmiine, allveelaevu, torpeedokaatreid ja hävitajaid ei tohtinud omada;
- Õhuväes kuni 60 lahingulennukit ja 3000 inimest, pommitajaid ei tohitnud omada;
- Tuumarelva väljatöötamine, omamine ja katsetamine oli keelatud.
- Keeld viia läbi sõjaväelist väljaõpet väljaspool kaitseväge, mis sisuliselt oli 1944. aasta relvarahuleppe ülekordamine, millega keelustati Soome Kaitseliit ja naisorganisatsioon Lotta Svärd.
Nendest sätetest pidas Soome külma sõja ajal teadaolevalt ka ilusti kinni. Eelneva diskussiooni valguses on oluline aga see, isikkoosseisu suuruse piirangud kehtisid vaid rahuaegsetele relvajõududele, mitte aga mobiliseeritavale SA-armeele. Ja selles osas pole Soome kunagi varjanud seda, et nende SA-relvajõud olid külma sõja ajal enam kui poolemiljonilised. Samuti pole mingeid piiranguid suurtükkide arvukusele, kaliibritele vms. Ehk teisisõnu – keegi pole kunagi keelanud Soomel omamast suurt SA-armeed ja Euroopa üht suurimat suurtükiväge, samuti pole soomlased seda kunagi kellegi eest varjanud.
Ja teiseks denonsseeris Soome Pariisi rahulepingu sõjalisi piiranguid puudutavad sätted (v.a tuumarelvadesse puutuv) ühepoolselt ja ilma etteteatamata juba 1990. aastal (huvitav, siis nad nagu ei kartnud venelasi sellega päris tugevalt ärritada).
Soome maaväe rahuaegne suurus (tegevväelased + ajateenijad) ei ületa ka täna seda 34 000 piiri mitte sellepärast, et mingi leping enam keelaks, või et nad kardaksid venelasi ärritada, vaid puhtalt selle pärast, et rahuajal ei ole neil ei demograafiliselt ega majanduslikult võimalik suuremat rahuaegset maaväge teenistuses hoida – kutsealuste aastakäigud kahanevad demograafilistel põhjustel, tegevväelaste osas ei toimu mitte koosseisude suurendamine, vaid majanduslikel põhjustel kärpimine.
Miks Soome ei hankinud 1990. aastatel Hornetitele kohe õhk-maa relvastust, ei oska ma täpselt öelda. Ei välista, et tollal oli veel soov venelasi kuidagimoodi mitte ärritada (aga milleks siis ühepoolselt, etteteatamata ja demonstratiivselt denonsseerida Pariisi rahulepingu piirangute osa 1990 ehk enne Hornetite-hanke sisulist algust?). Aga võib-olla olid selle taga hoopis see, et algne lähteülesanne nägi ette eelkõige õhukaitsehävitajat? Või siis piirasid rahalised võimalused lisavõimekuste soetamist.
Kui nüüd eeldada, et soomlased peaksid Pariisi rahulepingut endale kuidagi siduvaks, või püüaksid venelaste ärritust vältida sellega, et püüaksid kuidagi ikkagi nendest piirangutest kinni pidada, siis nad ju ei tegeleks justnimelt sellega, mis enne 1990. aastat oleks Pariisi rahuleppega vastuollu läinud – õhuväes õhk-maa-tüüpi võimekuse ja suure lennukaugusega tiibpommide ja –rakettide soetamisega, Mereväe puhul juttudega torpeedorelvastuse taastamisest ja de facto sõjalise väljaõppe andmisega väljaspool Kaitseväge vabatahtlikele.
Ehk seleta nüüd siis mulle lollile ära, kuidas soomlased üritavad venelaste rahustuseks kinni pidada piirangutest, mida neil pole tegelikult kunagi olnud (SA-armee suurus ja suurtükiväesüsteemide arv)? Ja samal ajal „ületades“ piiranguid, mis neile aastatel 1947-1990 tõepoolest ka reaalselt siduvad olid?
