www.militaar.net

Niisiis on küsimus neile kes on sakslaste sõjaaegseid püsilaagreid lahti kaevanud. kas seal ka miskit leitud on. Küsimus kahjuks üldine ja asjale tuleks iga kohapeal eraldi läheneda, kuid tahaks lihtsalt põhimõtteliselt teada, et kas tasub üldse labidata maasse lüüa. Kui nüüd enda poolt leitud laagrit lähemalt kirjeldada, siis asub see kahel pool praegugi aktiivselt kasutatavat metsateed. Laagri asukohast annavad teada kahes vastastiukkuses rivis kulgevad augud. Kokku on selliseid kunagiste palkonnide asemeid näitavaid auke umbes 60. Majade seinteks ja katuseks olevad palgid vedasid kohalikud pärast sõda kütteks, kuid vast midagi on jäänud ka veel maapõue. Koht ise asub kuusemetsa all ja maapind on kaetud samblakihiga. Selles laagris elanud sakslaste arvu pole küll teada, kuid kuna seal elati pidevalt mitmeid aastaid siis pidi miskit järgi ka jääma. Minu teada pole neid auke keegi asjade otsimisel kunagi läbi kaevanud.

Ma ei ole eriti otsimisega tegelenud ja võib olla selles suhtes vale mees Sulle nõu andma aga ilma metalliotsjata mina isiklikult ei viitsiks küll kaevama hakata. Lihtsalt lambist, et siin oli kunagi onn ja äkki keegi peitis midagi onni alla
Loogiliselt mõeldes võid ju midagi leida küll aga metalliotsia oleks Sulle kindlasti vajalik.

Suhteliselt tühi vaev minuarust - isegi mõningaid selliseid peatuspaiku nähtud. Kui ilma lahinguteta rahulikult lahkuti, võeti ikka kõik vajalik kaasa ja mis maha jäi, läks talupoegade majapidamistesse (järsku lätt vajja!). Metalliotsijaga võib muidugi jalutada ja mõne pudenenud padruni leida. Mis ei tähenda, et pole erandeid, mis siiski kinnitavad reeglit
Mõiste "lahti kaevama" on selline, millele sisu andmisega ei saa üksiküritajad hakkama. Sajad ruutmeetrid korrapäraselt avada - selle tegevuse nimi on arheoloogia ja see on rikaste lõbu. Aga nagu juba öeldud, sel ei ole ka mõtet, sest saadav inf ei tasu üldjuhul vaeva. Ja oskamatu kaevaja ei suuda ka olemasolevat infi interpreteerida, seega ei olda võimelised muuks, kui detektoriga mõni piiksuv vidin leida.

Arnold:

kas tohib siis olla nii pessimistlik?
Kaevamine värskes õhus koos heade sõpradega on juba iseenesest suur lõbu. Ja kui midagi veel leitakse ka ...

Muide, ei tasu nii pessimistlikult tõepoolest igasuguste laagrikohtade uurimisse suhtuda! Ise pole küll nii kaugele veel jõudnud, sest aega na vähevõitu käes ( ja eks enamik meie inimesi on ju orjenteeritud kiirele ja kohesele leidmisele), aga vastavatest saksa foorumitest ja erialakirjandusest olen ma senini leidnud palju huvitavat just leidudest endistest laagrikohtadest. Nimelt oli iga püsilaagri juures alati mingi prügimäelaadne koht, kus hulganisti tänapäeva väärtushinnangute kohaselt hindamatut kraami auku aeti. Ole vaid mees, ja leia see varaauk üles!

Püsilaagris vaevalt midagi praegu väärtust omavat auku aeti, seda tehti pigem rindeolukorras kui kraami lahvelt käes oli ja ülemusi silmapiiril ei olnud. Sakslased saatsid ju isegi tühjad pudelid jne. tagalasse, vaevalt et siis midagi taastuskõlbulikku maha jäeti. Võibolla tõesti peotäis padruneid aga kus neid poleks

Kindlasti on tulemuslikum venelaste peatuspaikade uurimine.
Muidugi ei jäänud ka neist midagi väärtuslikku maha: käsigranaadid, padrunisalved, padrunid, relvade puhastusvahendid, isiklikud tarbeesemed... kuid kõike seda vastaspoole võitlejatest tunduvalt enam.

