njah... tuttav tunneHOIATUSEKS harrastussapööridele - ohud ja õnnetused
njah... tuttav tunneVÕITE PAKKUDA IGASUGUST MILITAAR KAUPA OLEN PEAAEGU KÕIGEST HUVITATUD-esemed lähevad Kohtla-Nõmme ajalootuppa kohtla.ajalootuba@gmail.com
seoses lahingmoonaga tuli mul meelde kuidas sai kunagi aastaid agasi sulatada venekuulidelt tina välja , et neid vibunoolte otsa panna...
juhtus olema 1 kuul fosvoriga või mingi muu sodiga mis kuumutamisel lendas kuumatinaga sealt välja ja põletas kätte paar ilusat auku millest siiamaani armid järel.
aga oleks olnud lõhkekuul siis ma vist praegu siin nii rõõmsalt ei kirjutaks.
juhtus olema 1 kuul fosvoriga või mingi muu sodiga mis kuumutamisel lendas kuumatinaga sealt välja ja põletas kätte paar ilusat auku millest siiamaani armid järel.
aga oleks olnud lõhkekuul siis ma vist praegu siin nii rõõmsalt ei kirjutaks.
VÕITE PAKKUDA IGASUGUST MILITAAR KAUPA OLEN PEAAEGU KÕIGEST HUVITATUD-esemed lähevad Kohtla-Nõmme ajalootuppa kohtla.ajalootuba@gmail.com
Seoses nende granaatidega RGD 33 on meeles omaaegne lollus vene ajast.Olin siis vist kuskil 10-12aastane alles.Leidsime sõbraga kiviaiast Piibe mnt. äärest hunniku neidsamuseid põrgulisi.Sõbral oli onupoeg Ivangorodist suvel külas, kes kolhoosis siis T-16-ga põllutöölistega kive korjas.
Rääkisime siis tollele "traktoristile" endi leiust ja sellel kohe plaan, et lähme peale tööd ja vaatame kas mürtsu kah teevad.Tema seal Venemaal elab sellises kohas kus neid vedeleb lademes ja teab täpselt mida teha.
Võtsime siis 4 tükki ligi ja T-16-ga kruusa karjääri .To vene sell kes meist oli ikka aastaid vanem hakkas siis asja uurima.Uuris ja puuris, kuni leidis, et sütik puudu ja pauku ei saa.Siis tuli mõte, et paneks tulle.Tassisime 2 autokummi ja hunniku puid kokku ning tuli üles ja granaadid tulle. Ise läksime siis traktori kabiini ning tõstsime T-16 kasti üles, et kui põrakas käib pihta ei saa.
Ega kaugemale kui 10 meetrit ei läinud kah.Istusime seal siis kõvasti üle 2 tunni paugu ootel.Pauku ei tulnud ega tulnud. Ligemale kah ei julgenud minna, et mis või kuidas.Alles järgmine päev läksime vaatama.Järele oli jäänud ainult põlenud plekk ja muud midagi.
Tagantjärgi ikka jube mõelda
, mis oleks juhtunud kui see pauk oleks ikka tulnud.
Rääkisime siis tollele "traktoristile" endi leiust ja sellel kohe plaan, et lähme peale tööd ja vaatame kas mürtsu kah teevad.Tema seal Venemaal elab sellises kohas kus neid vedeleb lademes ja teab täpselt mida teha.
Võtsime siis 4 tükki ligi ja T-16-ga kruusa karjääri
.To vene sell kes meist oli ikka aastaid vanem hakkas siis asja uurima.Uuris ja puuris, kuni leidis, et sütik puudu ja pauku ei saa.Siis tuli mõte, et paneks tulle.Tassisime 2 autokummi ja hunniku puid kokku ning tuli üles ja granaadid tulle. Ise läksime siis traktori kabiini ning tõstsime T-16 kasti üles, et kui põrakas käib pihta ei saa.Ega kaugemale kui 10 meetrit ei läinud kah.Istusime seal siis kõvasti üle 2 tunni paugu ootel.Pauku ei tulnud ega tulnud. Ligemale kah ei julgenud minna, et mis või kuidas.Alles järgmine päev läksime vaatama.Järele oli jäänud ainult põlenud plekk ja muud midagi.
Tagantjärgi ikka jube mõelda
, mis oleks juhtunud kui see pauk oleks ikka tulnud.Üks lugu veel samast perioodist.Kuna relvi oli omal ajal ikka lihtsam leida kui nüüd, siis nendega sai ikka mässatud oma jagu.
Leidsin siis järjekordselt suvel mingi maja pööningult Vene vindi.Kuna kohe padruneid käepärast polnud ja uudishimu suur, siis padavai jälle sõbra juurde.Tassis ta siis kartulikorviga padrunid kohale ja hakkasime katsetama .
