www.militaar.net

Tahaks tõstatada pisut provokatiivse teema. Me teame ajaloost, et eelmine Eesti Wabariik lõppes otsa tänu otsusele lubada Eestisse NSVL sõjalised baasid. Tegemist oli poliitilise otsusega, mis võttis kaitseväelastelt võimaluse oma riigi eest võidelda. Kuigi soov ja valmisolek selleks oli olemas.

Ning küsimus: Kuidas peaks käituma kaitsevägi ja kaitseliit- ning tsivilistidest kodanikkond, kui (-oletame!), et Eesti oleks uuesti samasuguses olukorras, kus valitsus võtab vastu otsuse sõjalist vastupanu mitte osutada ning lubada Eesti territooriumile vaenuliku riigi nn rahuvalveüksused?

Lähtudes põhiseadusest on kaitsevägi kohustatud kaitsma riigi põhiseaduslikku korda. Ent, kui võõrriigi poliitilisel sunnil valitakse valitsus ja riigikogu nö uuesti -siis poleks nagu mingit õigustust relva haarata?
Omaalgatuslik vastupanu tähendab sellisel juhul ju lausa Eesti riigile vastutöötamist...
Mida siis kodanik tegema peaks?

Sama provokatsiooniline vastus...

No ongi vist juba alistunud
Kaugel need baasidki enam on.

PS

Kas NATO värk läheb kaa arvesse.

Eee...mismõttes NATO värk?

kelguga poiss kirjutas:Eee...mismõttes NATO värk?

No selles mõttes, et näiteks meie õhuruumi valvavad näiteks NATO lennukid.
Algul lennukid, siis mõni radariseade ja õhutõrjekompleks jne.
Kui oleksoloogia siis oleksoloogia.

Jah NATO on sõbralik (täna) kuid iial ei või teada.
Samas võivad sõbraliku organisatsiooni (riigi) militaarpudinad tähendada sihtmärgiks sattumist mingi konflikti korral selle riigi ja mõne kolmanda osapoole vahel.
Kunagi ei või teada.

Kuidas kodanikud suhtuvad sellisesse perspektiivi?

No nagu ma olen aru saanud - kiidavad heaks

Mõtled seda juhtumit, kui NATO Venemaaga sõtta pöörab ja siis eesti mehed kah üle Peipsi sõjamöllu tormavad (nähes samal ajal tõusamas seljataga suurt aatomiseent)?

See oleks atraktiivne küll, tõepoolest

Või et eestlased peavad aitama tõrjuda sissetungi USAsse? Sõdima Alaskal ja Havail?

Kõik on ühiskaitse põhimõttest lähtudes võimalik.
Pööravad näiteks jälle inglased Argentiinaga sõtta ja meie kohus on liitlast abistada?
Ehk siis olla põhimõtteliselt sihtmärk liitlase vaenlasele.
No kasvõi laevad merel näiteks?

Eks see NATO on Eestile ikka ohtlik asi küll! Putin sai sellest kohe hetkega aru. Nüüd aga hakkab mõnele pikaldase loomuga eestlaselegi kohale jõudma.

Arensburger kirjutas:Eks see NATO on Eestile ikka ohtlik asi küll! Putin sai sellest kohe hetkega aru. Nüüd aga hakkab mõnele pikaldase loomuga eestlaselegi kohale jõudma.

Seleta vähe pikemalt lahti!

Selles mõttes võib NATO küll kahjulik olla, et riigiisad ei panusta enam piisavalt riigikaitsesse ja jäävad NATO vihmavarju peale lootma. Aga muud halba NATOs küll ei näe.

Vaiksi seisukohaga suht nõus. Aga jah, ega meist keegi tea, milline on maailm kümne aasta pärast. Ehk on Venemaa mõne üliolulise operatsiooni seisukohast mõne NATO riigi liitlane ja pigem ohverdatakse meid kui midagi muud. Kõik on võimalik aga tähtis, et me ainult NATO loorberitele puhkama ei jääks.

Jajah. Aga kuulge, kuidas ikka nende baasidega jääb? Ega kaitseväel ja kaitseliidul ju muud üle ei jää, kui käsku kuulata -kui riigiisad nii on juba kord otsustanud (ning siis selgubki, et just väljaõppeta ja oskusteta tsivilistid peavad kastanid tulest välja tooma)?

Mh?

MIsmõttes käsku kuulata? Selline käsk mis käseb vastupanuta alistuda on ebaseaduslik. Kui ükskõik milline FSB palgal olev eesti poliitik sellise käsu peaks andma, siis leiab ta end üsna kiiresti väga täbarast olukorrast.

Reeturi palk on .....

Eesti eest surmani!

Kui sellises olukorras kästakse EKV, KL ja teistel alla anda siis on see sama hästi kui oma surmaotsusele alla kirjutamine siis lähed nii kui nii kuskile surema või õiendatakse asi kohe kohapeal ära, iga mõtlev ja ajalugu mäletav inimene saadab seenele sellise käsuandja, sest 2x ühe sama orgi otsa ikka ei tahaks kukkuda, sellistele elajatele iga järgiandmine tähendab kindlasti assjade halvemuse poole minekut.
Loomulikult tuleb vastu hakata, sellisel hetkel on ju tegelikult kõik ebaseaduslik, ainuke "seaduslik" asi on siis ju allumine ebaseaduslikule võõrvõimule.

