Leo Kunnas: ohvitserist poliitikuks

[UR]

Tõe tunnetus on tarkuse algus. Mine kruuda küsi mõne tegevteenistuse mehe käest kuidas selle kaudtule juhtimisega lood on. Küsi mis imelaskemoona meil ka leidub. Vastust ära siia üles pane..

Sageli on pull selles et on, aga ei teata mis ja kuda kasutada.
See viru ja kupi näide on jumala hea näide. pane veel vahipatt kah otsa ja patikal on selline tsirkus käimas et imesta aga.

Suurim probleem selles et me kõik nii targad oleme. Borja on jumal ja leo on jumal ja siis tuleb keegi kolmas ja sõimab kõik põlvini maa sisse. Kõik on lihtsalt nii targad ja paenupp seda tarkust sedavõrd täis, et miskit muud tarkust sinna enam lihtsalt ei mahu. Lõputu jalgratta leiutamine aga käib edasi.

Samas oleks 33 korda lihtsam võtta miski usa või briti kergejv coy või bn ette ja tee aga. Nii määrustikud kui kõik muu olemas. Ahjaa rootsi coy kasvõi - vahet pole peaasi et miskit uuuuut ja imelist siin leiutama ei hakataks - lõputult jällegi. Kõige tähtsam see et kui jamaks läheb siis selgete struktuuride korral oskavad liitlased meid tugevdada kui vaja.

Siinjuures tuletagem meelde eelmise vabariigi aegseid nalju. Nimelt saadi tollasest sõjakoolist kätte Vene agent. Millised olid tema üleasanded:
1. viia läbi lõputut ja seosetut väljaõpet mis millegagi ei seondunud.
2. laiali saata eri väeosadesse kõik tekkivad sõpruskonnad
3. kolmandat ei mäleta

Tänapäeval olevat vene luurel eestis kolm ülesannet:
1. Maha teha Kaitseliitu
2. Tõkestada modernse relvastuse hankimine
3. Sisestada kõigile et Eesti on vaba ainult vene armust.

Selle foonil lugege mida leo kirjutas personali trendidest. Senikaua kuini proffidele palka ei maksta (vene käsi?) on kl ja kv fanaatikute klubid. Seni hankige endale niipalju head rauda kui vähegi võimalik. Ja korralik kartulikeller - see on kah hea asi.

Btw. Ak4 -le on saada hkg3 kokkukäivat kaba. See imelik sangalaadne asi mille siinid jooksevad ettepoole relva koja kõrvale. Ja hea optika 1,5 - 4 x peale ja ongi hea relv. Usakad iraagis ja afgaanis miskipärast selliseid m14 hangivad. Põhimure - läbIlöögivõime. samuti 45cal m1911a2 jälle au sees.

ise pean vist galiliga ringi sebima, aga arvan et on ka võimalik ak4 välja manguda.

[alax]

Meelde on jäänud venemaalt pärit ütlus. Et kui jõutakse polkovniku auastmeni, siis lakatakse tööd tegemast. Meil on see nivoo lihtsalt madalamal.

[donnervetter]

Sõjanduses olen võhik ja seetõttu ei oska kommenteerida, samas ei saa ka nii olla, et kogu kaisevägi ühe mehe teha/ajada/analüüsida on!

Kirja ja jutumehena on Kunnas täitsa tegija

[hummel]

Samas oleks 33 korda lihtsam võtta miski usa või briti kergejv coy või bn ette ja tee aga. Nii määrustikud kui kõik muu olemas. Ahjaa rootsi coy kasvõi - vahet pole peaasi et miskit uuuuut ja imelist siin leiutama ei hakataks - lõputult jällegi. Kõige tähtsam see et kui jamaks läheb siis selgete struktuuride korral oskavad liitlased meid tugevdada kui vaja.