Läksime heinaküüni taha ja hakkasime küüni ukse pihta laskma.Kuid oh seda õnnetust - padrunid ei läinud lahti .Sai neid vist oma 100 tükki proovida, mitte kõssugi, tongid seismisega läbi vettinud.Kaotasime juba lootuse ning sõber hakkas juba minema astuma.
Kuid siis käis äkki ilge kärakas ja küüniuks sai oma nätaka kätte.Üks padrun ikkagi suvatses lahti minna.Mina siis ruttu püss võssa ja sõbraga jooksuga tuppa.
Kui õue jõudsime ja hobust nägime,
saime lõpuks aru millega hakkama olime saanud.Sõbra ema oli hobusega koju lõunale tulnud, ning hobuse sidunud selleks ajaks küüni ukse külge ja veenõu ette pannud.
See vaene hobune värises kohutavast hirmust ja ajas suust vahtu välja.Meie seal küüni taga sihtisime täpselt seda vastas poole ust kus hobune kinni oli.Kuul oli läbi kahe ukse läinud ning hobuse pea kõrguselt teiselt poolt välja tulnud, uksest suure puukillu kaasa võtnud, mis nüüd maas vedeles.
Õnneks emal toas krapp mängis ja ta seda lätakat ei kuulnud.
Arvan, et kui hobune oleks pihta saanud, siis oleks vist vanemad kinni pandud.Neid paragrafe ja aastaid oleks ikka hulga tulnud.
See juhtum võttis terveks suveks igasuguse püssi isu ära.
Leidsin siis järjekordselt suvel mingi maja pööningult Vene vindi.Kuna kohe padruneid käepärast polnud ja uudishimu suur, siis padavai jälle sõbra juurde.Tassis ta siis kartulikorviga padrunid kohale ja hakkasime katsetama
.Läksime heinaküüni taha ja hakkasime küüni ukse pihta laskma.Kuid oh seda õnnetust - padrunid ei läinud lahti .Sai neid vist oma 100 tükki proovida, mitte kõssugi, tongid seismisega läbi vettinud.Kaotasime juba lootuse ning sõber hakkas juba minema astuma.
Kuid siis käis äkki ilge kärakas ja küüniuks sai oma nätaka kätte.Üks padrun ikkagi suvatses lahti minna.Mina siis ruttu püss võssa ja sõbraga jooksuga tuppa.
Kui õue jõudsime ja hobust nägime,
saime lõpuks aru millega hakkama olime saanud.Sõbra ema oli hobusega koju lõunale tulnud, ning hobuse sidunud selleks ajaks küüni ukse külge ja veenõu ette pannud.See vaene hobune värises kohutavast hirmust ja ajas suust vahtu välja.Meie seal küüni taga sihtisime täpselt seda vastas poole ust kus hobune kinni oli.Kuul oli läbi kahe ukse läinud ning hobuse pea kõrguselt teiselt poolt välja tulnud, uksest suure puukillu kaasa võtnud, mis nüüd maas vedeles.
Õnneks emal toas krapp mängis ja ta seda lätakat ei kuulnud.
Arvan, et kui hobune oleks pihta saanud, siis oleks vist vanemad kinni pandud.Neid paragrafe ja aastaid oleks ikka hulga tulnud.
See juhtum võttis terveks suveks igasuguse püssi isu ära.
Antud kuju polnud milneti lugenud või pidas end teistest targemaks. http://www.postimees.ee/?id=207091
Hästi ei usu seda juttu, et oli lõhkeaine.Kunagi 70 aastatel elasime 8 korteriga majas ja siis üks jurakas pidevalt varastas kuurist küttepuid.Kusakilt oli meelde jäänud, et selle vastu aitab, kui panna padrun noti sisse.
Mõtlesime, et teeme ära.Et oleks ikka parem efekt, siis otsustasime panna suurema padruni.Enne tahtsime ikka katsetada, et mis ja kuidas.Suurem oli siis mingi suure kollase kuuli ja musta otsaga padrun.Asi sai ära proovitud ühes mahajäätud maja pliidi all.
Mis juhtus, seda ei taha küll meenutada. Pliidi rauad ja uks eest läinud, tuhka ja tahma terve maja täis, kõrvad lukkus.
Pärast seda võttis junni jahedaks, ja see puuvarga karistamine jäi ära.
Peale sõjaväge sattusid need padrunid uuesti silma alla ja isa ütles, et need pidid olema 20x82 mm kuulipilduja padrunid. See, mida meie sinna toppisime olevat olnud fugass.
