Kurat, mehed, selle raha eest millega soetada 2 hävitus lennukit saaks kogu kaitseliidu ära relvastada! Neelake oma ego alla ja ärge pange tähele kui meie „armas“ naaber siga paneb ja pisut õhupiire rikub. Soomlastel on hävitajad ja neil ka rikutakse.. mis teha on meil selline naaber. Aga võimaliku sõjalise ründe korral ei oleks neist 2 hävitajast rohkem tolku kui mõni alla lastud punakotkas ja tõesti ei ole vahet kas neid saalib siin taevas 100tk või 95tk. Samas kui vähegi korralikult relvastatud KL takistaks Eesti okupeerimist (vahet pole kas meie riigiisade vaikival nõusolekul või ilma) mingi üsna arvestatava aja jooksul. Kas see aeg just 2 kuud oleks on juba eraldi teema ja sõltub juba rohkem vastasest.
Saage ometi aru, et meil (Eestil) ei ole võimalik võita sõda Venemaa vastu aga kuna me oleme NATO liikmed siis mõnedel tingimustel (ja nende tingimuste loomine sõltub meie tegevusest) on Venemaal võimalik kaotada sõda Eesti vastu.
Leo Kunnas: ohvitserist poliitikuks
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40172
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Läheb teemaväliseks. Probleem on selles, et raha ei sa ka Kaitseliit. Raha läheb näiteks Afganistani teise kompanii saatmiseks.
Mine selle 95 lennuki jutuga soomlaste juurde ja küsi, mis nad arvavad.
Soomlane Kari on korra siin seda juba öelnud - sõda algab strateegilise õhulöögiga. Õhujõudude ülesanne on selle tõrjumine.
Näiteks Rumeenia, kes asub ebastabiilses Euroopa osas (nt Transnistria ja vene ambitsioonid Moldaavias) kavatseb end kaitsta 25 lennukiga MiG-21 (millest neli on Leedus). Teised on pommiversioonid, millega õhuruumi ei kaitse.
Armee on terviklik süsteem, mitte nii, et võtame suvaliselt ühe komponendi ja loodame, et teised teevad meie eest ülejäänu ära. Ja kaitseliit, mille varustus ja relvad on kuhjatud kesksetesse ladudesse ja kellel puudub selgelt väljaarendatud võimekus, ei kaitse oma 3000 teovõimelise mehega suurt midagi. Ka nende varustus hävitatakse sõja esimestel tundidel, kui me maha magame.
Selleks ongi Soomel lennuvägi, et mobiliseeruva või veel mobiliseerumata reservarmee nänni ei hävitataks paari pommitajate polgu välkoperatsiooniga. Tehase enne Karjalas paar õppust, et radarioperaatorite valvust hajutada ja ühel hetkel asuvad lennukid lahingukursile ja jõuavad 10 minutiga suvalisse Soome punkti.
Mis sellest Kaitseliidust kasu on, kui neid ootab ees segipommitatud varustusbaas? Paljakäsi ja isikliku püstoliga ju ei sõdi.
Mine selle 95 lennuki jutuga soomlaste juurde ja küsi, mis nad arvavad.
Soomlane Kari on korra siin seda juba öelnud - sõda algab strateegilise õhulöögiga. Õhujõudude ülesanne on selle tõrjumine.
Näiteks Rumeenia, kes asub ebastabiilses Euroopa osas (nt Transnistria ja vene ambitsioonid Moldaavias) kavatseb end kaitsta 25 lennukiga MiG-21 (millest neli on Leedus). Teised on pommiversioonid, millega õhuruumi ei kaitse.
Armee on terviklik süsteem, mitte nii, et võtame suvaliselt ühe komponendi ja loodame, et teised teevad meie eest ülejäänu ära. Ja kaitseliit, mille varustus ja relvad on kuhjatud kesksetesse ladudesse ja kellel puudub selgelt väljaarendatud võimekus, ei kaitse oma 3000 teovõimelise mehega suurt midagi. Ka nende varustus hävitatakse sõja esimestel tundidel, kui me maha magame.
Selleks ongi Soomel lennuvägi, et mobiliseeruva või veel mobiliseerumata reservarmee nänni ei hävitataks paari pommitajate polgu välkoperatsiooniga. Tehase enne Karjalas paar õppust, et radarioperaatorite valvust hajutada ja ühel hetkel asuvad lennukid lahingukursile ja jõuavad 10 minutiga suvalisse Soome punkti.
Mis sellest Kaitseliidust kasu on, kui neid ootab ees segipommitatud varustusbaas? Paljakäsi ja isikliku püstoliga ju ei sõdi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vastab tõele, selle tõttu on igasuguste suurte ladude omamine laus lollus. Väikest relvapeidikut/hoiukohta kus oleksid käsi relvad ja mõned TT relvad ei oleks võimelised isegi jänkid õhu löökidega hävitama, venelastest rääkimata sest neid oleks üle Eesti ~1000 tk.
See, et Rumeenia või keegi teine KAVATSEB ennast kaitsta kurat teab millega ei ole näitaja, näitaja oleks see kui nad kaitseksid tõepoolest sellise vanarauaga ennast. Vabandan kui unustan kellegi aga ainus kes hetkel meenub ja kes on saanud hakkama endast kordades suurema vastase reaalse/sõjalise tõrjumisega on olnud Iisrael. Ja selle puhul tekkib minul alati selline küsimus, et tore on ja Juudid on olnud vaieldamatult tublid aga kas nad ei oleks siiski mitte merre lükatud kui nende vastas ei oleks olnud sellised ahvid...
See, et sõjaline tegevus algab õhu löökidega on vast kõigile selge. Aga nüüd on küsimus mida sellega saavutatakse... kui natuke mõelda siis saab korraldada nii, et ei ole selliseid „strateegilisi“ punkte mille hävitamine vastasele midagi annaks. Ja nagu iga pommitamine mõjub see tänapäeva info maailmas pommitajale negatiivselt. Lisaks kui suurt lennuväge me vajaksime sinu arvates selleks, et reaalsuses tagada Vene lennukite mitte lendamine sõja korral Eesti territooriumi kohal? Kui jätta kõrvale F22 siis ma diletandina pakun, et jutt käiks mõnesajast lennukist.
See, et Rumeenia või keegi teine KAVATSEB ennast kaitsta kurat teab millega ei ole näitaja, näitaja oleks see kui nad kaitseksid tõepoolest sellise vanarauaga ennast. Vabandan kui unustan kellegi aga ainus kes hetkel meenub ja kes on saanud hakkama endast kordades suurema vastase reaalse/sõjalise tõrjumisega on olnud Iisrael. Ja selle puhul tekkib minul alati selline küsimus, et tore on ja Juudid on olnud vaieldamatult tublid aga kas nad ei oleks siiski mitte merre lükatud kui nende vastas ei oleks olnud sellised ahvid...
See, et sõjaline tegevus algab õhu löökidega on vast kõigile selge. Aga nüüd on küsimus mida sellega saavutatakse... kui natuke mõelda siis saab korraldada nii, et ei ole selliseid „strateegilisi“ punkte mille hävitamine vastasele midagi annaks. Ja nagu iga pommitamine mõjub see tänapäeva info maailmas pommitajale negatiivselt. Lisaks kui suurt lennuväge me vajaksime sinu arvates selleks, et reaalsuses tagada Vene lennukite mitte lendamine sõja korral Eesti territooriumi kohal? Kui jätta kõrvale F22 siis ma diletandina pakun, et jutt käiks mõnesajast lennukist.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40172
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Küsimus pole mitte lendamises. Soomlased ka ei suuda seda tagada - 64 hävitajaga (kuigi Soome territoorium on meie omast jämedalt 6 korda suurem+ülimilitariseeritud Murmanski piirkond, kus asub lõviosa töökorras merelennuväest.