Ise olen sellel arvamisel viimaste aastatel olnud, et 1:1 mahakopimine ei pruugi olla üldse hea lahendus ja tavaliselt seda ei olegi võimalik teha, sest erinevalt meie ligadi logadi kääbusarmeest on mujal maailmas kõik struktuurid ja süsteemid omavahel kuidagi moodi sulandatud ja koduselt paika loksutatud. Ja igas riigis (ka NATO sees) teatud määral erinevalt. Palju sõltub armee materiaalsetest võimalustest. Näiteks kõrgema üksuse tuletoetuse võimalused jne.

Ma ütleks, et väga palju sõltub arendustöös arendaja isklikust kogemusest, üldistusvõimest, teravast mõistusest ja intelligentsist, samuti suhtlemisosusest ja motiveeritusest. Taolistele omadustele vastavaid ohvitsere on kaitseväes ja ilmselt ka Peastaabis aga vähevõitu. Kogenud inimestest on meil üldse suur puudus, sest rivikaadrit kompanii tasemel on väga vähe ja tänastel majori-koloneli kohtadel olevatel ohvitseridel teenistusajad kompaniis olnud enamasti kuni 4 a ning sedagi ammu, kui asi käis veel palju arhailisemalt.

Lihtne on kusagil kabinetis kastikesi joonistada ja vastu rindu tagudes ülemale tähtajaks esitada. Parimal juhul helistatakse kuhugi VÕK staapi tuttavatele ja küsitakse paar küsimust. Ei saa mainimata jätta, et ka VÕK staapides ei leidu väga palju allüksuste küsimustes kogenud kaadrit. Sageli seal isegi ei teata, mis allüksuses toimub, sest enamasti ülemad sobravad innukalt paberitöös ja teevad kabinetikoosolekuid.

Kõige parema nägemuse igasugusest arendusvariandist saab, kui genereerija ohvitser/allohvitser viibib ise sageli konkreestete rühmade juures maastikul, suhtleb otse isikkoosseisuga kuni seersandini välja, jälgib ja teeb tähelepanekuid. Pilt saab kohe selgem - endalgi häid kogemusi. Enamasti teatakse kompaniis väga täpselt, kuidas vaja, et paremini toimiks, kuid kuna töökoormus tapab, pole kellelgi seda aega ja võimalust, et midagi ületamtele ette panna. Samuti on kompaniides tavaliselt teenimas noorem kaader (vanemad on leidnud soojad kohad koolides või on staabis), kes ei pruugi osata end veel piisavalt teatavaks teha või mõnedele detailidele tähelepanu pöörata. Arendaja saab sellele oma küsimustega kaasa aidata.

Ma kahtlustan, et sellist suhtumist seni piisavalt arendatud ei ole. Kelle tegematajätmine see on (kas ka operatiivosakond), ei tea. Reaalselt on 5 a jooksul üksustes korraldamata asjades muutunud vähe. Kogu eelmise kv juhataja ametiaja on vist käinud mingi stiihiline tegevus ja kemplus ministeeriumiga.
Üritatakse ehk midagi isekeskis välja mõelda ja siis lajatatakse mingi "geniaalne saast" allüksustesse - tehke nii! Kus te olite, kui oli ettepanekute esitamise aeg?

[UR]

No see ajanappus ja maha jäädud rongid ongi miks oleks kiirelt 1:1 ja puust ja punaseks vaja.
Need asjad ei ole väga keerulised selle jv coyga. Õigemini meie oludesse on nad vaja tõesti lihtsaks teha ja lihtsana hoida. On kindlad asjad mida coyl on vaja ja mida ta teeb. Iseleiutamise tulemus on vahest selline et oi oi oi. Keegi ei tea mis teha vaja. Copymisega võta imelihtne struktuur, imelihtsad ametikohad ja selle juurde käiv lahingmäärustik. tõlgi ära. osta varustus. jaga laiali. ongi juba hea.

[soesilm]

Toetus Hjalmar Nelkile tema staabiülema poolt Lõunarinde päevilt!

[hanzz]

Mida rohkem ma sõdandust õpin, seda enam mõtleme , et keegi "meid maha müünud" on.

