1. leht 1-st

Foolium

Postitatud: 18 Okt, 2007 11:13
Postitas PAK
Selline küsimus, et kas 70-80datel aastatel pildusid Eesti kohal fooliumiribasid alla vene lennukid õppuste käigus või võis seda teha keegi teine? olen poisikesena jäänud oma koduaias fooliumiribade saju alla ja sain "ehitud".

Postitatud: 18 Okt, 2007 13:19
Postitas Horst
Vene lennukid ikka. Radarite segamiseks.

Postitatud: 18 Okt, 2007 19:46
Postitas gans
Tartu lennuvälja ümbruses liikus seda kraami erinevatel kujudel rohkesti:
1.Lühikesed rullid (ca5 cm) paberisse kkeratud imepeeni nõelu.
2.Pikad rullid (ca 15 cm) fooliumiribasid laiusega ca 1mm
3.Ca 7 cm pikkused papptorud, mille sisse oli keritud õhkõrn metallilisandiga niit. Viimased oli laste lemmikud- torusse puhudes lendles niit üsna kaugele. Viimastel oli isegi kohalik hüüdnimi- "puhukas"

Üks koht, kust neid hangiti oli mingi poollagunenud laohoone otse Raadi pargi kõrval, mida eriti ei valvatud. Juhtus ka, et lennuväljalt tassiti vahel ka paremaid asju ära. Näiteks tpimus kuskil 1980-te alguses Tartu koolides kõva uurimine seoses 20mm mürskude laiali tassimisega. Liikusid jutud, et tunnimehed mitmesugust kraami (eriti rakette ja pürotehnilist valgustust) viina ja sigarettide vastu vahetavad. Igatahes võis viimaseid aastavahetustel linlaste käes üsna sageli näha. Ja "organid" vist selle vastu eriti huvi ei tundnud.

Postitatud: 18 Okt, 2007 21:02
Postitas T-62
Mingil ajal oli seda läikivat kraami Pärnumaal üpris ohtrasti, ilmselt kuskil 1965-70, hiljem vähem. Põhiliselt mäletan ribasid, mille üks kiht oli foolium, teine õhuke paber; oli ka ainult fooliumist ribasid ja mingid sakilised imelikud kujundid.

Postitatud: 18 Okt, 2007 22:37
Postitas Soobel
Minev kaup oli magneesium, millest olid lennuki veljed tehtud ja mille viilipuru kasutati koos tripperilillaga isetehtud pommides.

Tallinnas kluttidel magneesiumit ei olnud, kärakaid tehti alumiiniumvärvi pulbriga. Kui siis tõin tüki lennukivelge ja sellest käsikäiaga tikutoositäie tolmu väntasin ja sellega lõhkeaine segasin...

Ilmkärakas oli mitu korda kõvem kui sama põhimõttega alumiiniumpulbri pomm (riideisoleeri mässitud tikutoositäis lõhkeainet). Kas sellest, et magneesium on alumiiniumist keemiliselt aktiivsem või sellest, et puru oli värskelt jahvatatud ega olnud oksüdeerunud.

Postitatud: 21 Okt, 2007 9:12
Postitas -=Mortyr=-
......

Postitatud: 21 Okt, 2007 9:22
Postitas Lemet
Võta seinast kaks juhet ja ühenda omavahel.Käib päääris võimas kärakas.Samal põhimõttel.Lühiühendus peaks asja nimi olema...lühis.

Postitatud: 21 Okt, 2007 14:22
Postitas -=Mortyr=-
.....

Postitatud: 21 Okt, 2007 14:56
Postitas Soobel
Täpsemini tehti seda nii, et pandi niidi ots maha, astuti peale ja junn ise heideti üle liinide. Tulekera tekkis ilmselt sellest, et see alumiiniumpulbrine pael või mis see iganes oli, kuumenes silmapilkselt üle süttimistemperatuuri. Alumiiniumitolm ka ju lahvatab kui säraküünal.

Postitatud: 21 Okt, 2007 18:29
Postitas -=Mortyr=-
.....

Postitatud: 21 Okt, 2007 22:55
Postitas Soobel
Igasugune püromaanitsemine ja muu taoline on ohtlik asi ja kvalifitseerub koolipoiste lolluste kilda.

Postitatud: 22 Okt, 2007 13:25
Postitas degrelle
enam vähem samasse kategooriasse kuulub ka kooli ajal pistiku pessa pistetud kuusekard. käiks ka väike pauk ja tulesammas. kui avastati, et pesad mustaks muutunud kästi muidugi meil uued osta. aga ära neid ei vahetatud ;)

Postitatud: 22 Okt, 2007 18:37
Postitas canislupus
Hohoo - mina olin koolis selline pisike kurjam, kes tegi pidevalt midagi, ent kuna ma absoluutselt välja ei paistnud, siis ei osatud kahtlustadagi. Mul oli selle jaoks plastkäepidemega kahvel, millel keskmised harud ära võetud. No ja siis käisin ja lühistasin - algaja elektrik nagu ma olin. :lol:

Postitatud: 22 Okt, 2007 21:48
Postitas Soobel
Samas kategoorias stepsliga, millel polnud juhet taga ja harud seest traadiga lühistatud. Kolmekopikalised sobisid ka hästi pirnipesadesse pirni alla.