ProPatria

Kunagi ammu oli meil sõbraga Setumaal palju vaba aega ja siis kaevasime üht sakslaste laagrit ajaviiteks.Punkritest ei leia reeglina midagi.Küll on iga punkri taga nelinurkne auk.Prügi jaoks.Võin väita, et sealt leidis kõike alates pudelitest, kuni saksakeelsete ajalehepakkideni välja.Relvi seal tõepoolest ei olnud.

Mnajh 44a olevat ju sakslastel kole kiire hakanud taganemisega, võimalik, et midagi jäi kusagile maha.

Olen leidnud pundi venelaste kaevikuid, kuid pean enne millegi otsima hakkamist uurima vanematelt elanikelt, mis seal toimus, kuhu oli lahingtegevus koondunud jne. Korra vaatasin ühte kaevikut, leidsin sealt sambla alt mingi roostes topsi ning varem olen leidnud sealt ligidalt raskelt roostes vindi, millest midagi eriti alles polnud. Kuid tõenäoline on see, et tõesti külarahvas leides mingit kraami tassisid selle minema, lihtsalt igaks juhuks äkki tarvis. Muidugi lennukid valati lusikateks, lüpsikutegs jne. nagu kuulnud olen ja padruni karbid ja selline värk olid kasutuses igast asjade hoidmiseks, muidugi enamus ülevärvituna.
Vanaisa rääkis kunagi ühest metsameeste punkrist, millele nad vendadega metsa tehes olid puu peale lasknud, kuid midagi puutuma ei hakanud, katsid punkri kinni ning sättisid seal katkiläinud katuse korda, et võimud haisu ninna ei saaks, peaks kuskilt uurima, et mis tollest punkrist sai, sest paljud metsavennad saadi lihtsalt kuskil kätte ning punker jäi varustusega seisma.

Kui see jutt tõele vastab ja linnalegend ei ole, siis võid sealt punkrist leida küll midagi.
Enamus kordadest olen kuulnud hävitas NKVD punkrid, laskis õhku, pani põlema jne...
Kuid mõtle loogiliselt vanaisa leidis punkri, katuse seadis uuesti korda aga sisse ei vaadanud, sees ei käinud
Midagi siin jutus ei klapi

Tal võisid vennad vaadata, ta oli siis veel väike. Teda hoiti eemale, kuid selle punkri saatusest, mis edasi sai ei tea praegu midagi.

Eks käi seal ära, kui võimalik tee pilte ja räägi meilegi, mis seal oli

Mälestustes on palju juttu Klooga ja Kehra väljaõppelaagritest. Ega keegi ole seal juhtumisi metalliotsijaga ringi jalutanud? Saksa analoogsete foorumite põhjal jääb küll mulje, et just nimelt väljaõppe- ja vangilaagritest võib vägagi huvitavaid esemeid leida - näiteks ühes Lätti SS meeste laagrist oli leitud näiteks terve hulk erkennungsmarkesid, igasuguseid tarbeesemeid, läti armee vormi osi ja üllatusena isegi üks Eesti 3-margane münt.

Huvitavaid leide võiksid pakkuda ka kohad, kuhu koondati peale lahinguid saksa sõjavangid. Paljud proovisid võimalikult kiirelt lahti saada kraamist, mis võiks hiljem saatuslikuks saada - autasud, eraldusmärgid jne. maeti tihti maha.

Kehras oli keset laagrit üks suur auk, kus oli igat metallikola. Telgialused olid ka ilusti näha. Aga aasta oli siis 1990.Vaevalt, et seal kaevamata on.