[Kapten Trumm]

"Elust võõrdunud reservkolonelleitnant" kirjutab taas. Seekord peab tõdema, et selle jutu poolt hääletasin kahe käega .

http://www.epl.ee/artikkel/475757

Mõned artikli käsitlused on ka siit läbi käinud. On täiesti tõsi, et mõiste "totaalkaitse" on Eestis rohkem juriidiline termin, kuna läbimõeldud plaanid selle tegelikuks tegemiseks on olematud.

[A4]

Paljude asjadega selles artiklis tuleb kindlasti nõus olla - nagu Eestis paraku tihti kombeks on, ei hakka keegi ennem midagi tegema, kui esimene pauk on ära käinud (näited: Kurkse surmaretk korrastas kaitseväe väljaõppe korraldust ja tõi igapäeva käibesse sellise termini nagu "OT"; aprillimäss sundis muutma üht-teist riigi rahuaegses kriisireguleerimises jne).

Võib-olla olen ma ülekohtune kõikide Eesti kodanike suhtes, kuid oma süü on totaalkaitsesüsteemi mitte-rajamises ka inimestel, kes viimase 15 aasta jooksul Riigikogu on käinud valimas. Kui paljud Eesti erakonnad on kõikehõlmava totaalkaitsesüsteemi rajamise tõstnud oma oluliseks loosungiks või valimislubaduseks? Kui palju sellistest lubadustest on pärast valimisi kirjutatud koalitsioonilepingutesse? Kui palju on avalik arvamus jälginud selliste lubaduste täitmist? Seni, kuni rahva poolt valitud poliitikud riigiametnikele sellist korraldust ette ei anna, ei hakka suurt midagi ilmselt ka liituma.

Ja selliste üleriigiliste ettevõtmiste jaoks, mis hõlmab praktiliselt kõiki ministeeriume ja nõuab miljarditesse kroonidesse kuluvaid investeeringuid, on ikkagi vaja selget poliitilist otsust. Seni pole aga ükski valitsus sellist selget korraldust (ja rahaeraldust) teinud. Nii et 2011. aastal valima minnes hääletage sellise erakonna poolt, kes selles vallas ka midagi reaalset lubab, mitte ei tuututa ainult "ajateenistusest kaitsetahte ja isamaa-armastuse" nurgakivist.

Siinkohal ei saa ma jätta tegemata ka väikest torget Kunnase aadressil, kes "tegematajätmiste" eest vasakule ja paremale lööke ja kohtuotsuseid jagab. Mees, mitu kordusõppust sa oma ametiajal aastatel 2002-2007 korraldasid ligi 10 000 reservväelasele, kes alates taasiseseisvumisest Eesti kaitseväes väljaõppe olid saanud? Tore on rääkida sellest, kuidas kõik ministeeriumid ja poliitikud on saamatud ja lollid, aga miks sa ise ei hoolitsenud ühe sõjalise riigikaitse olulisema komponendi - reservväe - arendamise eest?

Mõnes mõttes on Kunnase ja teiste tol ajal kaitseväge tüürinud meeste tegematajätmine isegi hullem, kui nimetutel poliitikutel ja ametnikel, kes totaalkaitset välja ei ehitanud. Viimased vähemalt ei lammutanud midagi, mida ei eksisteerinud, aga samal ajal lasi kaitsevägi torust alla 10 000 reservväelast, kes olid täiesti reaalselt olemas.

(Kahtlemata on õppekogunemiste pikal pausil terve rida objektiivseid põhjuseid, nagu näiteks 1990. aastate väljaõppe ebaühtlus, üleminek üksusepõhisele väljaõppekorraldusele, segadus reservväelaste isikuandmetega jne. Seda huvitavam on see, et oma riigikaitse "sõlmküsimustest" jutustavas raamatus ei mainita õppekogunemiste mitte-toimumist isegi poole sõnaga mitte).

[man21]

Ja nii see kuuma kartuli ühest käest teise veeretamine käib (loe: vastutusest kõrvale hiilimine ja teistele näpuga näitamine).