Mõtlesime, et teeme ära.Et oleks ikka parem efekt, siis otsustasime panna suurema padruni.Enne tahtsime ikka katsetada, et mis ja kuidas.Suurem
oli siis mingi suure kollase kuuli ja musta otsaga padrun.Asi sai ära proovitud ühes mahajäätud maja pliidi all.Mis juhtus, seda ei taha küll meenutada. Pliidi rauad ja uks eest läinud, tuhka ja tahma terve maja täis, kõrvad lukkus.
Pärast seda võttis junni jahedaks, ja see puuvarga karistamine jäi ära.
Peale sõjaväge sattusid need padrunid uuesti silma alla ja isa ütles, et need pidid olema 20x82 mm kuulipilduja padrunid. See, mida meie sinna toppisime olevat olnud fugass.
Ma olen ikka korduvalt imetlenud oma süüdimatust ja korralikult läbi mõtlemata postitusi, aga holt, no natukenegi võiks mõelda enne sellise asja siia postitamist, siin käib ikka väga noori, tuleta meelde kasvõi "oravapoiss aka Hitler1".holt kirjutas:Täiesti vabalt võis lõhkeaine olla, ammoniidiga on elupäevad tuld tehtud, lõkke süütamiseks olen isegi korduvalt kasutanud (ja mitte loetud grammidena, vaid ikka sadade grammidena), väiksem kogus trotüüli normaalses koldes (mitte umbses torujupis) põleb samuti detoneerumata.
sitt päev, kellele kurdad
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/1 ... 5&l=fplead
Keegi kodanik on jälle "geniaalse" tembuga hakkama saanud. Samas minu meelest pole see mitte sugugi esimene kord, kunagi varem on ka keegi viinud mingi mürsu kilekotiga politseijaoskonda, kellegi ametniku lauale, lootes selle eest medalit saada.
Keegi kodanik on jälle "geniaalse" tembuga hakkama saanud. Samas minu meelest pole see mitte sugugi esimene kord, kunagi varem on ka keegi viinud mingi mürsu kilekotiga politseijaoskonda, kellegi ametniku lauale, lootes selle eest medalit saada.
Sellega siis lugu: Varasemas nooruses kui haapsalust hakkas vene sõjavägi lahkuma, oli seda va paugu kraami külluses saada. Alates granaatidest ja lõpetades padrunitega. Meie, poisikesed nagu me olime, saime näpud taha paarile sajale kuulipilduja padrunile. Tulemus: lõkkesse - pauk , kaks tükki lõkkesse - kaks pauku ja siis sületäis lõkkesse. Seda hirmu ma siiani ei unusta kui üritasin mätaste vahel maa sisse vajuda.
si vis pacem, para bellum
Vanameister kirjutas teises teemas:"Nõukogudeaegsetel lõhkepakettidel koosnes laeng suitsuga püssirohust DRP. Põhimõtteliselt on enamuses imitatsioonivahendites mingi kütuse ja oksüdeerija segu. Kas seda klassifitseeritakse siis pürotehnilise segu või madala võimsusega lõhkeainena, on pigem juriidiline probleem.
Üldiselt on tegu sellise kraamiga, mis võib plahvatada leegist, löögist, staatilise elektri laengust... Samas näiteks trotüüliga, millel pole detonaatorit sees, saab ahju kütta. Samuti ei plahvata trotüül püssikuuli löögist."
Kroonus sai sellise kõntsaga suht palju kokku puututud. Kui õieti aru saan, siis selliste vigurite käet kukkudes ei tohiks midagi juhtuda (aga 100% ei anna enam ka Shveitsi pank), kui aga see jõuga vastu seina lajatada, siis võib tulemus silmnäole hapuvõitu olla?
Üldiselt on tegu sellise kraamiga, mis võib plahvatada leegist, löögist, staatilise elektri laengust... Samas näiteks trotüüliga, millel pole detonaatorit sees, saab ahju kütta. Samuti ei plahvata trotüül püssikuuli löögist."
Kroonus sai sellise kõntsaga suht palju kokku puututud. Kui õieti aru saan, siis selliste vigurite käet kukkudes ei tohiks midagi juhtuda (aga 100% ei anna enam ka Shveitsi pank), kui aga see jõuga vastu seina lajatada, siis võib tulemus silmnäole hapuvõitu olla?
sitt päev, kellele kurdad
Musta püssirohuga lõhkepakett võib vastu seina visates plahvatada vast ühel juhul miljonist. 
Kloraatlõhkeaine puhul on tõenäosus suurem.
Samas kui musta püssirohtu hoitakse keeratava korgiga nõus ja püssirohtu on sattunud keerme vahele, siis korki maha keerates on plahvatuse võimalus täiesti olemas.
Kloraatlõhkeaine puhul on tõenäosus suurem.Samas kui musta püssirohtu hoitakse keeratava korgiga nõus ja püssirohtu on sattunud keerme vahele, siis korki maha keerates on plahvatuse võimalus täiesti olemas.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline