www.militaar.net

Austatud teemaalgatajle, palju õnne sünnipäevaks! Et ikka vanakurat koos jumalaga sulle ikka annaks piisavalt elupäevi, et sa ikka oma memuaarid on kirja saaks panna!

Võtab õhtul sülti ja pitsikese austatud frantzuse auks!

Väino kirjutas: ↑01 Sept, 2022 16:22

Synna.jpg

viewtopic.php?p=632923#p632923

eks see milneti kalender on teadmatu ajaarvamise järgi, kas Julianus-Gregorius või hoopis Maiade ajaarvamise järgi. kuulujuttude järgi olla Venemaal ajaloo ümberkirjutamine kriminaalkuritegu, sünniriik ikkagi CCCP! ei hakka pattu oma hingele võtma, igatahes Eesti Vabariigi poolt väljaantud isikukoodi kodeerimata numbrid on Frantzusil 3650831.

igatahes tänan õnnesoovide eest! ja akf dude tuletab iga kahe aasta tagant seda tähtsusetut päeva "globaalpoliitika" mõttes meelde

afterparty. no oli seda vaja . igatahes lendas Frantzus oma willisega mööda Termezi peamist väljasõidutrassi tagasi Goga puhkekodusse. Termezist väljumisel raudtee ületuskohal langes frantzusi meeleolu jälle nulli! alaline VAI kontrollpost koos GAZ-66 oli ära kadunud. teagi kas läksid sauna vms. linna sisse tulles olid kenasti kohal aga kinni ei peetud; trass valgustatud ja kenasti kaugelt näha et ka reisija autos. ja ega nad reisijaga willist ju julenud eriti peatada, oli ju teada et VAI prappor-leitnant saab willises olevast kangema aukraadiga sõdalaselt ikka räige sõimu osaliseks. järgiproovitud teema! aga ainult juhiga willis oli nendele nagu kuldkala! ja frantzusi kinnipüüdmine oleks neile nagu Las Vegase kasiino jackpot olnud. aga maja võidab alati. seekord nad olid kadunud postilt ja see rikkuski frantzusi tuju! tahaks ikka kaasteenijatele laupäeva öösel veits adrenaliinilaengut pakkuda aga tutkit! polnud kedagi vastas. no frantzusil oli pealiku poolt karm käsk et kui üksinda willisega sõidan siis elusalt vangi ei anna! ei andnud kah, aga eks pealik sai neid jamasid Termezi komandatuuriga klaarida omal tasemel. eks seal olid kah omad diilid, täpsemalt ei tea. igatahes ei saadud frantzusi kordagi selle aastase teenistuse ajal kätte! sõitsin lihtsalt julmalt mööda igasugustest sauaga vehkijatest. ja mitte ühtegi pretensiooni ülevalt poolt frantzusile sellise teguviisi eest, täitsin lihtsalt käsku. alguses paar korda väeosa korrapidaja otsis öisel ajal frantzusi sööklast üles ja nõudis aru sigatsemise kohta! et temale olla Termezi komandatuurist helistatud et teie väeosa willis numbrimärgiga 22-22BB huligaanitseb linnas ja ei allu korraldustele! frantzusi vastus oli alati lakooniline; et pretensioonidega pöörduge väeosa komandöri poole, st et frantzus täitis komandöri käsku, punkt! sõidulehel on kenasti komandöri poolt viseeritud aeg millal pean väeosas olema ja sedagi olen lühendanud omast vabast ajast! alguses plõksisivad väeosa korrapidajad sellel teemal frantzusi kallal aga hiljem hoidsid oma moka maas!
kuniks kindral Raganov asju klaarima hakkas! noh frantzus oli ikka piisavalt üle käte läinud kohaliku garnisoni komandatuuri arvates, vaja ju miskit ette võtta! sügis 1986, võitjad taganevad Afgaanist ja Termezis Moskva ja Taschkendi kõrgemad aukandjad koos. frantzus Volgaga oma ihukindralit teenindamas. vana karu tantsima ei õpeta, ja ega frantzus Volga leistangis suhtus VAI klounidesse vanas vaimus! aga kaebekirjad Volga juhi kohta läksid meie väeosa korrapidaja asemel hoopis diviisi korrapidaja lauale! ja reamees frantzus pidi isiklikult aru andma härra kindral Raganovile! kohe näha et vanad sõbrad; igatahes sujuvalt suunasin litaka pealiku aadressile et tema käsu järgi toimetan! kindral veits mõtles, ja tahtis kuulata ka frantzusi isiklikku seisukohta antud teemas! lõpuks ütles et frantzus ikka õige mees! eelnevalt pidin muidugi kindralile seletama millest reamees Frantzusil selline viha VAI vastu on. ja seda viha aksepteeris isegi kindral! aga see hoopis teine teema.