[USP]

Tean öelda, et kui see oleks ainult Kunnase teha olnud, oleks mehed iga kuu kordusõppustel käinud. Sellal läks kogu aur igasuguste absurdsuste neutraliseerimiseks ja ennetamiseks -niivõrd, kui see üldse võimalik oli.

[A4]

Et ei jääks muljet, nagu ma ainult lahmin ja näitan näpuga (aga inimeste suunas, kes oma silmas palki ei märka, tulebki näpuga näidata), siis pakun välja ideaalvariandi sellest, kuidas totaalkaitsesüsteemi ülesehitamine Eesti riigiks peaks käima:

1. Järgmiste valimiste eel kerkib totaalkaitse (või laiapõhjalise riigikaitse, või kuidas iganes seda nimetada) küsimus valimiseelsetes debattides oluliseks teemaks ning mitu suuremat erakonda võtavad oma valimislubaduseks selle teemaga võimule saades tõsiselt tegeleda.

2. Valimiste järel kinnitab võimule saanud koalitsoon muuhulgas koalitsioonileppe punktid, mis näeb ette konkreetse kohustuse selle teemaga tegeleda.

3. Üldvastutajaks määratakse peaminister (kelle võim käib üle kõikidest ministeeriumitest), kelle tööorgani st Riigikantselei juurde moodustatakse eraldi büroo selle küsimusega tegelemiseks. Büroo moodustatakse oma ala ekspertidest, sinna kuuluvad mitte ainult Kaitseministeeriumi ja kaitseväe, vaid kõikide olulisemate ministeeriumite, mõnede ministeeriumite allasutuste (nt politsei), Eesti Panga jne autoriteetsed esindajad.

4. Enne, kui kukutakse kohe suure hooga petrooli, soola ja tikke kokku ostma, analüüsib see büroo umbes aasta jooksul olukorda - kaardistab elanikkonna, riigi infrastruktuuri, majanduse jne vajadused sõja korral. Pakub välja mingid üldised kriteeriumid, mis on vajalikud ühiskonna toimetulekuks kriisi, majandusblokaadi ja/või sõja korral, määrab kindlaks vajaduse kriisivarude suuruse järele. Kaardistab ära erinevate ministeeriumite rolli ja tulevased tegevused, mis on kokkuvõttes vajalikud selleks, ühiskonna liikmed elaksid üle tõsise kriisi (või mis iganes ohustsenaariumeid tõenäolisteks peetakse).

5. Sellise analüütilise töö tulemusel valmib riigi-ülene ja eelarvestatud arengukava, mis paneb kõikidele ministeeriumitele konkreetsed kohustused ning kirjeldab üldjoontes ära rahavajaduse nende plaanide elluviimiseks.

6. Kui valitsus kava heaks kiidab, esitatakse see kinnitamiseks Riigikogule ning pärast seda hakkavad ministeeriumid etteantud ajaraami jooksul neile pandud ülesandeid täitma. Riigikantselei korraldab nende otsuste täitmise kontrollimist ning esitav vajadusel peaministrile, Riigikogule (ja rahvale) regulaarselt nimekirja asutustest, mis pole hoolimata vastavate eelarveliste vahendite eraldamisest talle pandud ülesandeid täitnud.

Sellise skeemi korral on tagatud järgmised aspektid:
- otsusel totaalkaitsesüsteem ellu rakendada on taga rahva tahe, poliitiline otsus ning vajalikud riigi-eelarvelised vahendid;
- protsessi kontrollib ja suunab ministeeriumite-ülene organ, kuna totaalkaitse ongi KÕIKIDE Eesti riigiasutuste ühine kohustus, mitte Kaitseministeeriumi või kaitseväe eralõbu;
- Kaitseministeeriumi valitsemisala saab ka edaspidi keskenduda SÕJALISE riigikaitse arendamisele, mitte ei pea tegelema soola ja tikkude jpm varumisele tervele Eesti elanikkonnale;
- Kuna nende protsesside elluviimiseks on ilmselt vaja rakendada täiendavat personali ja raha, siis jaotub see koormus üsna ühtlaselt kõikide ministeeriumite peale, st kellelgi ei teki õigustatud küsimust, et miks mina sellega tegelema pean, aga naabertänava asutus mitte.

Mida ma sellega öelda tahan, on see, et isegi kui ametnikel oleks kibe tahe totaalkaitsega tegeleda, siis ainuüksi nende soovist jääb väheks. Totaalkaitse hõlmab liiga paljusid valdkondi ning maksab (vaatamata totaalkaitsesüsteemi suhtelisele odavusele) siiski miljardeid kroone. Ja selliseid jõudusid ametnikud oma suva järgi valla ei saa päästa. Selleks on vaja parteide-ülest poliitilist kokkulepet ja poliitilist tahet.

[Lohetapja]

Ühe kulunud brittidelt pärineva väljendi järgi kulub ühe laeva ehitamiseks kolm ja mereväe ehitamiseks kolmsada aastat. Eks see üldistus ole teatud mööndustega kohandatav ka muudele valdkondadele, nagu näiteks riigi ülesehitamine. Selle alla kuulub ka teadvustatud vajadus olla valmis end kaitsma kõikide käepäraste vahenditega ehk siis teisisõnu totaalkaitse.
See, et hetkel iga luik, haug ja vähk tõmbab oma poole, pole miski uudis. Kuid siiski pole olukord lootusetu - segased ajad koos parketiadmiralide, pulmakindralite ja süüdimatute ametnikega hakkavad vaikselt mööda saama. Otsustajate sekka on jõudmas need, kes on senist lõtvust pidanud pealt vaatama.
Internetifoorumi "nõudlike klientide" jaoks ei saa muidugi asjad kunagi korda ega jonksu, aga loodame, et päris elu näitab ise, kuidas ja kui ruttu protsessid kulgema hakkavad.

[hillart]

Kood: Vali kõik

Mees, mitu kordusõppust sa oma ametiajal aastatel 2002-2007 korraldasid ligi 10 000 reservväelasele, kes alates taasiseseisvumisest Eesti kaitseväes väljaõppe olid saanud? Tore on rääkida sellest, kuidas kõik ministeeriumid ja poliitikud on saamatud ja lollid, aga miks sa ise ei hoolitsenud ühe sõjalise riigikaitse olulisema komponendi - reservväe - arendamise eest?

Just-kui Kunnasel oleks olnud võimalus (ja ka võimekus) omapäi kordusõppusi kokku kutsuda ja läbi viia!! Seda ei saa isegi Kaitseväe juhataja mitte (kuid Kunnas seda teatavasti oma endisel ametikohal polnud).
Kordusõppused maksavad raha, ja raha annab vastavalt artiklitele KaMin. Edasine tuletage juba ise!

Kood: Vali kõik

Kuid siiski pole olukord lootusetu - segased ajad koos parketiadmiralide, pulmakindralite ja süüdimatute ametnikega hakkavad vaikselt mööda saama. Otsustajate sekka on jõudmas need, kes on senist lõtvust pidanud pealt vaatama. 