Soomlaste kavandatud tegevuse tase on DCA - Defensive Counter Air. Oma sisult on see mitu korda suurema vastase oluliste operatsioonide nurjamine ja segamine. Kui jutt on õhuruumi puhastamisest, on see juba OCA (Offensive Counter Air) ja seda peale terve NATO/USA praegu siinkandis ilmselt ei suudaks.
Kui need 60 Hornetit ka 2. päeva õhtuks hävitatud on (milles ma väga kahtlen), on ikkagi nende ülesanne täidetud. Väeosad on maastikule hajunud, reservistid on oma kraamiga metsas ja "objektid" on tühjad. Kogu riik on sõjarööbastele läinud, ohtlikest kohtadest on elanikud evakueeritud, 5. kolonn on maha lastud, varjendid töökorda seatud jne.
Üllatus on kadunud. Edasi ootab verine võitlus metsas ja soodes ja seda üritatakse vältida.
Sama hästi võiks väita, et milleks soomlastele näputäis tanke, venelastel on 22 000? Aga ma arvan, et soome sõjaisad on meie omadest targemad.
Idee on olla nagu siil ja karu. Karu siili ei puutu, sest võtad hambusse, on lõuad okkaid täis ja verised, kuid süüa ei saa. Istud peale, on pepu okkaid täis. Meie ülesanne on teha need okkad. Samas kontekstis oleksime me siili asemel (Soome) nagu rott - näksab korra vastu ja ikkagi pannakse nahka.
Kaitseliidule ja reservistidele keegi relvi koju ei anna. Esiteks pole vajalikku kultuuritaset (kasvõi lausjoomine) ja teiseks poliitikud ei julge.
Soomlaste kavandatud tegevuse tase on DCA - Defensive Counter Air. Oma sisult on see mitu korda suurema vastase oluliste operatsioonide nurjamine ja segamine. Kui jutt on õhuruumi puhastamisest, on see juba OCA (Offensive Counter Air) ja seda peale terve NATO/USA praegu siinkandis ilmselt ei suudaks.
Kui need 60 Hornetit ka 2. päeva õhtuks hävitatud on (milles ma väga kahtlen), on ikkagi nende ülesanne täidetud. Väeosad on maastikule hajunud, reservistid on oma kraamiga metsas ja "objektid" on tühjad. Kogu riik on sõjarööbastele läinud, ohtlikest kohtadest on elanikud evakueeritud, 5. kolonn on maha lastud, varjendid töökorda seatud jne.
Üllatus on kadunud. Edasi ootab verine võitlus metsas ja soodes ja seda üritatakse vältida.
Sama hästi võiks väita, et milleks soomlastele näputäis tanke, venelastel on 22 000? Aga ma arvan, et soome sõjaisad on meie omadest targemad.
Idee on olla nagu siil ja karu. Karu siili ei puutu, sest võtad hambusse, on lõuad okkaid täis ja verised, kuid süüa ei saa. Istud peale, on pepu okkaid täis. Meie ülesanne on teha need okkad. Samas kontekstis oleksime me siili asemel (Soome) nagu rott - näksab korra vastu ja ikkagi pannakse nahka.
Kaitseliidule ja reservistidele keegi relvi koju ei anna. Esiteks pole vajalikku kultuuritaset (kasvõi lausjoomine) ja teiseks poliitikud ei julge.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ka mina arvan, et kõik need Hornetid ei ole hävitatud vaid asuvad Rootsis kuhu põgenesid peale oma relvastuse ära kasutamist. Ja Rootsi riik kes mängib neutraalset kohe mitte ei saa neid lennukeid tankida/relvastada, ehk siis on tegemist üsna ühekordsete asjadega sõja korral.Kapten Trumm kirjutas:Kui need 60 Hornetit ka 2. päeva õhtuks hävitatud on (milles ma väga kahtlen), on ikkagi nende ülesanne täidetud. Väeosad on maastikule hajunud, reservistid on oma kraamiga metsas ja "objektid" on tühjad. Kogu riik on sõjarööbastele läinud, ohtlikest kohtadest on elanikud evakueeritud, 5. kolonn on maha lastud, varjendid töökorda seatud jne.
Üllatus on kadunud. Edasi ootab verine võitlus metsas ja soodes ja seda üritatakse vältida.
Sama/sarnase tulemuse saaks Eestis siis kui relvastus jagada meestele välja (Shveitsi mudel) või paigutada peidikutesse nii 8 mehe varustuse kaupa.
Soomes juuakse vähemalt sama palju kui meil ja neil on üle 1,5 miljoni tulirelva eraisikutel kodudes. Peale selle saab ka selle peidiku disainida näiteks 3 võtmega avatavaks... ehk siis kohal peaks olema 8 mehest vähemalt 3 või mõnda muud meetodit, minu poolest või alkolukkuKapten Trumm kirjutas:Kaitseliidule ja reservistidele keegi relvi koju ei anna. Esiteks pole vajalikku kultuuritaset (kasvõi lausjoomine) ja teiseks poliitikud ei julge.
Poliitikud kardavad, see on tõsi aga ka neid saab mõjutada/sundida ja tehes mõnedes asjades näiliselt väikesi mööndusi võib saavutada ka tulemusi. Arvata võib, et see õnnemäng 1939 aastal ei oleks läbi läinud kui rahvas oleks olnud relvastatud.
OT
Mis krdi lausjoomise jutt? KL meestel on õigus lahingurelva kodus hoida ja paljud seda ka teevad. Kuna palju on nende hulgas jahimehi ja/või kollektsionääre, siis kodus hoitakse legaalselt ikka väikseid arsenale (paar vinti, mitu sileraudset, püstol, AK4). Kui mees on usaldusväärne, siis võib talle ka tanki hoovi peale veeretada. Relva ei anta kodusele hoiule kui puuduvad nõutud tingimused või mees ei oska napsuse peaga käituda. Oma maleva piires inimesi tuntakse. Paaniline hirm relvade ees on minu arust jäänud NSVL ajast ja noored vastutusvõimetud vasakäärmuslased keelaks tulirelvade müügi üldse ära. Tihtipeale kuulen seltskonnas nende asjatundmatut plära ja kui mõni relvaomanik nende peale köhatab, siis saabub vaikus.
Teema jätkuks:
Leo Kunnas vastab lugejate küsimustele
http://www.postimees.ee/051007/esileht/ ... 287116.php
Üks minu arust oluline lõik
Mis krdi lausjoomise jutt? KL meestel on õigus lahingurelva kodus hoida ja paljud seda ka teevad. Kuna palju on nende hulgas jahimehi ja/või kollektsionääre, siis kodus hoitakse legaalselt ikka väikseid arsenale (paar vinti, mitu sileraudset, püstol, AK4). Kui mees on usaldusväärne, siis võib talle ka tanki hoovi peale veeretada. Relva ei anta kodusele hoiule kui puuduvad nõutud tingimused või mees ei oska napsuse peaga käituda. Oma maleva piires inimesi tuntakse. Paaniline hirm relvade ees on minu arust jäänud NSVL ajast ja noored vastutusvõimetud vasakäärmuslased keelaks tulirelvade müügi üldse ära. Tihtipeale kuulen seltskonnas nende asjatundmatut plära ja kui mõni relvaomanik nende peale köhatab, siis saabub vaikus.
