www.militaar.net

Muu klapib, peale selle, et põhilise peapesu sai kapten selle eest, et "raiskas" ära nii soorel hulgal individuaalse kaitse vahendeid. Etteheitjate põhiline postulaat oli, et mis oleks juhtunud, kui oleks puhknud teine tulekahju. Aktiivsöe filter, millesse kolmandast eluaastast suitsetanud madrusehakatis oma koni toppis, hakkas ventilatsioonisüsteemis tööle nagu martäänahi. Praegu on aga toonane 37-aastane esimese järgu kapten Nikolai Ivanov pensionil. Mille suurus pidada olema pea olematu, enne aga töötas Moskvalähedases Balašihhas tollis valvurina. Vahetult peale sündmust karistati kaptenit siiski vaid range noomitusega. Kaptenil vedas sea kombel, et paakjääs osutus olevat ala, milles jääpaksuseks oli vaid meeter ja tänu millele laev sai pinnale tõusta. Küsi.

Mis vahe oli napoleoni ajastul roodu/kompanii ja plutongi/pelotoni vahel?

Esimene oli administratiivjaotuse põhine, teine lähtus taktikalisest vajadusest. Teise pelotoni võidi saata ajutiselt, näiteks sealse vähese võitlejate arvu korral, lisamehi. Igaüks kuulus siiski pidevalt oma kompaniisse administratiiv- ning tagalatoetuse mõttes.

Vastus õige.
Kompaniides võis olla erinev arv mehi, kuid kõik pelotonid pidid olema ühesuurused, et nendega oleks hõlbus lahinguväljal manööverdada.
Küsi.

Millega on ajalukku läinud teatud sõjaväeline missioon, mis lõppes lausega: "Kas ma võin selle endale jätta?"

Missiooni nimi on seotud Oliver Cromwelli lemmikrelvaga, missiooni vastase kohta on vihjeks ka arv 26.

Selle missiooni vastase üksused olid II maailmasõja üks väiksemaid sõjavägesid üldse...

Tegemist siis Wehrmachti missiooniga, vihjeks olgu veel antud, et võrdlemisi jahedas keskkonnas.

Kas siis tegu ilmastiluure opiga Gr;;nimaal...

Igavesti huvitav küsimus ja järjest põnevamaks läheb..

Georges otsib õigest kohast, tegevus toimus tõepoolest Gröönimaal. Mis teeb just selle algses küsimuses viidatud missiooni eriliseks?

Kas tegu võis olla automaatilmajaama paigaldamisega?Muid huvisid ei saaks nagu sakslastel Gröönimaal olnud olla.

Päris soe juba, kuid automaatilmajaama minu teada siiski ei paigaldatud...

Lisaks ilmajaamadele oli sakslaste huviks Gröönimaal ka VAU raketiseadmete paigaldamine USA tulistamiseks.
Viide vähimale armeele teises ilmasõjas võib puudutada eskimo hõimusõdalasi.
Kusjuures ma olen selle missiooni ja eriti selle tunnuslause "Kas ma võin selle endale jätta?" kohta varemalt kunagi lugenud või raadiost kuulnud.. pilt eskimotest lõi kohe ette, kui NGolf algse küsimuse püstitas.. kuid ei suuda kuidagi meenutada, et mis värk täpselt oli.

Jah, 26-meheline üksus oli Gröönimaal sakslaste ilmavaatlejate kinnipüüdmiseks küll, mida võib mõnede mööndustega lugeda väikseimaks armeeks teises ilmasõjas.

See konkreetne ilmavaatlusmissioon oli aga eriline. Vihjeks olgu veel, et alles mõni nädal tagasi oli uudis Jaapani sõdalasest, tõelisest samuraist...midagi natuke nendes lugudes kattub.

Sõja lõpul tegid sakslased sakslased 200 mehega Gröönimaale dessandi. Neile lisandus hiljem veel 20-30 meest. Väidetavalt ss-lased, kuid mõned allikad lükkavad selle väite ümber.
See niinimetatud ss-laste grupp eraldus peajõududest omaenda missioonile ning alistus eskimotele alles 1947 või 1949 aastal (ma täpselt ei mäleta).
Kas mitte eskimote pealik ei küsinudki, et "kas ma võin selle endale jätta?", peale seda, kui sakslaste pealik talle allaandmise märgiks oma relva ulatas.