Pigem vastupidi. Aadetest ja patriotismist ajendatute põlvkond hakkab vaikselt mööda saama. Mehed, kes tegid asja nimel tööd ilma kella vaatamata ja olid sageli nõus ilma nurinata ka töökohtadel ööbima saavad pisitasa pensioniealiseks või siis on praeguseks juba läbi põlenud. Vaid mõned üksikud "dinosaurused" on veel järele jäänud. Ja needki suuresti juba tagaplaanile surututena
Otsustajate sekka on jõudmas erinevas tasemes Lääne militaarkoolitusega pragmaatikute seltskond, kelle jaoks Kaitsevägi vaid üks pisi-pisike osake suurest NATO-armeest on, kelle jaoks teenistus tähendab täpselt kellast kellani vormiriietuse kandmist ja kellede jaoks Kaitseväe esindatus kilinate-kolinatega dekoreeritud pingviinikostüümides võimalikult suuremas hulgas NATO komisjonides ning komiteedes tunduvalt prioriteetsem, kui Eesti kaitsevõimekuse tegeliku arendamise argised tegemised on.
Sama kehtib (ja veel enamgi) poliitikute seltskonna kohta. Pisitasa hakkavad tooni andma vaid poliitmängurid, kellede jaoks riigikaitse vaid sõnakõlks on ning kes selles vaevalt et mingit olulist erinevust näiteks põllumajandusest näeb. Riigikaitselist isiklikku kogemust pole pealekasvaval poliitikute seltskonnal reeglina (võib-olla tõesti mõned ÜKSIKUD erandid on) mitte mingit. Pole ju keegi neist isegi mitte ajateenistust (olgu see siis olnud missugune tahes) läbi teinud. Noh, mõni on küll suure meediakära saatel mingeid AU-astme saamiseks vajalikke VIP-kursusi läbinud, kuid sedagi arvatavasti vaid populistlikest kaalutlustest lähtudes.

Kood: Vali kõik

Otsustajate sekka on jõudmas need, kes on senist lõtvust pidanud pealt vaatama. 

Just-just. Ja selle pealtvaatamisega ongi see neile tavanormiks kujunenud

Need on siis minu, kui juba pea 20 aastat asja seestpoolt kaenu, personaalsed arusaamad asjadest. Aga eks igaüks meist võib arvata, mida tahab. Südametunnistuse vabadus, või kuidas?

[Kapten Trumm]

Siinkohal ei saa ma jätta tegemata ka väikest torget Kunnase aadressil, kes "tegematajätmiste" eest vasakule ja paremale lööke ja kohtuotsuseid jagab. Mees, mitu kordusõppust sa oma ametiajal aastatel 2002-2007 korraldasid ligi 10 000 reservväelasele, kes alates taasiseseisvumisest Eesti kaitseväes väljaõppe olid saanud? Tore on rääkida sellest, kuidas kõik ministeeriumid ja poliitikud on saamatud ja lollid, aga miks sa ise ei hoolitsenud ühe sõjalise riigikaitse olulisema komponendi - reservväe - arendamise eest?

Kui natuke süveneda, mismoodi käib Eestis reservõppekogunemiste korraldamine ja kes lõpuks rahakoti rauad avab, siis Kunnast ainuisikuliselt süüdistada oleks küüniline. Kunnas võib tahta palju asju, aga kui tema isiku või idee sobimatuse tõttu (välismissioonid ja assümm. sõjad, hoosianna) Kamin lihtsalt asja ära blokib, siis võib ta oma operatiivosakonnas kasvõi tiritamme kasvatada, aga neid kogunemisi ei tule. Lõppkokkuvõttes annab vastavad käsulauad välja kamin, mitte peastaabi operatiivosakond.

Siin on ka mõni mees pannud Kunnasele süüks sõja ettevalmistuste mittetegemist - enne ikka lugege, mis kellegi ülesanne on.

Aga siiski, sõltumata Kunnase süü "raskusest" pole vist täna eriti kedagi siin lugemas, kes kahtleks tema praeguse tegevuse vajalikkuses. Oli just tema üks kaitse-teemalise huvi ärgitajaid Eestis, et poliitikud ja nende paika pandud ametnikud ei saa enam päris oma rida ajada. Mulle küll ei meenu ühtegi poliitikut ja ühiskonnategelast, kes oleks sedavõrd jõuliselt sõna võtnud selle palgaarmee-idiootsuse vastu.

Mõnes mõttes on Kunnase ja teiste tol ajal kaitseväge tüürinud meeste tegematajätmine isegi hullem

Ootoot, täpsustame enne edasist puusalt tulistamist ikka seda skeemi, kuidas toimub EV-s õppekogunemiste planeerimine ja kes selle eest vastutab. Sinu jutust jääb mulje, et sulle mingil põhjusel ebasümpaatne Kunnas.