Kui keegi veel ei tea, siis on täiesti reaalselt olemas (ja kehtiv!!!) kindral Einseln´i ajal välja antud käskkiri just taoliste juhtumuste tarbeks ning missugune näeb ette iga EV kaitseväelase vastupanu välis- ja sisevaenlasele, kas iseseisvalt või üksuse koosseisus, sõltumata igasugustest EV iseseisvuse vastastest ja allaandmisele juhtivatest käskudest-korraldustest. Ja seda kõike sõltumata eelpoolmainitud käsu andjast ja selle isiku riigisisesest tähtsusest.
Selle aja jooksul, mis on möödunud jutuks olnud käskkirja kehtestamisest, on nii mitmedki poliitikud küll kuluaarides, küll pool(!!!)ametlikes jutuajamistes võtnud vaevaks seda kritiseerida ja tungivas vormis selle tühistamist nõuda, kuid - mitte ükski neist ei ole julgenud seda ametlikult nõuda ja vastutust selle tühistamise eest endale võtta. Ja vaevalt, et kunagi julgebki (minu personaalne arvamus), sest sellega kirjutaks ta tõenäoliselt alla oma poliitilise eksekutsiooniotsusele eestlaste silmis. Kui, siis võib-olla, et mõni tuntud Tallinna munitsipaalvõimumees, kui ta kõrgeimasse võimutippu peaks sattuma, kuid - vaevalt isegi tema.
Seega - See käskkiri kehtib ja jääbki kehtima, ning tagab eesti sõdurite võitluse vaenlase vastu sõltumata igasugustest seda tegevust välistada püüdvatest käskudest ja korraldustest ning nende väljastajatest.

P.S. Küll aga olen ma kaunis skeptiline selle toimimises EV-s tänapäeval ainuvõimu omava (vaid) pragmaatilise maailmavaate ja kodanikukasvatuse puudumise valguses.
Ja just neid kodanikke, kes seda vaid formaal-juriidiliselt on, on meil juba oma 10 (kui mitte rohkem!) aastakäiku. Just need aga ongi need praegused ajateenijatest nn. sõdurid ja samaealised tänavatel aelejad või arvutiekraani jõllavad äbarikest ilkujad.
Kogu selle hulga kohta on muidugi olemas ka teatav hulk erandeid, kuid üldpilti see paraku ei muuda. Valitsev mentaliteet pole ju teilegi mitte teadmata, ning see pole põrmugi mitte EV jätkusuutlikust soosiv.

Mingi mees siin ühes eelnevatest postitustest (tegelikult teemas "Miks ei taheta minna ajateeniatusse", või miskit sellist see oli) mainis, et meil justkui peaks tarvis olema max. tehnikat ja max. väljaõpet supermanide juhtimisel.
Paraku on aga asi nii, et need näiteks toodud Hitlerjugendi poisid pidasid Punaarmeed 1945.-l kinni mõne nädala ilma arvestatava väljaõppeta ja puuduliku relvastusega omades selleks kõrget võitlusmoraali ja kohusetunnet (ka kodanikukohusetunnet).
Meie kallihinnalised relvahanked maailmatasemel militaarvarustuse saamiseks ja maksimaalseks pungestatud militaartreeningud jooksevad aga tühja ilma sõduriteta, kellel puudub kodanikutunnetus ja kohusetunne. See tehnika ja väljaõpe ilma sõdurita ei pea vastast kinni minutitki (rääkimata paäevadest, nädalatest või kuudest). Võib juhtuda isegi vastupidine areng neis võimalikes sündmustes. Nimelt, et need meie kallihinnalised relvad ja väljaõpe pöörduvad meie oma riigi vastu, kuna sõduriteks on vaid ilma kodanikutunnetuseta pragmaatikud kes on meie võimaliku vastase poolt lihtsalt ära ostetud või ära hirmutatud või mis iganes.
Seega - palun mõelge selle üle, ja üritage selle probleemi juures näha nende juurteni, mitte aga ärge keskenduge pinnavirvenduste uurimisele, missigune on ju tegelikult vaid millegi tulemite tulem.
Nõustute minuga?

Hillartil oli mõtlemapanev jutt.
Huvitav, kas seda Einsleni käskkirja kusagil internetiavarustes saaks lugeda? On see avalik teave?

Oletades, et mehed, kes vastu tahavad hakata on siiski olemas, on küsimus ka konkreetse hetke tajumises. Millal on piir nö ületatud ja tuleb asuda relvastatud võitlusse? Millal? Kas peale seda, kui president esineb telekas ja kutsub kodanikke üles säilitama rahu? Või siis, kui ta enam telekasse ei ilmu? Kas siis kui esimene võõras soomuk ukse eest mööda sõidab?

Ilmselt peab vastava üleskutse tegema siiski keegi avaliku elu tegelane või mõni kõrgem ohvitser?