Teema jätkuks:
Leo Kunnas vastab lugejate küsimustele
http://www.postimees.ee/051007/esileht/ ... 287116.php
Üks minu arust oluline lõik
Milles seisneb vastuolu olemus ministeeriumi ja kaitseväe vahel? Kas seda saaks võhikule keerulisemalt, kuid täpsemalt seletada kui ühe poole nooruse ja piltlike pilkenäidetega?
Kordan veelkord oma varasemaid ütlusi - põhiline vastuolude põhjus on esmase iseseisva kaitsevõime tähtsuse mittemõistmine, alatähtsustamine ja kohati vastustamine kaitseministeeriumi tippametnike poolt.
See konflikt eksisteeris kaua enne, kui ma asusin teenima Kaitsejõudude Peastaapi ning jääb kestma peale minu lahkumist. Minu üleelmine eelkäija kolonel Oskar Mark kaotas oma tervise ja suri lühikest aega pärast lepingulisest tegevteenistusest lahkumist pideva pinge tõttu. Üks pinge allikatest oli mainitud konflikt.
See konflikt ei lahene enne kui kaitseministeeriumi tippametnikud on muutunud või muudetud esmase iseseisva kaitsevõime pooldajateks mitte ainult kusagil paberites kahekümne kolmandal real vaid ka de facto otsuste kujundamisel.
Vihkad Eestit? Vali Reformierakond.
Ausalt öeldes on tal õigus. Lugedes EE sõjaväeluure kohta, lisades sinna igasuguseid asju tekkib küll tunne et : no ei ole võimalik riigireetmine nii suures ulatuses. Paraku ei tea mina küll Eestile häid otsuseid kaitseväe poolelt. Nüüd alles tuleb et : ämari rekkitakse, kaitseliit saab raha juurde, tehakse ühisost TT osas. Mina olen tsiviil ja teadmised teised muidugi. Aga millegipärast tekkib ikka tunne, et 5. kolonni peaks maha laskma homme kell 14 .00.
See selleks, meil on kaitsevägi ja reservid, kes paberi peal varustatud ja vara ka kuskil olemas. Samas on nende tahe nii ja - naa. Samuti on meil ca 10 000 KL- i kellest vähemalt pool tormaks 1 h jooksul Eesti kaitsele. Ja varustus on kus? 1/3-l on endal olemas ja ülejäänud? Seda et neil pole peale rootsi rinnahoidjate midagi + peavad maksma oma kodumaa kaitsmise eest raha , ei saa nimetada rahaeraldajate poolt riigireetmiseks? Kus on reservide väljaõpped? Homme toimub mob kell 10 .00 ja on kõik kindlad et varustuse saavad? KL on selles suhetes hea et inimestel on VABATAHTLIK tahe kaitsta.
Mõnes riigis, mis pole elus sõda tundnud, on mägedes ca 10 km2 1 punker, kus on kõik eluks vajalik ( ka sokid ja perse paber). Meil, kus me iga ca 20 a. tagant sõdime ja oleme ikka ja jälle sama jama ees pole vabatahtlikel isegi elementaarset varustust riigi poolt.
Ehk siis teadlik kodanik, kes hoolib oma kodumaast ja perest hangib selle ise + maksud riigile ostetud varustuselt.
Ja jõuamegi jälle selleni, et "raske on uskuda nii suurt riigi reetmist".
Aga ega selle pärast riik KL- i poolt kaitsmata jää, kui tahe on saab kõigega hakkama. Ei taha kodu eest seista, ei aita ka miljardid.
See selleks, meil on kaitsevägi ja reservid, kes paberi peal varustatud ja vara ka kuskil olemas. Samas on nende tahe nii ja - naa. Samuti on meil ca 10 000 KL- i kellest vähemalt pool tormaks 1 h jooksul Eesti kaitsele. Ja varustus on kus? 1/3-l on endal olemas ja ülejäänud? Seda et neil pole peale rootsi rinnahoidjate midagi + peavad maksma oma kodumaa kaitsmise eest raha , ei saa nimetada rahaeraldajate poolt riigireetmiseks? Kus on reservide väljaõpped? Homme toimub mob kell 10 .00 ja on kõik kindlad et varustuse saavad? KL on selles suhetes hea et inimestel on VABATAHTLIK tahe kaitsta.
Mõnes riigis, mis pole elus sõda tundnud, on mägedes ca 10 km2 1 punker, kus on kõik eluks vajalik ( ka sokid ja perse paber). Meil, kus me iga ca 20 a. tagant sõdime ja oleme ikka ja jälle sama jama ees pole vabatahtlikel isegi elementaarset varustust riigi poolt.
Ehk siis teadlik kodanik, kes hoolib oma kodumaast ja perest hangib selle ise + maksud riigile ostetud varustuselt.
Ja jõuamegi jälle selleni, et "raske on uskuda nii suurt riigi reetmist".
Aga ega selle pärast riik KL- i poolt kaitsmata jää, kui tahe on saab kõigega hakkama. Ei taha kodu eest seista, ei aita ka miljardid.
-
Hjalmar Nelk
- Liige
- Postitusi: 548
- Liitunud: 01 Apr, 2005 7:47
- Kontakt:
Tahaks kommenteerida siin seda Borja teemaarendust Kunnase teemal.
Tundes molemat inimest kyllaltki pikka aega olen sunnitud todema, et noustun Borjaga. Kunnasega mitte. Samas Kunnas inimesena kindlasti sympatiseerib mulle rohkem kui Borja. See selleks.
Milles siis Kunnas eksib? Esiteks ei ole oige vaita, et Borja raagib mingist sellisest sojavaest nagu seda syydistab kapten Trumm. Yldsegi mitte. Borja on raudselt korraliku sojavae poolt ning sealhulgas ka tankide, lennukite jne. Just Borjale kuulub juba teatud ringkondades legendaarseks saanud lause, mis algab sonadega "hingelt olen eluaeg tankist olnud...". Lause lopp on teada vaiksemale kildkonnale. See jallegi selleks.
Niisiis Kunnase juurde. Selline sojavagi nagu tema propageerib on 100% ajateenistusel (reservil) baseeruv. Nyyd teen siia yhe olulise vahemarkuse. Kui Kunnas raagib sojavaest siis ta motleb selle all maavage. Punkt. Mina ei ole vahemalt kunagi midagi muud kuulnud. Ja tegelikult seal ka tema kompetents loppeb. Ma ei ytle, et ta ei saa aru ohu- ja merevaest, kuid sojavae ylesehitusest raakides motleb ta alati maavage. Veelkord - see sojavagi on ajateenistusel baseeruv sojavagi.
Selline sojavagi suudab ainult siis toimida kui meil on mobilisatsioonisysteem. Kas meil on see? Kas meil on vajalik varustus? Ei ole. 30-ndate systeem millele Borja ka viitab tahendab seda, et koike ei ole sojavael olemas ning vajalikud vahendid rekvireeritakse tsiviilyhiskonnast. Nyyd motelge kallid foorumlased - kust saab sojavagi vajalikud transpordivahendid? Kas tsiviilyhiskond jaab kriisiaeg seisma. sest ega me ju ei hakka alles sojaaeg rekvireerima, ikka enne. Valmis on ju vaja olla. Kellel on meie riigis ylevaade masinatest ja nende liikumisest? 30-ndatel oli see lihtne - piirid kinni ja ka masinaid polnud palju, aga nyyd? Soomest veel - see on ju saareriik, ka seal on suht lihtne asju jalgida. Ning seal on ka piirkondlikud organisatsioonid. Aga meil? Ja inimeste liikumine - Schengen. Ja lopuks, mida sa selle siledarattalise veomasinaga, mis jaab igal kylateel seisma, kohe tuleb edasi
Tundes molemat inimest kyllaltki pikka aega olen sunnitud todema, et noustun Borjaga. Kunnasega mitte. Samas Kunnas inimesena kindlasti sympatiseerib mulle rohkem kui Borja. See selleks.
Milles siis Kunnas eksib? Esiteks ei ole oige vaita, et Borja raagib mingist sellisest sojavaest nagu seda syydistab kapten Trumm. Yldsegi mitte. Borja on raudselt korraliku sojavae poolt ning sealhulgas ka tankide, lennukite jne. Just Borjale kuulub juba teatud ringkondades legendaarseks saanud lause, mis algab sonadega "hingelt olen eluaeg tankist olnud...". Lause lopp on teada vaiksemale kildkonnale. See jallegi selleks.
Niisiis Kunnase juurde. Selline sojavagi nagu tema propageerib on 100% ajateenistusel (reservil) baseeruv. Nyyd teen siia yhe olulise vahemarkuse. Kui Kunnas raagib sojavaest siis ta motleb selle all maavage. Punkt. Mina ei ole vahemalt kunagi midagi muud kuulnud. Ja tegelikult seal ka tema kompetents loppeb. Ma ei ytle, et ta ei saa aru ohu- ja merevaest, kuid sojavae ylesehitusest raakides motleb ta alati maavage. Veelkord - see sojavagi on ajateenistusel baseeruv sojavagi.
Selline sojavagi suudab ainult siis toimida kui meil on mobilisatsioonisysteem. Kas meil on see? Kas meil on vajalik varustus? Ei ole. 30-ndate systeem millele Borja ka viitab tahendab seda, et koike ei ole sojavael olemas ning vajalikud vahendid rekvireeritakse tsiviilyhiskonnast. Nyyd motelge kallid foorumlased - kust saab sojavagi vajalikud transpordivahendid? Kas tsiviilyhiskond jaab kriisiaeg seisma. sest ega me ju ei hakka alles sojaaeg rekvireerima, ikka enne. Valmis on ju vaja olla. Kellel on meie riigis ylevaade masinatest ja nende liikumisest? 30-ndatel oli see lihtne - piirid kinni ja ka masinaid polnud palju, aga nyyd? Soomest veel - see on ju saareriik, ka seal on suht lihtne asju jalgida. Ning seal on ka piirkondlikud organisatsioonid. Aga meil? Ja inimeste liikumine - Schengen. Ja lopuks, mida sa selle siledarattalise veomasinaga, mis jaab igal kylateel seisma, kohe tuleb edasi
-
Hjalmar Nelk
- Liige
- Postitusi: 548
- Liitunud: 01 Apr, 2005 7:47
- Kontakt:
Borja vs Kunnas teemas edasi...
Edasi varustus. Votame kasvoi labidad. Mis juhtub, kui meil on vaja kriisiajal ytleme selline vaike kogus nagu 5000 labidat? Kas keegi oskab naidata seda kohta, kus Eestis sellise koguse kokku saab? Meil ei ole ladusid. Koik mis te poodidest ostate tuuakse vahetult enne seda sisse. Kui teil on vaja kriisiajal 5000 labidat siis olete juba hiljaks jaanud. Aga ehitusmaterjalid? Olete selle peale moelnud, et kust saaks naiteks betooni? Soomes on jalle selline lugu, et firmadele makstakse raha selle eest, et nad hoiavad varusid oma ladudes. Kas meil makstakse? Kes selle peaksid organiseerima? Poliitikud. Kas sealt poolt on sellist tahet olnud? Et kas tostame pensionit voi maksame Ehitusmarketile labidate sailitamise eest. Kumb voidab? Kas te kujutate ette, mis laheb maksma kogu sellise koguse varustuse, masinate, kulumaterjali jne hankimine?
Niisiis on minu arvates Borjal oigus ning see tahendab seda, et tanasel paeval, tanases Eestis on Kunnase poolt pakutava systeemi rajamine voimatu. Mitte raske, mitte keeruline, vaid voimatu. Ei ole kyll halb systeem. Vaga hea on. Aga lihtsalt rakendada on voimatu. Huvitav miks siis foorumis midagi ei ole raagitud meie selle aasta Kevadtormi pataljoni lahinguvoimest? See peaks ju olema paras naide meie suutmatusest. Ja sealjuures igal tasandil.
Enne kui keegi mind Kunnase mustamises syydistama hakkab ytlen, et esmase kaitsevoime saavutamine on ylitahtis. See on selline asi, millest ei saa mingil juhul taganeda. Koik need NATO missioonid voivad minu poolest taitmata jaada, kuid kaitsevoime tuleb saavutada. Samuti olen Kunnasega yhel meelel kaitseminni kehva seisu yle. Liiga palju pohulougasid ning yldse mitte asjatundjaid. Kuid see ei muuda midagi. Kunnas on pukis olnud ja nyyd oleme raisanud jalle hulk aastaid. Kuidas edasi peaks minema? Ega mina kah maailmatark ole. Kui tapselt teaks teeks ise mitte ei targutaks siin foorumis. Niisiis - tuld foorumlased
Edasi varustus. Votame kasvoi labidad. Mis juhtub, kui meil on vaja kriisiajal ytleme selline vaike kogus nagu 5000 labidat? Kas keegi oskab naidata seda kohta, kus Eestis sellise koguse kokku saab? Meil ei ole ladusid. Koik mis te poodidest ostate tuuakse vahetult enne seda sisse. Kui teil on vaja kriisiajal 5000 labidat siis olete juba hiljaks jaanud. Aga ehitusmaterjalid? Olete selle peale moelnud, et kust saaks naiteks betooni? Soomes on jalle selline lugu, et firmadele makstakse raha selle eest, et nad hoiavad varusid oma ladudes. Kas meil makstakse? Kes selle peaksid organiseerima? Poliitikud. Kas sealt poolt on sellist tahet olnud? Et kas tostame pensionit voi maksame Ehitusmarketile labidate sailitamise eest. Kumb voidab? Kas te kujutate ette, mis laheb maksma kogu sellise koguse varustuse, masinate, kulumaterjali jne hankimine?
Niisiis on minu arvates Borjal oigus ning see tahendab seda, et tanasel paeval, tanases Eestis on Kunnase poolt pakutava systeemi rajamine voimatu. Mitte raske, mitte keeruline, vaid voimatu. Ei ole kyll halb systeem. Vaga hea on. Aga lihtsalt rakendada on voimatu. Huvitav miks siis foorumis midagi ei ole raagitud meie selle aasta Kevadtormi pataljoni lahinguvoimest? See peaks ju olema paras naide meie suutmatusest. Ja sealjuures igal tasandil.
