www.militaar.net

Vene sõjaväes mittekäinuna paluks asjad alt ülesse uuesti selgeks teha, sest muidu on vahel raske aru saada (kuigi kuskil oli vist isegi juttu sellest)...

Toon näite siis välja EKV kohta (94 aasta seisuga)madalamalt kõrgemale...

üksiküritaja(sõdur), jagu, rühm, kompanii, pataljon, vägi (N: maavägi), aga kuidas NL armees jagunes...?

Ega mäletagi enam : reamees - rjädavoi, jagu - otdelenije, rühm - svood, kompanii - rood.reamehest jaoülemana kõrgemaid asju ei mäleta, aga ehk ei teadnudki? Ja ehk ei ole seegi tõlge korrektne.

Jagu - otdelenije; rühm - vzvod; kompanii - rood - rota (suurtükiväes patarei, õhujõududes eskadrill...); pataljon - bataljon (suurtükiväes divisjon...), rügement - polk; diviis - divizija; armee; väeliik.
Erinevates väeliikides oli erinev jaotus. Piirivalves näiteks kordon allus salgale - otrjaadile, see omakorda piirivalveringkonnale, edasi Piirivalvevägede peavalitsusele ja sealkaudu Riikliku Julgeoleku Komiteele.
Sõjaajal veel armeekoondised, rinded...
Loetelu pole kaugeltki täielik.

Eesti kroonus mittekäinuna see pool jälle teadmata.
Sõdur - jagu (odelenie) – svood – rood – pataljon – polk – brigaad – diviis – korpus – armee – sõjaväeringkond (sõjaajal rinne).
See loetelu on klassikaline järjekord hierarhias. Aga kuna miski pole nii lihtne, kui paistab siis siin iga konkreetse väeliigi puhul palju erinevaid agasid. Näiteks võib aste brigaad vahele jääda.
Täpsemalt ja agade kohta saab lugeda siit: http://army.armor.kiev.ua/hist/ierarx.shtml
Enamvähem kõik kirjas.
Ülevaate tõlkimiseks hetkel aega pole.

meil oli brigaad polguga võrdne. kombrig seletas seda nii, et meil tehnilised väed ja oma võitlusüksusi netu, seega brigaad.

raketivägedes oli

jagu - otdelenije;
rühm - vzvod;
kompanii - rood - batareja;
pataljon - divisjon;

peale seda tuli diviis

edasi nagu ei teagi sest polnud kokkupuuteid

hiljem loodi kolme divisjoni kokkuliitmisel suurem väeüksus brigaad

Kõige arusaamatum üksus ongi brigaad. Nagu mingi minidiviis. Kaks polku+ veel natuke muid üksusi.

Kuid kas keegi teab seda seletada, et kuidas oli alluvussuhtega näiteks Eestis: ma tean seda, et balti sõjaväeringkonna keskus oli riias ning sinna kuulus siis ilmselt Läti, Leedu, Eesti ja ka Kaliningrad või??. Eestis olevad väeosad oleks nagu pidanud alluma riiale, aga ometi allus näiteks mingi väeosa kuskil kaliningradis paiknevale väeosale ja teine leningradile jne... suht segase süsteemi mulje jätab see....

Üldiselt allusid maaväed Riias sõjaväeringkonnale, !978a. toodi osa õhukaitset Leningradist Riia okrugi alluvusse, pärast jälle tagasi. Mõned väeosad olid Moskva alluvusega. Päris täielikku pilti on keeruline luua, sest muudatusi tehti ka.

siseväed allusid keskusega Leningradis asuvale severo-zapadnaja zonale. sinna kuulusime ka meie,kes me asusime komis

siseväed allusid siseministeeriumile Ehk siis MVD ministerstvo vnutrennõh djel. Need pole kaitseväed otseselt. Tavaliselt nad valvasid midagi või kedagi... See oli nagu miilits aga sõjaväeline. Samas nad olid siiski sõdurid ja miilitsaga võrdseid õigusi neil polnud.

Tallinnas Rahumäe teel paiknes sisevägede "konvoipolk" ja Tisleri tänaval "miilitsapataljon". Pataljoni ajateenijad kandsid posti- patrullteenistust miilitsavormis. Kusjuures jefreitori paela selle vormiga ei kantud, kuna miilitsas jefreitori auaste puudus. Patrullis olles olid ajateenijatel miilitsa õigused, kuid piirangutega. Näiteks ei tohtinud sekkuda peretülidesse.
Põhimõtteliselt sama süsteem oli SOR-is. Väljaõppel kanti laigulist ja patrullis politseivormi.

dude kirjutas:
üksiküritaja(sõdur), jagu, rühm, kompanii, pataljon, vägi (N: maavägi), aga kuidas NL armees jagunes...?

10a hiljem EKVs:

*üksikvõitleja (sõdur)
*lahingpaar (2 sõdurit)
*jagu (10 sõdurit)
*grupp (toatäis mehi, 20sõdurit)
*rühm (40 sõdurit)
*kompanii (80 sõdurit)
*pataljon (400 sõdurit)
*brigaad (kõikide selle ringkonna riigikaitseüksuste koondis, meeste arv teadmata)
*vägi


nii oli siis jalaväes.
ja üksikvõitleja ei saanud tglt lahingülesandeid täita, alati oli selleks lahingpaar, kes omavahel mitte kunagi silmsidet kaotada ei tohtinud jne.....

Kompanii on ikka umbes 150-250 meest!
Näiteks meil oli õppekompanii(lihtsalt nimetus) umbes 230-225 meest ja 4 rühma ehk siis keskmiselt 55 meest rühmas.
Aga samas see on nii suhteline,võib ka tõesti olla näiteks 2 rühmaline kompanii.

Ja te unustate ju ühe üksuse täiesti ära,nimelt relvameeskond:ehk siis kas 3 nagu raskekuulipildujatel või siis 4-6 nagu miinipildujatel!

Käinud Eesti ajateenistuses.

Mina alustaksin ülevaltpoolt alla, endal lihtsam. Jutt siis brigada-brigaad mõistest, see ongi selline segane mõiste. Meil oli otdelnaja desantno- shturmovaja brigada, mille koosseisus oli koos ohvitseridega umbes 3000 matsi. Brigaadi kuulusid palju erinevaid pataljone ja patareisid mille nimetuse ette käis otdelnaja(näiteks minomjotnaja), loend läheks liiga pikaks ja kõik pole enam meeles kah. Põhiosaks oli 4 pataljoni, millesse igasse kuulus 3 roodu. Roodu koosseisus oli 4 vzvodu, igas 4 otdelennijet. Neljast vzvodust 1 oli minomjotni.Vzvodus oli 21 inimest koos leitnandiga, minomjotni oli natuke suurem. Otdellenijes oli koos seeruga 7 inimest. Pataljonis oli lisaks vzvod svjazi, voditelski vzvod ja mingi oli veel, ei mäleta enam. Nii, et segane struktuur on see jah. Kui keegi, kes on mõlemakeelsete terminitega hästi tuttav ja viitsib selle eesti keelde ümber panna kokkuvõtvalt, siis palun tehke seda. Ise pole 100% kindel ja huupi lahmida pole mõtet.