Vähetähtus vahemärkus:
BTW, mis puudutab Kunnase isikut - Lahingukoolis räägitakse temast siiani legende ja peetakse üldiselt hea sõnaga meeles, vahest pole ta midagi nii eluvõõras ja tume koht?

kui nimetutel poliitikutel ja ametnikel, kes totaalkaitset välja ei ehitanud. Viimased vähemalt ei lammutanud midagi, mida ei eksisteerinud,

Eesti Vabariigi avaliku teenistuse uus moraalikreedo mittemillegi tegemise õigustamiseks - nad vähemalt ei keeranud midagi kihva

aga samal ajal lasi kaitsevägi torust alla 10 000 reservväelast, kes olid täiesti reaalselt olemas.

Avame kaitseministeeriumi põhimääruse ja vaatame, kes vastutab reservide ja mobilisatsiooni ettevalmistamise eest. Seal on üsna ühemõtteliselt kirjas.

Taas sama viga, mis siin enne lp admin juba tegi - kujutatakse peastaapi ja KVJ-t kui mingit maavälist foors mazoori. Oli mingi maaväliste jõudude paika pandud ja mehitatud peastaap, kes sai raha maavälisest rahakotist ja toimis maaväliste seaduste järgi ning isegi kelle olemasolust kamina ametnikud ei teadnud. Mis tegutseb kuidagi omapäi ja mis ei sõltu kuidagitmoodi kaitseministeeriumi ja kaitseministri tahtest. See on tüüpiline eksiarvamus.

(Kahtlemata on õppekogunemiste pikal pausil terve rida objektiivseid põhjuseid, nagu näiteks 1990. aastate väljaõppe ebaühtlus, üleminek üksusepõhisele väljaõppekorraldusele, segadus reservväelaste isikuandmetega jne. Seda huvitavam on see, et oma riigikaitse "sõlmküsimustest" jutustavas raamatus ei mainita õppekogunemiste mitte-toimumist isegi poole sõnaga mitte).

Lisa siia juurde veel isiksuste ja eri asutuste vahelised hõõrumised ja vastutöötamised, kaitseministri välja antud selgete juhtnööride puudumine ja rahade mitteleidmine nende korraldamiseks?

Mis puudutab segadust reservväelaste isikuandmetega, siis mingiks objektiivseks põhjuseks see ei küüni. Reservväelaste arvestus on selgelt kamina teise allasutuse mure ja KJPS-ga mingit seost ei oma.

Kaitseministeeriumi valitsemisala saab ka edaspidi keskenduda SÕJALISE riigikaitse arendamisele, mitte ei pea tegelema soola ja tikkude jpm varumisele tervele Eesti elanikkonnale

Kuidas lahendada probleem, et Eestis ei tekiks
a) vastutuse hajumist eri ministeeriumite vahel - Eesti halduspraktika kohaselt on "ühisosa" asi, mis tähtsuselt viimane on. Igasugu ebapädevaid komisjone ja töögruppe on küllalt olnud, mis teevad palju kära, aga vähe tegusid.
b) dubleerivate varude ja varude haldamise teke, mis kriisi ajal hakkavad kahtlemata konkureerima samadele varudele. Näiteks KRA arvestab, et saab autodele kütust x terminaalist, samal ajal on ka MKM arvestanud, et sealt saab. Või pole kaitseväele vaja tikke, villaseid sokke, petrooli ja toitu?

Kui meie kaitsekava on võrreldav Gruusiaga, kus taganeme tehnikat maha jättes Tallinna suunas ja karjume NATOt appi, siis pole see varude ja totaalkaitse küsimus üldse teema - neid ei lähe eriti vaja - armee ajab läbi oma kuivtoiduga (kuna logiseva mobilisatsiooni tõttu ei tule kogu koosseis kokku) ja elanikud saavad pärast rahvusvahelist humanitaarabi.[/quote]