ruleerib siis frantzus Goga lehtla juurde; paistavad neli peanuppu ohvitseride laua taga! Goga, tema sulane, ja peakokk oma sulasega; ja laulavad! vähemalt viiehäälselt gruusia rahvalaule! laud kenasti koristatud ja teine katmine, ja mitte kehvem kui esimene! hiilisin vaikselt lehtla trepist üles aga jäin ikka vahele! Goga kargas toolilt püsti ja rabas frantzusil kratist kinni! ja pani oma toolile istuma! kaukaasia värk! sujuvalt ilmus frantzusi ette täidetud veiniklaas! veini ei valatud pudelist vaid ikka savikannust; ja täitmas seda kannu käis Goga sulane, aga tundmatust tõrrest, mina seda veinikeldrit ei näinud. olevat ehtne naturaalne gruusia vein! Goga siis püsti, veiniklaas käes ja rinna kõrgusel; ja muidugi hakkab toosti pidama! noh teate ju isegi et kaukaaslased ilma toostita ei kuuka isegi veini! ja Goga toost oli pühendatud lihtsale reamees Frantzusile!!! no juba see et Goga istutas mind oma toolile tundus veits imelik; aga toost kah veel takkapihta minu suunas??? mehed, see kaukaasia värk on tegelikult väga huvitav teema; eriti traditsioonid; ja kuidas austust avaldatakse jne. selles kultuuris on väga palju pisiasju millest meiesugused metslased aru ei saa. Goga oma toostis ei tänanud parteid ega valitsust, vaid hakkas hoopis kenadzvale frantzusi kiitma kes neid tänasel päeval kõiki ühise laua taha kokku tõi usutunnistusele vaatamata! peakokk oli jah moslemist ateist. müts maha grusiinide ees sõnaseadmise mõttes; igatahes nende toostid olid huvitavalt allegoorilised, aga sügavamõttelised. ja peale igat toosti muidugi veiniklaasile päkad silma! klaas ei olnud õnneks suur, noh ca 150cl; aga lehtlasse sisenedes sain kaasteenijate nägudest aru et ikka mitu toosti oli frantzusi äraolekul ette loetud ja läbi arutatud! olin ju ca poolteist tundi ära olnud; ja selle ajaga laud koristatud, nõud pestud; ja laud uuesti kaetud! no ega ilma toostita liikunud ükski veiniklaas: ja peale frantzusi kolmandat veiniklaasi oli sujuvalt toosti lugemise kord frantzusi käes! niisama tühja veini ei kuugatud, ainult koos toostiga! ja toosti lugemine käis kah ringiratast, ei mingit palgalist lausujat. nagu Goga õpetas; et iga dzigitt kes veini joob peab ka toosti ütlema; ja see toost peab südamest tulema! krt, ikka täitsa juhe koos! armee oli mind aastaga muutnud ikka täitsa südametuks inimeseks, kõhutemperatuur oli suvisel ajal 0 kraadi Kelvini skaala järgi; ja nüüd vaja esimest korda elus toosti ütelda, ja veel südamest! austusest Goga ja ülejäänud seltskonna vastu pidin selle asjaga hakkama saama, vähemalt üritamagi!

Omades sugulasi kaugel gruusiamaal, seal on ju tegelt ka peolaudades eraldi toostiütleja, ametinimetusega tamada

frantzus kirjutas: ↑01 Sept, 2022 20:26 ...klaas ei olnud õnneks suur, noh ca 150cl...

Õnnitlused selle 650831 + 57 puhul!

Kui kunagi pliiatsis veel tinti jätkub, loeks huviga millest viha BAЙ vastu tekkinud oli.

Crispy kirjutas: ↑02 Sept, 2022 17:30 Kui kunagi pliiatsis veel tinti jätkub, loeks huviga millest viha BAЙ vastu tekkinud oli.

tinti jätkub, ja olen selle teema kohta isegi mälu järgi pealkirjagi üles visanud kuskil postituses; "prappor, frantzus ja piksevarras" vms, ei mäleta täpselt. ja juttu jätkub pikemalt...

vonn kirjutas: ↑01 Sept, 2022 21:46 Omades sugulasi kaugel gruusiamaal, seal on ju tegelt ka peolaudades eraldi toostiütleja, ametinimetusega tamada

olen akf-ga päri, üldpopulaarteaduslikult pinnapealselt selle kultuuriga kokku puutunud kirjanduse kaudu, reisikirjad jne mida lapsepõlves loetud, ka ilukirjandus. põhimõtteliselt nagu nn "pulmaisa" suurematel pidustustel kus kogu klann koos; olgu pulm või matus.

aga tegu erandiga mis kinnitab reeglit! kaks gruusia emigranti Uzbekistanis Termezi linnas; lisaks veel kolm sõdurit kes igaüks ise usutunnistusega! ja keegi polnud palgaline "tamada"! igatahes Goga kehtestas oma lehtlas reeglid ja neid pidid külalisdzigitid järgima! jah, isegi peakoka duhhist sulane kes oli venekeelne venelane Volga jõe ülemjooksult ja alguses häbenes oma soome-ugri päritolu oli Goga arvates dzigitt kuna ei häbenenud oma rahvust kui toosti pidi ütlema! ja vabandades et oma esivanemate keelt ei oska; et memme-taati oskasid aga tema on venestunud. aga et sinnani jõuda oli ikka mõned klaasid veini vaja kuugata ja keegi pidi päästikule vajutama! muidugi Frantzus!

ja mitte vabatahtlikult! kui oli frantzisi kord toosti ütelda oli frantzusil vein ahjus, st et vesi ahjus! juba kooliajast polnud mulle sõnaseadmine meeldinud, eesti keele kirjanduse hinne oli koolis ikka patuga pooleks 4, ja sedagi tänu õpetaja lahkusele! no ei istunud frantzusile see kohustusliku kirjanduse lugemine, alates Tuglase "minu esimesed triibulised"; aga muud maailmakirjandust mis eestikeeles saadaval neelasin öösiti kuni ema raamatu ära konfiskeeris! alates "seiklusjutud maalt ja merelt"; igasugused reisikirjad a`la "Mikluhho-Maklai" ja "maailma ja mõnda" jne. sai ka kirjanduse õpetaja aru et frantzuzi nõrgem külg pole mitte lugemine vaid kohustusliku kirjanduse lugemine. nali naljaks aga tehnikumis eesti keele kirjanduse suulisel eksamil sain korraliku karistuse kätte! ikka vasaku käega mis südamele lähemal valisin eksamipileti! no põhimõtteliselt poleks vahet olnud kumma käega ja mis pileti valin! küsimus ikka samasse auku! "Kõrboja peremehe" analüüs nõukogude-sotsialistlikust vaatevinklist! no mis kuradi vinkel, pole isegi raamatut lugenud! aga õnneks olin filmi näinud ja suutsin õppejõu ikka nii vinklisse pöörata et läksime rahumeelselt lahku; ja frantzusi matriklis ilutses hinne "väga hea"! härra Anton Hansen ei saa vist siiani asu sellest Frantzusi tõlgendusest ja keerab rahutult külge krt, see kirjanduse õpetaja oli ikka õudne manipuleerija, vist
ja kui Goga arvas et Frantzusi kord toosti ütelda olin kui tumm leilis! rahvustevahelises suhtlemiskeeles mis tol ajal oli kogu NSVL GOST oleks oma toostiga solvanud kõiki rahvuseid sest peale joppide-mattide venekeeles midagi muud vabalt ei hallanud! ja kaukaaslastele "emaga" seotud asjadest rääkida on selge enesetapp! õpperoodus oli meil 7 tsetseeni ja nägin oma silmaga kuidas kutid keema läksid kui venelased oma klassikalises literatuuris nendega suhtlema hakkasid!
õnneks sai Goga frantzusi kimbatusest aru ja pani kiriku keset küla! müts maha grusiinide tarkuse ees! et kenadzvale Frantzus PEAB toosti ütlema, aga südamest; ja selleks sobib ka "rodnoi jazõk"! otsetõlget ei tea, aga tõlgendasin seda et emakeeles! ema mul ikka rootsi kuningakoja juurtega seitsmeteistkümnendast sajandist, jälle segadus majas . ikka mitukümmend sekundit püstiolekut veiniklaas rinnal enne kui toosti lausuma hakkasin! ja iga õige eesti mees teab neid sõnu unepealt, vist? kui mäletab oma relvanumbrit pole tähtis, aga neid sõnu mäletab iga eesti mees peast; reamees frantzus on isegi tantsinud nende sõnade järgi peale teenistust!

frantzusi toost eesti keeles:

iga mees
on oma saatusesepp
ja oma õnne valaja

jaa
jaa
jaa

ükskord plahvatab vimm
mis kogunend salaja

mõisad põlevad
saksad surevad
mets ja maa
saavad meitele
ja meitele
ja meitele
ja meitele
meitele
meitele

õudne lugu, st et toost eriti ilmekalt ette loetud frantzusi poolt kellel polnud mingeid oraatori võimeid! kõik eestlased oskavad seda laulda, isegi Frantzus; aga katsuge seda ilmekalt ette lugeda et kvalifitseeruks kaukaasiapäraseks toostiks! igatahes kodune harjutus kaasfoorumlastele! peale frantzusi toosti vaikus lehtlas, ja siis Goga kummutas esimesena klaasi! et frantzusi toost oli igati dzigiti vääriline! õnneks tõlget ei nõutud, sellega oleks hätta jäänud " gorjat, umirajut i pizdulei polutsajut; i vam nihuija ne ostanetsa" oleks vist korrektne tõlge olnud tolle aja frantzusi keeleoskuste järgi igatahes klaas sai kuugatud ja jälle lauluviis üles võetud nii et veehoidla helilainetas! muidugi naerake-naerake frantzusi üle aga selles seltskonnas olid kõik asjalikult meelestatud sest järgmisena luges toosti peakokk isiklikult ja seda ka oma emakeeles, eeskuju on ju nakkav, ja lisanakkuvust tekitab täis veiniklaas. Kaasani tatarlane; mitte muhklitki tema jutust aru ei saanud va kaks sõna; salavat julajev! tuttav sõnaühend frantzusile, äkitselt isegi miski kohaliku tatari hokiklubi nimetus, vist? igatahes mingi tatari kõrilõikaja ta oli et oli toosti väärt!
igatahes nii me toostisime järjest kurakätt oma emakeeles kuni frantzus tundis et nüüd aeg maha, homme ju leistangis! viisakalt pöördusin Goga poole et frantzusiga selline delo ja juhatati mind puhketuppa linade vahele. aga teised toostisivad ja laulsid ikka edasi, teagi kui pikalt, igatahes jäin lõpuks magama. ausat öeldes pole ju sõdurit sellisteks juhtumisteks treenitud; ja seda oli järgmine päev näha kui pidin peakoka koos sulasega väeossa transportima.

Akf frantzus kirjutas: ↑05 Sept, 2022 21:36 ... juba kooliajast polnud mulle sõnaseadmine meeldinud ...

Seda on siin 67 viimast lehekülge näha jah.

eks hiline keskeakriis...; peab ju kuidagi oma jalajälje ajalukku jätma! mingit tungi kribamiseks ei ole, sisustan lihtsalt oma vaba aega! oleks sellist vaba aega ka kooliajal olnud siis oleks Frantzusist isegi inimene saanud, vist? igasugused kohustuslikud kirjandid ja rehveraadid kooli ajal oli ikka täielik inimõiguste rikkumine, va käsukorras mingite seletuskirjade kirjutamine stiilis a`la Agu Sihvka annab aru! seletuskirju olid ju palju huvitavam kirjutada vastavatele ametkondadele( klassijuhataja; õppealajuhataja; kooli direktor, jne) sest mingeid raame polnud ja said sulel lasta vabalt lennata tinti säästmata! kohustuslikud kirjatööd olid koolis õnneks raamides; kas lausete arv või lehekülgede arv jne. eksamid lisaks ajaraamides . ja alati täitsin miinimumnõuded ära aga mitte kopikatki enam! lihtlaused, venitatud kirjapilt jne; vastavalt vajadusele! ja tol ajal kribati ikka reaalselt mitte virtuaalselt! mis viga klahve tänapäeval toksida! ikka tindisulepea, ja tindipott kah ranitsas; ja nii esimesed neli klassi külakooli! tänapäeval ei tohi lapsi isegi tindipotiga kooli saata; eelnevalt vaja ADR kursused läbida ja kott kah vastavalt markeerida; ikkagi ohtlik veos! ja ohtlik oli see tint jah, ja arvan et sellega on kõik minuealised ja vanemad AKF-d nõus! vihjeks nooremale põlvkonnale: tindiplekke riietelt oli võimalik eemaldada ainult plekikääridega; ja tol ajal olid need käärid enamuses eesti perekondades olemas sest nendega sai ka tzinkplekke lõigata!

ikka täitsa mittemilitaarne postitus sai täitsa tühjast kohast, vabandan

käisin saunas ja sitt läks keema! ja mitte otseses mõttes vaid mälupildis! ikka algkooli ajast kui frantzus pidi seletuskirju oma vabast ajast vorpima kooli juhtkonnale! ühel heal päeval kooli kantselei uksekõrval oleva teadetetahvli-punanurga ees tohutu rahvasumm! no põnev ju sest samal tahvlil ka õpilasreeglid kirjas; tea kas reegleid muudetud või miskit muud põnevat? algklassi õpilased said alles peale koolikella sinna ligipääsu sest oli kaalu- ja kasvu vahe, olin siis vist kolmandas klassis! oh johhaidii, ja suurim üllatus oli see et frantzusi ema kutsuti kah kooli, täitsa personaalne kutse kirjutati päevikusse! ja juba esimeses tunnis õppealajuhataja kargas klassi ja isiklikult kirjutas päevikusse kutse vanematele kooli ilmuda, ja veel kahele poisile! kuidagi väga operatiivselt see asi käis sest alles eelmine päev peale tunde kribasin koos kamraadidega seletuskirja? esimesel vahejal pressisin ennast kanstli ukse taha teadete tahvli ette ja üllatus missugune! tekkis täitsa rehvormaatori tunne kui nägin omi teese naelutatuna kooli seinale! noh tegelikult ainult väljalõige frantzusi seletuskirja originaalist! üks kaheksanda klassi komsomolka-aktivistka kes oli juhuslikult ka kooli direktori tütar; ja elasid nad samas majas kus kool oli; no ikka 100 aastat vana külakool ahiküttega ja direktori erakorteriga samas majas! ja vot see komsomolka-aktivistka oli ööga ikka vinge paskvilli kokku kirjutanud ema(direktori) käsul frantzusi kohta! tol ajal nimetati seda paskvilli "följetoniks"! et oktoobrilapsest frantsus on ikka nii ja naa saamatu oma õppetöös ja tegelikult ikka kogu kooli häbiplekk! blää-blää jne. tegelikult oli frantzus ikka nelja-viieline õpilane, ja esimeses klassis isegi kiituskiri mille kooli direktriss pidulikul aktusel kätte andis! hea et see komsomolka ei teadnud et frantzusi ema Rootsi kuningakoja juurtega, isegi frantzus tol ajal ei teadnud õnneks; see komsomolka oleks vist kõik maha lasknud . asja püändiks see et följetoni kõrval oli naelutatud sellele nn "kirikuuksele" kääridega välja lõigatud osa frantzusi seletuskirjast kooli direktorile! tänapäeval öeldakse et "kontekstist välja rebitud"; tegelikult välja lõigatud kui aus olla! ja selles väljalõikes oli ainult üks lause mis oli ka rasvaselt punase pliiatsiga alla joonitud! tegelikult täitsa süütu lause kui konteksti ei tea, eriti maainimesele.
" kuivanud lehmakook ei haise, aga söögiks ikka ei kõlba". mis kontekstist see välja rebiti on teine teema, aga sellest ehk teine kord. vihjeks see et aastal 1974-75 oli külakooli sööklas must rukkileib suht valget värvi ja makaronipudrus sibasid satikad ringi! ja mässama hakkasid hoopis vanemad klassid kes keeldusid seda lobi söömast! eriti kuues-seitsmes klass olid eriti aktiivsed mässama! aga sellest vaikib külakooli ajalugu kuigi veab juba oma 160-170 aastat välja. uues majas muidugi, betoonist. noored oktoobrilapsed tahtsid muidugi ka aktiivsed olla selles protestiaktsioonis ja nii me tassisimegi söökla trepile kuivanud lehmakoogi. söökla maja oli eraldi, eestiaegne vallamaja ja seal olid ka õpetajate numbritoad kes kaugemal elasid ja ainult nädalavahetuseks oma koju läksid liinibussiga; isegi pealinna! noh ja arvatavasti neist keegi piilus põõsast või põrandapraost ja kandis direktorile ette; ja nii me vahele jäimegi ja pidime ikka hulga tinti kulutama oma seletuskirjadele; paber oli õnneks kooli poolt .

P.S. ajalool on kombeks korduda, aga miskitele matemaatilisele funktsioonile see ei allu, no pole keegi veel sellist logaritmi avastanud! külakool valati betooni ja koliti metsakülast kolhoosi keskusesse; ja frantzusi lapsed läksid kah kooli; aga mitte liinibussiga vaid kand-ja varvas, ca 500m kodust. ja kooli direktrissiks ikka sama tädi kes frantzusi õigele teele juhatas! tegelikult polnud frantzusil direktrissi vastu midagi, ikka väga autoriteetne ja hea õpetaja; ja tegelikult oli frantzus tema õppeaines ikka wunderkind! õpetas ta minule ajalugu, alates egiptuse püramiididest kuni viienda klassi lõpuni. nn muinasajalugu. igatahes olin oma lastele ikka lati väga kõrgele tõstnud sest enamus õpetajaid samad kes frantzusil, eriti reaalainetes. no mäletavad sunnikud oktoobrilast Frantzusi!! lapsed läksid kooli juba sini-must-valge lipu all. ja ülla-ülla, üheks õpetajaks on see sama komsomolka-aktivistka direktrissi tütar kes naelutas frantzusi kooli kantsli kõrvale teadetahvlile nõukogude ülikooli lõpetanud pedagoogika alal ja nüüd pole kuskil mujal tööd leidnud kui emme juhitud koolis! ja nii oligi, ikka täitsa saamatu õpetaja, ikka täitsa "tupoi"!eks natukese valmistasin oma lapsi ette kah koolikorrale, et kui isa kooli kutsutakse siis on teil triibulised soolas! räägi nagu seinale; ikka kutsuti, aga ainult ühe korra! ja ikka täitsa personaalselt! kooli 155a juubelile muid kaebusi ei olnud, ja kui oligi siis tegeles nendega abikaasa. ja pisiprobleemidega ei hakatud frantzusi tülitamagi.
igatahes said lapsed ka nende mõttetute pedagoogidega kuidagi rahumeelselt hakkama kuna kurtsid oma muresid koduses õhkkonnas targematega. lolli õpetaja paned ikka lihtsalt paika kui oskad õige varba peale astuda; ja varvaste asetus oligi põhiline teema mida lastega arutasin kui nad rahul polnud koolikorraldusega. takkajärgitarkuseks see et mõlemil baka käes ja magistritöö käsil; ja seda külakooli algharidusega. aga see ikka pika vinnaga....

no ikka täitsa teemast mööda, aga sitt kees

"kuivanud lehmakook ei haise, aga söögiks ikka ei kõlba"

Hää meel on avastada, et lisaks доблестная Советская Армия logistika arengule on akf Frantzus ka toidukriitikas olulisi märke maha (loe trepile) jätnud! Võtame kasutusele kui noorem põlvkond kurdab, et koolisööklas jälle mingi põnevusega katsetatakse, al dente kartulitega näiteks.

eks järeltuleva põlvkonnaga peab tegelema kuigi see tegevus on juba eos määratud läbikukkumisele! on ju juba Vanast Roomast pärit ütlus et "noorus on hukka läinud"! aga eks võitlema peab ikkagi kuigi lahing juba ette kaotatud! nn"meeletu rüütel" oma Rosinante seljas läks ju ka tuuleveskitega võitlema . ja pidi ka frantzus sõjaväes nooremat põlvkonda juhendama-kasvatama! zampoliit ajas oma rida teoorias, aga vanemad ajateenijad tegelesid praktikaliste harjutustega; ja praktika on tõe kriteerium nagu AKF Kapten Trumm aegajalt rõhutab! pidi ka reamees frantzus nooremaid teenistujaid rõhuma et neist inimesed saaks! ja neist saidki korralikud inimesed kuni frantzus demblisse läks; ikka kõik olid juba "vorõ po zakonu" ehk täitsa sõltumatud oma teenistuses. noh esimeseks näiteks võtame duhhi kes oli Goga juures meie peakoka abiliseks!

ärkab siis frantzus Goga puhkemaja numbritoas, päike juba kõrgel! hirmuga vaatasin kella ja hirm kadus ära! kell alles kümme, seega polnud sisse maganud; ja enestunne oli kah selline et ikka täitsa välja maganud! teagi mis kellast kotile sain, ja ega veini kogust mis kuukasin kah täpselt teadnud; liitri vast tarbisin ära. igatahes tunne oli kelam ja kobisin willisesse tualetitarvete järele. Goga juba lehtlas lauaotsas veiniklaasiga ja värske arbuus kah laual kuubikutena! et kenadzvale frantzus kah kenasti triksis-traksis ja varsti saab hommikusööki! grillivannil oli juba tuli all ja Goga sulane tegeles köögis! toppis viimaseid seatükke vardasse, ikka mingi kilo-poolteist oli veel alles; ja ka munad olid pannil praekartuliga! frantzusil siis tualetis protseduurid tehtud ja põhutan Gogaga; ja lihavardad läksid kah tulele. Goga pakkus viisakusest veini ka frantzusile aga sai ise ka aru et isegi pekstes poleks vastu võtnud! liha juba säriseb ja Goga arvas et frantzus peab oma kaasteenijad kah üles ajama sest paarkümne minuti pärast esimene ja viimane lauakatmine! ja andis näpunäited kus kambris sõjasulased magavad! frantzus oli ju ikka sviidis, üksinda! oh jah, pilt oli kole. peakokk võttis kiirelt kargu alla, silmad läikisid ja haises nagu tõhk veini järele! aga tema duhhist sulane ei jaga ööd ega mütsi, ainult mõmiseb! lõpuks sai kargu alla aga täis nagu Petlemma pasahärg! ja siis tahab veel oksele! õnneks oli peldik kohe koridori teisel poolel ja võtsin ta kaenlasse, alakaaluline nagu ta oli. krt, need mõlemid sõdalased ju frantzusi vastutusel! no kupatasin nad järveäärde kümblema; peakokast sai ikka täitsa inime peale ujumist aga sulane ei peast ega perssest; kaugelt näha et joogine. sõimasin teda igasuguste sõnadega, et kuidas ma sind väeossa tagasi viin kui sa täis oled; et sinul jah kubu soolas ja halvimal juhul köögi asemel püssiga vehkimine karauulis kuni demblini aga frantzusi võib ju sinu pärast sama saatus ohustada ja siis löön sind kindlasti enne demblit maha; kuradi Ülem-Volga burlakk selline . olin ikka püha viha täis! kutil hakkas kah miskit kohale jõudma ja kainenes silmnähtavalt! ja siis valas peakokk kah õli tulle! et uputaks raisa ära ja kannaks väeosas ette et deserteerus öisel uneajal! kutt juba infarktieelses seisundis, väriseb järve kaldal! no mida kuradit sa lakud kui pea ei kanna! halastasime talle seekord; aga peakokk pani talle hüüdnimeks "burlakk". ja kolm korda võite arvata kes väeosa peakokaks sai peale tatarlase dembeliseerumist . Goga siis hõikab lehtla servalt et kohe-kohe hommikusöök valmis, et dzigitid võivad juba asendi võtta laua ääres! trepist üles minnes lugesin kaasteenijatele käitumisjuhendi ette kui väeossa laekume; et kellegile jama ei tekitaks. peakokk oleks võinud lambist reamees frantzusi pikalt saata sest olime sama aastakäik ja ustaavi järgi mul tema üle võimu ei olnud; aga aksepteeris antud hetkel frantzusi ülemvõimu! sõime-sõime ja ka jõime; aga ainult vett! frantzus vahib oma kella ja üritab logistikat paikka panna! ajastus peab ju täpne olema kui oma väeossa saabud, ja suht minuti pealt! aeg lahkuda, sulased juba willise tagaistmel; aga Gogaga lahkuminek ikka omaette tseremoonia millega olin juba harjunud! et kenadzvale frantzus on tema auuli alati igati teretulnud , ja lausus isegi paar toosti enne kui frantzusil lahkuda lubas! seda Kaukaasia värki ei saa vägisi võtta, vaid pead aktsepteerima nende kombeid kui tahad dzigitt olla! ja oma ajatabelis olin selle lahkumistseremooniaga juba arvestanud! lõpuks käik sisse ja suund väeossa.

Ole nüüd hea mees, ära meil pikalt praadida lase .......