Enne kui keegi mind Kunnase mustamises syydistama hakkab ytlen, et esmase kaitsevoime saavutamine on ylitahtis. See on selline asi, millest ei saa mingil juhul taganeda. Koik need NATO missioonid voivad minu poolest taitmata jaada, kuid kaitsevoime tuleb saavutada. Samuti olen Kunnasega yhel meelel kaitseminni kehva seisu yle. Liiga palju pohulougasid ning yldse mitte asjatundjaid. Kuid see ei muuda midagi. Kunnas on pukis olnud ja nyyd oleme raisanud jalle hulk aastaid. Kuidas edasi peaks minema? Ega mina kah maailmatark ole. Kui tapselt teaks teeks ise mitte ei targutaks siin foorumis. Niisiis - tuld foorumlased
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40172
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Hr Nelk
Teil on muidugi õigus. Küsimus, kus saab labidad ja kuskohast autod tuleb küsida kaitseministeeriumist, sest see instants juhib rahavoogusid ja planeerib. Kui vaadata seda personaalia nimekirja (ei saa salata, et ma leidsin sealt nimesid, keda ma isiklikult tean ja nende teadmiste kohta - no comments...), siis sealt kahjuks ei paista inimesi, kes natuke rohujuure tasandil jagaks, mida sõja pidamiseks vajatakse.
Nagu paaris teemas juba mainitud sai, tundub, et KJPS poolt ei ole avalikult kuulda hädakisa, sest selliste tendentside destruktiivsus peaks igale natuke asja jagavale inimesele selge olema. Kahjuks on ainuke hääletoru just see Kunnas koos Väliga. Kus on peastaabi ülem, kus on KJ juhataja? Paar viimast aastat on seal admiralipagunite vahelt tulnud üksnes kõmisevat tühja juttu kaitstahtest ja NATOga lõimumisest.
See, et amentnikud on vasikavaimustuses NATO-st ja kõigest sõduri jaoks poolkõvast asjast - see paistab ju igalt poolt välja. Lugede neid Päevalehe riigikaitse lisasid, mis on täis selliste "asjatundjate" kirjutatud referaate -"uued väljakutsed", "assümmeetrilised ohud" - isiklikult minu jaoks tühi jutt (kui see arvamus kedagi huvitama peaks).
Kuidagi kusiselt kõlab - 15 aastat, kümned miljardid ja saavutatud on üksainus mittetäielikult relvastatud brigaad. Seegi pole korralikult õppusi teinud ja koosneb reservistidest, kelle kiire kokkusaamine on praeguse süsteemi juures vägagi küsitav.
Punkt 1 millest võiksime alustada - hakkame ükskord reservõppekogunemistega tegelema. Kui sellegi käima saaks, on hästi.
Kunnas on ju (omal Teie arvates piiratud kujul) õige asja eest väljas? Vat sellist asja peaks tulema ka KJ juhataja ka peastaabi suust - seda ei saa poliitikud ja ametnikud ignoreerida. Kui aga väljaütleja on üksainus mees - kelle väljaütlemiste kaalu vähendab relvavendade hapu suhtumine - siis on seda imekerge tembeldada lolliks paranoikuks, kes näeb tonte seal, kus neid pole. Ülekaalulistel ülikondades tarkadel on seda ülikerge teha.
Teil on muidugi õigus. Küsimus, kus saab labidad ja kuskohast autod tuleb küsida kaitseministeeriumist, sest see instants juhib rahavoogusid ja planeerib. Kui vaadata seda personaalia nimekirja (ei saa salata, et ma leidsin sealt nimesid, keda ma isiklikult tean ja nende teadmiste kohta - no comments...), siis sealt kahjuks ei paista inimesi, kes natuke rohujuure tasandil jagaks, mida sõja pidamiseks vajatakse.
Nagu paaris teemas juba mainitud sai, tundub, et KJPS poolt ei ole avalikult kuulda hädakisa, sest selliste tendentside destruktiivsus peaks igale natuke asja jagavale inimesele selge olema. Kahjuks on ainuke hääletoru just see Kunnas koos Väliga. Kus on peastaabi ülem, kus on KJ juhataja? Paar viimast aastat on seal admiralipagunite vahelt tulnud üksnes kõmisevat tühja juttu kaitstahtest ja NATOga lõimumisest.
See, et amentnikud on vasikavaimustuses NATO-st ja kõigest sõduri jaoks poolkõvast asjast - see paistab ju igalt poolt välja. Lugede neid Päevalehe riigikaitse lisasid, mis on täis selliste "asjatundjate" kirjutatud referaate -"uued väljakutsed", "assümmeetrilised ohud" - isiklikult minu jaoks tühi jutt (kui see arvamus kedagi huvitama peaks).
Kuidagi kusiselt kõlab - 15 aastat, kümned miljardid ja saavutatud on üksainus mittetäielikult relvastatud brigaad. Seegi pole korralikult õppusi teinud ja koosneb reservistidest, kelle kiire kokkusaamine on praeguse süsteemi juures vägagi küsitav.
Punkt 1 millest võiksime alustada - hakkame ükskord reservõppekogunemistega tegelema. Kui sellegi käima saaks, on hästi.
Kunnas on ju (omal Teie arvates piiratud kujul) õige asja eest väljas? Vat sellist asja peaks tulema ka KJ juhataja ka peastaabi suust - seda ei saa poliitikud ja ametnikud ignoreerida. Kui aga väljaütleja on üksainus mees - kelle väljaütlemiste kaalu vähendab relvavendade hapu suhtumine - siis on seda imekerge tembeldada lolliks paranoikuks, kes näeb tonte seal, kus neid pole. Ülekaalulistel ülikondades tarkadel on seda ülikerge teha.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
Hjalmar Nelk
- Liige
- Postitusi: 548
- Liitunud: 01 Apr, 2005 7:47
- Kontakt:
Hr Kapten
Tore, et me teineteisega yhise(ma) keele leiame. Tulles tagasi Kunnase personaalia juurde. Minu hinnangul ja minu arusaamise jargi ei ole Kunnas ka alati no "oige asja eest" valjas. Kuigi ta syydistab mini ametnikke selles, et need de facto ei taha tegeleda esmase kaitsevoime arendamisega siis koigepealt voiks tema (ja eriti tema kontor) peeglisse vaadata. Seesama Kunnase seltskond (kuhu kuulub palju rohkem inimesi kui tema osakond) on palju rohkem huvitatud igasugu seksikatest punatapp sihikutest, soomusautodest, vormi loigetest, kaelarattidest, camelbagidest ja kurat teab millest, kui mobilisatsioonisysteemi korraldamisest. Sellestsamast logistikaosakonna juhist ja tema tegemistest on siin kyllaga juttu olnud.
Siis veel valjaoppesysteem. Minu arust on see nii tuksis kui yldse olla saab. Meie peame ajateenijaid kinni kuni 11 kuud. Ajateenijad on meil maksimaalselt ryhmaylemad. Aga mida meie no toodame ajateenistuse jooksul? Pataljoni. Kui palju me seda pataljoni siis kokku harjutame? Kevadtormi aeg, ehk kaks nadalat. Milline on siis selle pataljoni voitlusvoime? Kas me ei kuluta aega ebaotstarbekalt? Kaadrikaitsevaelased jaavad ju koik treenimata. Ja yleyldse - treenime pataljoni kaks nadalat ja siis ytleme, et see on kiirreageerimispataljon? Soduril on ju ykskoik kas ta kaevab auku yksinda voi ta kaevab auku nii, et kogu pataljon kaevab koos. Selles on minu jutu mote.
