www.militaar.net

Tervist foorumlased!

Kõigepealt mainin, et pisult häbi on seda siin postitama hakata. Sai ju alles Skeletondude'ile sõnad peale loetud, et liiga palju asju ei tasu korraga ette võtta. Enda õigustuseks võin öelda, et sai üldse see mudel ostetud sõbraga koos eelmine nädal Kaubamajas olles. Kui juba tema midagi ostis, ega ei saa siis ka ju kehvem olla.



Vaatasin siis reste igat pidi ja tundus suhteliselt kerge mudel olevat. Kuna oli vaba aega rohkem kui tavaliselt, siis otsustasin asja kohe käsile võtta. Mõtlesin, et teen kiiresti valmis ja värvin ka üle. Hea kui saab mitmele mudelile korraga laki peale lasta.

Kokkupaneku kohta niipalju, et kõik oli normaalne ja ei valmistanud erilisi raskusi. Külgede liitekohtades tuli zimmeriiti kohendada ja üleüldse lisasin liimiga tekstuuri. Idee oli teha mudel otse karbistm, kuid pidin lisama Aberi mootorivõred, sest karbis sellist luksust ei leidnud.







Nüüd siis ka värviga:







Plaan on teha ka alus, kus masin oleks mutta kinni jäänud. Seepärast ei lisanud kõiki roomikulülisid. Järgmiseks on kavas muda looma hakata, kuid eks pean natuke plaani pidama, kuidas seda teostada.





Kui uuesti aega tekib mässan edasi.

Siim

Nüüd hakkan sinule sõnu peale lugema!!!!
Ok,ok,täitsa normaalne tundub,ei arvanud,et Revellil oleks koos mudeliga zimm .


Marek.

Näha on kogenud mudeliehitaja kätt.Töö on väga korrektse käekirjaga.Oma energiat ei ole millelegi liigsele kulutatud.Kõik viitab kogemusele.Ootan järge.Ilusa töö peal silm puhkab.

Tom

Vaatan, et mõnel mehel läheb mudeli ehitamine nagu loobiks maasikaid korvi - sups ja valmis! Ja väga ilus töö tõesti.
Aga vaatasin seda mudelit ja jäin mõtlema, milleks sellisele elukale zimmeriitkate? See masin oli ju mõeldud kindlustatud punktide ja vastase vägede kogunemiskohtade tulistamiseks teatud vahemaa tagant, seega otsest kokkupuudet vastase jalaväe ja magnetmiinidega polnud ette näha. Tõsi küll, esisoomuses turritas ka kuuliprits aga see oli vist rohkem kohustuslik atribuut (nagu sigaretisüütaja sõiduautos). Revelli poisse omaloomingus süüdistada ei saa, sest mõnel vanal fotol on zimmerriit tõesti näha.
Aga siiski, kui mõttekas see kate just sellisel masinal Teie arvates oli?

Jaa, selles osas on sul täiesti õigus - jälle uus kompvek valmimas!
Igatpidi kobe elukas, küsiks Siimult, et kas karbis oli põhimõtteliselt sama plastik, mis kunagisel Italeri Sturmmörseril?
Aga zimmeriit - et miks sihukesele masinale seda vaja oli - põhjust tuleb otsida eelkõige eesmärgist, milleks masin konstrueeriti. Ja konkreetse masina konstrueerimist alustati pärast Stalingradi lahingut, just seal oli palju probleeme kõiksugu hoonetesse peitunud vastastega, keda oli pahatihti ääretult raske välja kõrvetada, siis otsustatigi luua masin, mis sellised tugipunktid paari kõmakaga laiali lööks. Umbkaudu samast ajast pärineb ka Rammtiger -i idee, mis küll reaalsuseni ei jõudnud. Nii et kuna masin loodi lähidistantsil madistamiseks ja veel linnalahingu tingimusi arvestades, siis on zimmeriidi kasutamine täiesti mõistetav.

Urmas.

Aa! Mina arvasin (laskekaugust silmas pidades) et see masin pidi vaid kusagilt metsa tagant kõmmutama. Kaliiber kah nii suur, et mõni venku oleks sealtkaudu "tuppa" tulnud.

Tänan tänan, aga ärgem rutake, pole ta valmis midagi veel. Nüüd kõik see räpaseks tegemise töö alles algab.

Zimmeriidi põhjusi tuleb tegelikult otsida mujalt. Esiteks sel ajal, kui seda masinat valmistati, enam zimmeriiti sõidukitele peale ei kantud. Teiseks kasutati Sturmtiigrite ehituseks lahingus kannatada saanud ja tagasi toodud Tiigrite alumisi osi. Seega jäigi sellina kombinatsioon vanast zimmeriidiga kerest ja uuest puhtast ülaosast.

Revelli karbis on tõesti 99% kindlusega Italeri Sturmmöser. See zimmeriit mis külge on vormitud teeb töö kiiremaks küll, kuid see eeldab, et osad sobivad omavahel 100% mida siinkohal päris öelda ei saa.

Laskekaugus on masinal kuni 6000m. Raketijõul lendav mürsk kaalus 350KG ja kumulatiivlaenguga mürsk suutis läbistada 2,5m raudbetooni. Kuna relva tulistamisel avaldus laskemehanismile umbes 35 tonnine surve, siis pidi osa gaase välja juhtima torukeste kaudu, mis on ka kahuri otsa ümber näha.

Millega sa tanki pinna enne kokku määrid või miks ta selline kergelt krobeline tundub? Ma ei mõtle zimmeriiti, vaid seda läikivat osa, mis tuleb kõige paremini esile esimesel pildild, kus fotoka välk kahurilt peegeldub.

