www.militaar.net

Veoautojuhina peaksid teadma, et ka Eesti teed on maksustatud.

maksipoiss kirjutas: ↑30 Juun, 2024 8:36

vanahalb kirjutas: ↑30 Juun, 2024 0:27 . Kui sinna pääsemine on nii keeruliseks tehtud siis ega ei tahagi rohkem minna. Oma raha võib ju igal pool mujal ka põletada.

Broneerid pileti, peatud korra tõkkepuu taga ja sõidad pmst. otse praamile: on keeruline? . Paremal juhul võib seda tüütuks nimetada ja seda ka eelkõige tihedamini mandril käima sunnitud kohalike jaoks.

vanahalb kirjutas: ↑30 Juun, 2024 11:21

Läksin selle peale pileteid vaatama ja täna on Kuivastu-Virtsu liimil autole esimene vaba võimalus ca kl 21 praamile. Kõik mu on minu kui diletandi jaoks välja müüdud.
Võib-olla oli seal mingi suurem üritus? Aga kui see igal nädalavahetnusel niimoodi on siis danuinahh....

vanahalb kirjutas: ↑30 Juun, 2024 0:27 Sarnaselt on Norras kalli raha eest ehitatud Nordkapi pikk tunnel tasuta sest pole mõtet sinna pääsemist keeruliseks teha. Kes sinna läheb see joob ja prassib nagunii sellise raha eest et odavam on tunnelid, praamid ja sillad tasuta hoida et inimene ikka tuleks.

Kas mitte see Nordkapi tunnel ei olnud esialgu tasuline, seni kuni ehitusmaksumus tasa teeniti?

Salacgrivas algavad esmaspäeval silla lammutustööd

Esmaspäeval algavad Lätis Salacgrivas vana silla lammutustööd, et selle asemele rajada uus. Ajutise silla abil on ka ehituse ajal liiklus siiski avatud. Tiheda liiklusega Salatsi silla ületamine on seni nõudnud Pärnu ja Riia vahel sõitjailt palju aega, sest seal oli fooridega reguleeritud ühesuunaline liiklus.

Vana Salatsi sild on pikka aega nii kehvas olukorras, et remontida polnud seda võimalik. Kuna sild kuulus algul Salacgriva ja pärast ühinemist Limbaži omavalitsusele, polnud kohalikul võimul raha uut silda ehitada.

"Aasta eest võttis Läti riigiteed ehk Läti riik silla omavalitsuselt enda omandisse, et saaksime selle teelõigu korda tegemiseks kasutada Euroopa Liidu sõjalise mobiilsuse projekti raha," ütles Läti riigiteede juhatuse esimees Martinš Lazdovskis.

Eestis on arutatud, kas Rail Balticu projektil on mingi oluline mõju Baltimaade sõjalisele kaitsele. Kuidas see Poolast vaadates paistab?

Kuigi Rail Baltic jääb peamiselt poliitiliseks ja majanduslikuks algatuseks, on selle sõjaline tähtsus tohutu. Ainult maanteedest ei piisa. Vägede kiire ümberpaiknemine Poolast või mis tahes NATO tugevduse jõudmine Poolast Balti riikidesse, eriti Eestisse, on kriitilise tähtsusega.

Eesti kaitseväe eelmine juhataja kindral Martin Herem ütleb, et sai Eesti süvatule-revolutsiooni korraldamiseks inspiratsiooni ja julgustust oma Poola ametivennalt.

Kas Suwałki ​koridor, mida hakkab läbima Rail Baltic, on paremini kaitstud või paremini kaitstav kui viis aastat tagasi, mil alustasite kaitseväe juhataja ametikohal?

Arutlesime ka kindral Heremiga omal ajal palju selle üle, kuidas muuta lähenemist Suwałki probleemile. Me ei peaks mõtlema lahingutele Suwałkis alles siis, kui venelased lõpuks ületavad Poola või Leedu piiri. Selle asemel peaksime takistama vaenlasel sellise operatsiooni alustamist.

Üks minu esimesi visiite kaitseväe juhatajana oli Eestisse. Tahtsin teie riigist isiklikult aru saada ja seda mitte ainult videokonverentside kaudu, vaid näost näkku kohtuda. Leppisime Eesti kaitseväega kohe kokku, et Poola saadab oma laevatõrje raketiüksuse õppustele Soome lahte. Hea ja vajalik õppus oli. Samamoodi käivitasime HIMARS-iga Poola-Eesti koostööprojekti kogemuste vahetamiseks. Ütlesin toona, et Poola kaitse algab Tallinnast.

Eesti on mereväe arendamisel valinud minu hinnangul õige suuna, olete uute laevade kohese soetamise asemel investeerinud miinidesse ja raketisüsteemidesse. See inspireeris ka Lätit ja Leedut sama tegema.

2korda2 kirjutas: ↑03 Sept, 2024 7:50 See annab ehk ka aimu, kui kiire on ülejäänud ligi 150km lepingutega katmisega selleks, et 2030 esimene rong reisijaid veaks.

Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets märkis, et raudtee realistlik valmimisaeg on sügisel 2031

...Vaasa ja Umeå vahel Rootsis Pohjanlahte Merenkurku lähedal on kavandamisel püsiliiklusühendus, mille üheks võimaluseks on merealune tunnel. Teine võimalus on Merenkurku väina ületav teelahendus....
...Soome teede-, vee- ja raudteeametilt püsiühenduse rajamise ülesande saanud konsultatsioonifirma WSP ütleb, et praegu uuritakse, kuidas saaks luua püsiühenduse Vaasa ja Umeå vahel. Linnade vaheline kaugus on umbes sada kilomeetrit ja lühim rannikute vaheline kaugus on umbes 80 kilomeetrit. WSP tunnistab väljaandes, et Merenkurku püsiliiklusühendus mis tahes valikuga on tehniliselt väga keeruline teostada...

Väino kirjutas: ↑14 Sept, 2024 15:08 Lõuna poolt, läbi Ahvenamaa oleks asjal rohkem efekti.