Doktriinidest. Oma kaitsevaelastest tuttavate kaest void kysida kui palju on meil kasutusel doktriine ja maarustikke. Oige vastus on null. Meil on kyll kasutusel (kinnitamata) kompanii opik ja veel moni tehniline kasiraamat aga see on ka koik. Doktriin peab ytlema kuidas me voitleme (ryndame, kaitseme, milline juhtimis"filosoofia" jne) ning mida tapselt mingid kasusonad tahendavad (lyya, havitada, viivitada jne) - ilma selleta mina kyll ette ei kujuta yhtset kaitsevage. Igayks annab hagu nii nagu oskab. Kujuta ette nyyd pataljoniylemat kes majandab eri vaeosade baasil kokku klopsitud vaeosaga. Annab kasu viivita ning kupi mehed panevad paar toket maha ning lasevad kohe jalga kui vastast naevad. Viru posid aga tulistavad kui meeletud ning parast kannab kompaniiylem pati ylemale ette, et koik on korras, viivitasime, aga omad kaotused on 40%. Mida pataljoniylem nyyd ette peab votma. Yhelt poolt tuleb vastane lauluga labi ja teiselt poolt on kompanii kastis.
Rotatsioon. Eelmise teema jatkuks. Rotatsioon on muidugi personali rida aga siiski. Just Kunnas peaks hoolitsema selle eest, et taktikaliselt oleks meil monoliitne kaitsevagi. Ei tohiks ju meie vaiksuse juures raske organiseerida. Kuidas meil aga rotatsioon toimib? Ega ei toimigi. Moni mees on eluaeg Scoudis, teine Virus. Ega kipugi kuhugi minema. Korraldatakse meil siis tsentraalselt yhiseid taktika oppepaevi voi oppuseid? Ega ei korraldata. Vaata oppustel - kompaniide ylemateks on suhteliselt kehvakesed voi lihtsalt noored tegelased. Kapteniharrad istuvad instruktorite ja hindajate/targutajatena. Kas Kunnas on kunagi selle kohta sona votnud. Et poisid, nii ju ei tohi. Kompaniiylem peab meil ikka tegija olema, pange see kapten tal kogemust kyllaga. Voi pataljoniylemad oppustel. Kas meil on kunagi kaptenist korgem mees pukis olnud? Vaata pressiteateid. Kus meil siis need kolonelleitnandid on? Voib muidugi tunduda, et see koik on maavae rida, aga miks siis Kunnase tegelased topivad oma nina taiesti tyhistesse asjadesse ja samas sellistega ei tegele?
Niisiis praegu olen raakinud paarist eraldiseisvast asjast mis meil on ligadi-logadi. Oigemini olematud. Koik on Kunnase enda teha ja ilma igasuguse kaitseminni noorte jogade vahelesegamiseta. Kunnas voib raakida esmasest kaitsevoimest, kuid selle organiseerimisel ei ole ta kaugemale joudnud kaitseministeeriumiga raksuminemisest ja voodikohtade arvestusest. Tema enda too on koik tegemata. Aega on tal olnud piisavalt (kuus aastat) ja voimalusi kah rohkem kui vaja.
Borjal on seekord oigus.
Kui aga kysida minult, et kes see parem mees oleks olnud siis pean ytlema, et kust mina tean. Pink on meil liiga lyhike.
Tore, et me teineteisega yhise(ma) keele leiame. Tulles tagasi Kunnase personaalia juurde. Minu hinnangul ja minu arusaamise jargi ei ole Kunnas ka alati no "oige asja eest" valjas. Kuigi ta syydistab mini ametnikke selles, et need de facto ei taha tegeleda esmase kaitsevoime arendamisega siis koigepealt voiks tema (ja eriti tema kontor) peeglisse vaadata. Seesama Kunnase seltskond (kuhu kuulub palju rohkem inimesi kui tema osakond) on palju rohkem huvitatud igasugu seksikatest punatapp sihikutest, soomusautodest, vormi loigetest, kaelarattidest, camelbagidest ja kurat teab millest, kui mobilisatsioonisysteemi korraldamisest. Sellestsamast logistikaosakonna juhist ja tema tegemistest on siin kyllaga juttu olnud.
Siis veel valjaoppesysteem. Minu arust on see nii tuksis kui yldse olla saab. Meie peame ajateenijaid kinni kuni 11 kuud. Ajateenijad on meil maksimaalselt ryhmaylemad. Aga mida meie no toodame ajateenistuse jooksul? Pataljoni. Kui palju me seda pataljoni siis kokku harjutame? Kevadtormi aeg, ehk kaks nadalat. Milline on siis selle pataljoni voitlusvoime? Kas me ei kuluta aega ebaotstarbekalt? Kaadrikaitsevaelased jaavad ju koik treenimata. Ja yleyldse - treenime pataljoni kaks nadalat ja siis ytleme, et see on kiirreageerimispataljon? Soduril on ju ykskoik kas ta kaevab auku yksinda voi ta kaevab auku nii, et kogu pataljon kaevab koos. Selles on minu jutu mote.
Doktriinidest. Oma kaitsevaelastest tuttavate kaest void kysida kui palju on meil kasutusel doktriine ja maarustikke. Oige vastus on null. Meil on kyll kasutusel (kinnitamata) kompanii opik ja veel moni tehniline kasiraamat aga see on ka koik. Doktriin peab ytlema kuidas me voitleme (ryndame, kaitseme, milline juhtimis"filosoofia" jne) ning mida tapselt mingid kasusonad tahendavad (lyya, havitada, viivitada jne) - ilma selleta mina kyll ette ei kujuta yhtset kaitsevage. Igayks annab hagu nii nagu oskab. Kujuta ette nyyd pataljoniylemat kes majandab eri vaeosade baasil kokku klopsitud vaeosaga. Annab kasu viivita ning kupi mehed panevad paar toket maha ning lasevad kohe jalga kui vastast naevad. Viru posid aga tulistavad kui meeletud ning parast kannab kompaniiylem pati ylemale ette, et koik on korras, viivitasime, aga omad kaotused on 40%. Mida pataljoniylem nyyd ette peab votma. Yhelt poolt tuleb vastane lauluga labi ja teiselt poolt on kompanii kastis.
Rotatsioon. Eelmise teema jatkuks. Rotatsioon on muidugi personali rida aga siiski. Just Kunnas peaks hoolitsema selle eest, et taktikaliselt oleks meil monoliitne kaitsevagi. Ei tohiks ju meie vaiksuse juures raske organiseerida. Kuidas meil aga rotatsioon toimib? Ega ei toimigi. Moni mees on eluaeg Scoudis, teine Virus. Ega kipugi kuhugi minema. Korraldatakse meil siis tsentraalselt yhiseid taktika oppepaevi voi oppuseid? Ega ei korraldata. Vaata oppustel - kompaniide ylemateks on suhteliselt kehvakesed voi lihtsalt noored tegelased. Kapteniharrad istuvad instruktorite ja hindajate/targutajatena. Kas Kunnas on kunagi selle kohta sona votnud. Et poisid, nii ju ei tohi. Kompaniiylem peab meil ikka tegija olema, pange see kapten tal kogemust kyllaga. Voi pataljoniylemad oppustel. Kas meil on kunagi kaptenist korgem mees pukis olnud? Vaata pressiteateid. Kus meil siis need kolonelleitnandid on? Voib muidugi tunduda, et see koik on maavae rida, aga miks siis Kunnase tegelased topivad oma nina taiesti tyhistesse asjadesse ja samas sellistega ei tegele?
Niisiis praegu olen raakinud paarist eraldiseisvast asjast mis meil on ligadi-logadi. Oigemini olematud. Koik on Kunnase enda teha ja ilma igasuguse kaitseminni noorte jogade vahelesegamiseta. Kunnas voib raakida esmasest kaitsevoimest, kuid selle organiseerimisel ei ole ta kaugemale joudnud kaitseministeeriumiga raksuminemisest ja voodikohtade arvestusest. Tema enda too on koik tegemata. Aega on tal olnud piisavalt (kuus aastat) ja voimalusi kah rohkem kui vaja.
Borjal on seekord oigus.
Kui aga kysida minult, et kes see parem mees oleks olnud siis pean ytlema, et kust mina tean. Pink on meil liiga lyhike.
Ära palun vinti nii üle ka keera! See, et lugu on kehva on teada, pole mõtet poliitikut teha ja asju hullemana näidata kui nad on. Küsin sinult samuti (kes sa oled arvatavalt hingelt tankist) miks meil ei ole Javeline?Hjalmar Nelk kirjutas:Doktriinidest. Oma kaitsevaelastest tuttavate kaest void kysida kui palju on meil kasutusel doktriine ja maarustikke. Oige vastus on null. Meil on kyll kasutusel (kinnitamata) kompanii opik ja veel moni tehniline kasiraamat aga see on ka koik. Doktriin peab ytlema kuidas me voitleme (ryndame, kaitseme, milline juhtimis"filosoofia" jne) ning mida tapselt mingid kasusonad tahendavad (lyya, havitada, viivitada jne) - ilma selleta mina kyll ette ei kujuta yhtset kaitsevage. Igayks annab hagu nii nagu oskab. Kujuta ette nyyd pataljoniylemat kes majandab eri vaeosade baasil kokku klopsitud vaeosaga. Annab kasu viivita ning kupi mehed panevad paar toket maha ning lasevad kohe jalga kui vastast naevad. Viru posid aga tulistavad kui meeletud ning parast kannab kompaniiylem pati ylemale ette, et koik on korras, viivitasime, aga omad kaotused on 40%. Mida pataljoniylem nyyd ette peab votma. Yhelt poolt tuleb vastane lauluga labi ja teiselt poolt on kompanii kastis.
Kui see kuulub plaani juurde nagu näiteks padrunitega on juba tehtud siis nii ütlegi.
hanzz
Noh 15 a. jõudsime vähemalt aruteluni, et "miskit on mäda". GEP (gorjatsie estonskie parni)on selle nimi.
Asi seegi.
Arutelu peale peaks KM miskit "head" kõigi rahustuseks ostma, kustile valgustusrakette näiteks hulgemini.
Asi seegi.
Arutelu peale peaks KM miskit "head" kõigi rahustuseks ostma, kustile valgustusrakette näiteks hulgemini.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40172
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Hmm, huvitav, nii Kunnase kui nimetatud logistikaosakonna juhi avalikke etteasteid jälgides on aru saada, et see nn soomepoiste koolkond pole nii ühtne miskit. Ma muidugi ei eelda, et välja öeldakse seda, mida mõeldakse, aga vähemalt väljaütlemiste/kirjutiste järgi on Kunnas tuline tankide pooldaja ja pealogistik mitte. Vähemalt nii on mulje jäänud...Hjalmar Nelk kirjutas:Hr Kapten Tore, et me teineteisega yhise(ma) keele leiame. Tulles tagasi Kunnase personaalia juurde. Minu hinnangul ja minu arusaamise jargi ei ole Kunnas ka alati no "oige asja eest" valjas. Kuigi ta syydistab mini ametnikke selles, et need de facto ei taha tegeleda esmase kaitsevoime arendamisega siis koigepealt voiks tema (ja eriti tema kontor) peeglisse vaadata. Seesama Kunnase seltskond (kuhu kuulub palju rohkem inimesi kui tema osakond) on palju rohkem huvitatud igasugu seksikatest punatapp sihikutest, soomusautodest, vormi loigetest, kaelarattidest, camelbagidest ja kurat teab millest, kui mobilisatsioonisysteemi korraldamisest. Sellestsamast logistikaosakonna juhist ja tema tegemistest on siin kyllaga juttu olnud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
vaatan, et päris huvitav diskussioon siin. 
Kevadtormide ja kaitseväeüksuste nõrga juhtimise kohapealt olen Hjalmar Nelk iga küll igati nõus.
Pikemalt tegin juttu kevadtormi probleemidest teises foorumis, aga tsiteerin oma postitused sealt siia, et mugavam lugeda oleks:
Algab pihta kompanii, harvem suisa rühma tasemest. Asi selles, et kaitseväes on vähe riviohvitsere, kes oma ametikohal on teeninud korraga kauem, kui aasta-paar. Sõjakoolist tulnud noored RÜ-d teevad ära ühe õppe, heal juhul 2 ja juba istuvad kusagil mingi instruktorina, saavad kompaniülemaks või siis jätkavad staabitööl. Meie kääbusarmees on ju lugematu hulk igasuguseid staape ja koole, aga väga vähe reaalseid tegevkompaniisid, kust peaks sirguma tuumik.
Et saada rahuaja KÜ-ks, peaks ohvitseril olema seljataga 1 a ajateenistust + 3,5 a sõjakooli + 3 a RÜ praktikat. Võimalusel lisaks teenistus staabisektsiooni ohvitserina. Alla 7,5 a staažiga (samuti alla 3 tärni) ohvitseri ei tohiks KÜ ameti ligi lastagi, sest ta pole lihtsalt küps sellist üksust juhtima ei taktikaliselt ega administratiivselt.
Viimasel ajal kipub nägema järjest harvem KÜ-d, kelle auaste on enam, kui n-ltn, mis näitab üldjuhul ka juhtimise taset.
Selles suhtes samuti Hjalmar Nelkiga ühel meelel, et alates kpt ametikohast tegeletakse kaitseväes ikka põhiliselt targutamise ja näpuga näitamisega suhteliselt õrna juhtimisoskuse arendamise ja kogemuste omandamise asemel. Kpt pagunitega ohvitser on juba nii tähtis ja pädev tegelane, et hoia alt.
Määrustikega samuti probleemid. Hoolimata 15 a tegevusest puuduvad kaitseväes korralikud välijuhendid ja juhendite süsteem. Üks ajab jäigalt inglise, üks soome, üks vene, üks usa teooriat. Asja mõttetus seisneb aga selles, et seoses enamiku "tarkade" minimaalse kompanii ohvitseri teenistuskogemusega (enamus aega kas õpitud väljamaal või istutud staabis) puudub neil võime adekvaatseks üldistamiseks ja kohaldamiseks. Kogenumaid riviohvitsere aga üldse ei kuulata ega oma otsuseid ei selgitata.
Hea näide 120mm mp-patarei, mille koosseisu hoolimata rivikaadri rängast vastuseisust kirjutati 3 paindliku 3-relvalise asemel 2 kohmakat 5-relvalist tulerühma. Küllap keegi "kusagil kaugel maal kuulis või nägi" midagi kipat.
Raudselt annaks Peastaabis seda asja arendada ja lahendada, kuid küllap on siin oma osa ka KaMin ametnikel, sest praeguse p***ekukkunud süsteemi rööbastele seadmine eeldab väga põhjalikke muudatusi kogu kaitseväe struktuuris. Ei kujuta hetkel ette, kumb rohkem pidurit paneb.