[quote="Panzergrenadier"]

Zimmeriidi põhjusi tuleb tegelikult otsida mujalt. Esiteks sel ajal, kui seda masinat valmistati, enam zimmeriiti sõidukitele peale ei kantud. Teiseks kasutati Sturmtiigrite ehituseks lahingus kannatada saanud ja tagasi toodud Tiigrite alumisi osi. Seega jäigi sellina kombinatsioon vanast zimmeriidiga kerest ja uuest puhtast ülaosast.
quote]

Hmm, mina olen sedasi aru saanud, et esimesed 10 Sturmtiger -it said valmis 1944 a. septembris, viimased 8 sama aasta lõpuks. Kui nüüd arvestada, et zimmeriidiga katmist alustati 1943 a. septembris (esimest Sturmtiger -i proovimasinat demonstreeriti Aadule sama aasta oktobri lõpupoole) ja lõpetati 1944 lõpus- 1945 alguses, siis esimesed kümme masinat võisid küll korraliku kooriku vabrikus peale saada - see löödi reeglina ka kõikidele sel perioodil remonditud masinatele selga. Viimased kaheksa masinat - no see on sihuke spekulatsioonihõnguline teema.. Kui zimmeri jaoks vajaminevad komponendid otsa olid saanud, siis ilmselt läksid masinad välja ilma selleta, kui materjali jagus, siis võimalik et ka "koorikuga", igatahes enamusel ajaloolistel fotodel on nad siiski kaetud. Aga ülaosale ei olnud katet põhimõtteliselt vaja - ka Elefandi ülaosa oli ainult osalise kattega, võimalik et Sturmtigeri-te tootmise alguseks oli materjalidega juba nii nadi, et pealisehitisega ei hakatud enam vaeva nägema.

Urmas.

Panzergrenadier kirjutas:Kuna relva tulistamisel avaldus laskemehanismile umbes 35 tonnine surve, siis pidi osa gaase välja juhtima torukeste kaudu, mis on ka kahuri otsa ümber näha.

Vaene mees, kes pidi nupule vajutama või siis nöörist tõmbama
Ilus purustaja igatahes

Spetsnaz kirjutas:Millega sa tanki pinna enne kokku määrid või miks ta selline kergelt krobeline tundub? Ma ei mõtle zimmeriiti, vaid seda läikivat osa, mis tuleb kõige paremini esile esimesel pildild, kus fotoka välk kahurilt peegeldub.

See koht ja üldse kogu kahurimask olid juba mudelil enne krobeliseks vormitud. Ainuke mis mina tegin oli see, et käisin kogu mudeli liimi ja tugevate pintslitorgetega üle.

Hmm, mina olen sedasi aru saanud, et esimesed 10 Sturmtiger -it said valmis 1944 a. septembris, viimased 8 sama aasta lõpuks. Kui nüüd arvestada, et zimmeriidiga katmist alustati 1943 a. septembris (esimest Sturmtiger -i proovimasinat demonstreeriti Aadule sama aasta oktobri lõpupoole) ja lõpetati 1944 lõpus- 1945 alguses, siis esimesed kümme masinat võisid küll korraliku kooriku vabrikus peale saada - see löödi reeglina ka kõikidele sel perioodil remonditud masinatele selga.

Minule teadaolevate andmete põhjal tuli käsk lõpetada zimmeriidi pealekandmine 09.09.1944.a Muidugi kes teab kui kiiresti kõik tootmiskohad need teated said ja neid täitma hakkasid. Lisaks veel see, et kasutati väljalt tagasi toodud masinaid aluseks määrabki sellise kombinatsiooni. Arvan, et vajadus vähemalt pool meetritki ülakerele zimmeriiti panna oleks arukas olnud. Kui vaadata, siis hetkel on vaja, et vennike tõstaks käe üles ja juba ongi katteta pind käeulatuses.



Elevandil jääb see piir pisult kõrgemale.

Panzergrenadier kirjutas:Mõtlesin, et teen kiiresti valmis ja värvin ka üle. Hea kui saab mitmele mudelile korraga laki peale lasta.

Ah, et kiirelt:) nö hea vadata, et ka kiiiirelt tehtud asi on sulle omase tasemaga. Tõotab jälle üks best in the show eksemplar tulevat ja väga huvitav lühikese nimaga tegelane kah!:)

Kk

Jaa, selline kiirus ja kvaliteet teevad mind ausalt öeldas lausa kadedaks, aga no tuleb leppida, et ise sihuke uimerdis olen
Uurisin seda zimmeriidi teemat veidi ja tundub et juba üsna ammusest ajast kohtab kirjanduses erinevaid seisukohti: ühed väidavad, et lõpetati 44 aasta teisest poolest, teised, et 44 lõpus - 45 alguses, nii et võta sa kinni. Kuna meiseuguste jaoks on reeglina tähtsam see, kas konkreetsel fotol oleval masinal on kate peal või mitte, siis tuleb ilmselt pealekandmise täpsed asjaolud jätta tolleaegsete meistrite südametunnistusele, nii et las spetsid uurivad edasi, küll siis ükskord tõde ka pinnale ujub (kui üldse) Muidugi oleks hea võimaluse korral selle käskkirjaga tutvuda, kuna palju võib oleneda ka tekstist - näiteks kui anti otsene korraldus zimmeriidi pealekandmine lõpetada, siis on kõik selge, iseasi muidugi millal tollastes oludes käsk kohale võis jõuda. Aga kui korralduse vorm oli ennemini lubav - näiteks lubati materjalide lõppemise korral lasta masinad välja ka ilma zimmeriitkatteta, siis olenes kõik lihtsalt ladudes olevatest ressurssidest - juurde enam midagi ei tulnud ja kasutati varud lõpuni ära.

Urmas.

Tänud Kallele.

Urmas, olen sinuga kirjapanduga nõus.