Kevadtormide ja kaitseväeüksuste nõrga juhtimise kohapealt olen Hjalmar Nelk iga küll igati nõus.
Pikemalt tegin juttu kevadtormi probleemidest teises foorumis, aga tsiteerin oma postitused sealt siia, et mugavam lugeda oleks:
/.../Eks õige ta ju on, et kaitsejõudes napib millegipärast ohvitsere, kes omaksid piisavalt (no ikka mõned aastad) rühma/kompanii juhtimise kogemust ning kasuks ei tule see ei nende juhivõimetele ega näiteks ka autoriteedile. KV taktikaline lagi täna ongi kahjuks ikka kompanii ning KL-is rühm. See tähendab, et kõrgematel tasemetel toimuv evib rohkem improvisatsiooni ja avastusi, kui süsteemset ja toimivat tegevust. Loomulikult ei vähenda eelmainitud asjaolud juhtide enesekindlust ja kõvakäelisust. Sealt ka tõrked ja vastuolud staapide ning allüksuste vahel.
Rohkem paindlikkust ja vähem tampimist!
Hädade põhjusi peaks otsima kaitseväe rahuaegses struktuuris ja väljaõppekavas. Kui pataljoni/brigaadi allüksused saavad staabi juhtimisel koos treenida vaid 1-2 nädalat aastas, on ilmne, et midagi asjalikku ei olegi oodata. Kaardiharjutus on ikka midagi muud, kui reaalsete allüksuste juhtimine ning nende problemaatikaga (näit väeliikide tegelik koostöö ja tagalatoetus) tegelemine. Kui selles osas midagi revolutsioonilist ette võtta ei õnnestu, võtab kogu süsteemi lihvimine veel vähemalt 5 pikka aastat.
Üheks lahenduseks võiks olla sõjaaja ja rahuaja koosseisude mäkimisväärne ühtlustamine ning väljaõppekeskuste ühendamine. Jalaväepataljoni allüksuste õpetamine peakski olema koondatud võimalikult ühte-kahte väljaõppekeskusse, mille juhtkond/tagala moodustakski otse vastavad staabid/tagalad. Võimalus oleks ka teenistuse pikendamine, et jääks aega rohkem koostööharjutusteks.
Lisaks tuleb mängu ajateenistuse psühholoogiline moment. Kogemuste põhjal võib väita, et kuu aja jooksul enne reservi arvamist ei ole hea praktiliselt vastutusrikkaid õppusi korraldada, sest ajateenijatel on lihtsalt sageli minnalaskmismeeleolu. Minu kõrvu on kostunud Kevadtormi kontekstis jutustamist stiilis: "mul pohh**, kahe nädala pärast olen juba reservis!". Õppusel on pandud toime ka mitmesuguseid "demblisigadusi", millest (mälestustena) internetiski juttu. Alates transpordi omavoliliselst kasutamisest kuni kanepini ja kütusevargusteni...
Millest see kõik? Vastus: karistamatuse tunne. /.../
Kaitseväe kehvade soorituste põhjusi julgeks otsida juhtide kogenematusest juhtimisel./.../Enamus Kevadtormi aurust läks JvPat asjadele ja mis seal salata - antud üksusest tuli ka kõige rohkem jamasid ning puudujääke. Praktiliselt kogu brigaadiharjutuse raskus oli nii taktikaliselt kui administratiivselt jalaväepataljoni "musta pesu pesemine", tegemata kodutöö ja puuduva koostöö viljade maitsmine. Ülejäänud väeliigid isegi kannatasid selle all.
Siin pole aga midagi imestada, sest:
1) Jalaväepataljoni allüksused kohtuvad esmakordselt ja asuvad tegevusse alles õppuse ajal.
2) Väljaõppes hüpatakse praktiliselt otse kompanii tasemelt brigaadi tasemele ja see tundub üle jõu ning mõistuse käivat.
3) Puudub võimalus tehtud suurte ja väikeste vigade parandamiseks, sest peale Kevadtormi lähevad ajateenijad reservi ja uus koosseis alustab oma asjadega jälle otsast peale.
Asja annaks parandada, kui ühe pika suurõppuse asemel tehtaks üks väiksem ja lühem ning teine suurem ja pikem.
1) Jalaväepataljonile tuleks korraldada oma eel-kontrollõppus aprilli keskel. /.../
Algab pihta kompanii, harvem suisa rühma tasemest. Asi selles, et kaitseväes on vähe riviohvitsere, kes oma ametikohal on teeninud korraga kauem, kui aasta-paar. Sõjakoolist tulnud noored RÜ-d teevad ära ühe õppe, heal juhul 2 ja juba istuvad kusagil mingi instruktorina, saavad kompaniülemaks või siis jätkavad staabitööl. Meie kääbusarmees on ju lugematu hulk igasuguseid staape ja koole, aga väga vähe reaalseid tegevkompaniisid, kust peaks sirguma tuumik.
Et saada rahuaja KÜ-ks, peaks ohvitseril olema seljataga 1 a ajateenistust + 3,5 a sõjakooli + 3 a RÜ praktikat. Võimalusel lisaks teenistus staabisektsiooni ohvitserina. Alla 7,5 a staažiga (samuti alla 3 tärni) ohvitseri ei tohiks KÜ ameti ligi lastagi, sest ta pole lihtsalt küps sellist üksust juhtima ei taktikaliselt ega administratiivselt.
Viimasel ajal kipub nägema järjest harvem KÜ-d, kelle auaste on enam, kui n-ltn, mis näitab üldjuhul ka juhtimise taset.
Selles suhtes samuti Hjalmar Nelkiga ühel meelel, et alates kpt ametikohast tegeletakse kaitseväes ikka põhiliselt targutamise ja näpuga näitamisega suhteliselt õrna juhtimisoskuse arendamise ja kogemuste omandamise asemel. Kpt pagunitega ohvitser on juba nii tähtis ja pädev tegelane, et hoia alt.
Määrustikega samuti probleemid. Hoolimata 15 a tegevusest puuduvad kaitseväes korralikud välijuhendid ja juhendite süsteem. Üks ajab jäigalt inglise, üks soome, üks vene, üks usa teooriat. Asja mõttetus seisneb aga selles, et seoses enamiku "tarkade" minimaalse kompanii ohvitseri teenistuskogemusega (enamus aega kas õpitud väljamaal või istutud staabis) puudub neil võime adekvaatseks üldistamiseks ja kohaldamiseks. Kogenumaid riviohvitsere aga üldse ei kuulata ega oma otsuseid ei selgitata.
Hea näide 120mm mp-patarei, mille koosseisu hoolimata rivikaadri rängast vastuseisust kirjutati 3 paindliku 3-relvalise asemel 2 kohmakat 5-relvalist tulerühma. Küllap keegi "kusagil kaugel maal kuulis või nägi" midagi kipat.
Raudselt annaks Peastaabis seda asja arendada ja lahendada, kuid küllap on siin oma osa ka KaMin ametnikel, sest praeguse p***ekukkunud süsteemi rööbastele seadmine eeldab väga põhjalikke muudatusi kogu kaitseväe struktuuris. Ei kujuta hetkel ette, kumb rohkem pidurit paneb.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Amazon [Bot], Bing [Bot] ja 27 külalist