www.militaar.net

viina vastu sai sõdurite käest kõike

eriti siis kui nad siitmailt minema läksid

just täna kuulsin juttu et mees oli vahetanud 2 pudeli viina vastu kahurisihtimispunkti (furgoon koos tehnikaga) ja raadijaama kuudi koos tehnikaga

eks müüdi-vahetati sel ajal kõike

See märjuke oli on ja jääb.
Kui kellegil raha natuke üle, siis pangas arvet selle hoiustamiseks nüüd küll pole mõtet avada. Inflatsioon sööb seda krõbinal ja mõnuga, vahet pole, kas hoiustad rublas, kroonis või eurodes. Viin on aegumatu väärtusega ekvivalent, mis odavamaks ei lähe iialgi.
Seega - kõik spirti kokku ostma! Hurraa!

A '89 aastal Kurski oblastis uudismaal vahetati Zil'i paagitäis (150 liitrit) bentsu ühe fljaagatäie (0,75 liitrit) piirituse vastu . Otse tehases, kuhu liigutati suhkrupeedikoormaid käis see kauplemine.

Mul sugulane pidas 80-te lõpul Keila kandis maal sigu ja ajas sellega korralikku pappi kokku. Ise suvitasin toona sealsamas kuna mu vanavanemad elasid ja elavad siiani seal ja mäletan kuidas sell üritas algul ise sitta laudast välja visata, end mingi aeg taipas, et see töö on liiga räige ja raske. Õnneks oli aga Keila tankipolk sealsamas. Ei mäleta kui mitu pudelit teenus maksis (igaljuhul viinaga ta asjad ohvitseridega korda ajas) aga edaspidi viskasid sõdurid laudast sõnnikut välja. Mul väikse poisina oli lausa kahju vaadata kuidas nad päev otsa hirmsa haisu, palavuse ja kärbeste käes vaevlesid aga noh, vähemalt said kõhud täis.

1988-89
Pool liitrit samakat= kaks kartulikotitäit vilja

Selle viinaga oli meil natsa raskusi. Valuutana ta suurt ei kõlvanud. No mida sa sest viinast sõdurile ikka pakud, kui piiritus kogu aeg saadaval. Samas piirituse olemasolu hoidis ära pikalt kuival olemise, millega oli ühtlasi välistatud juhtumid, et keegi ennast silmini täis tõmbab, suures kartuses, et millal jälle saab. Aga piiritus oli päris hea valuuta.
Kord, kui meil piiritusejoogist isu täis sai ja lahjema alkoholi isu tuli, võtsime 5 liitrit piiritust näppu ja läksime külla veini otsima. Enamvähem oli teada kuskohast veini küsida. Jõuame kohale ja peremees tuleb uksele. Küsisime kas 5l vastu 20l veini saab – vanal tuli nii loll nägu ette, et imelik kohe. Küsime siis, et kas vähe või, aga vana vastu, et te poisid ajate kursi õige kalliks, vähemastki piisab. Seega oli veinimure lahendatud ja koht kirjas kuskohast vajadusel lisa saada. Igatahes ilma veinita ei jäänud enam kunagi, kui vaja oli.
Aga kogu teenistusaja jooksul ei tea ühtki juhtumit, kus tsiviilidele oleks kasvõi bensiini (kütust) viina vastu antud.

Kingakreem leiva peale ja see kreem allapoole radika peale kuivama. Must ollus tuleb enne söömist noaga hoolikalt maha kratsida. Kui pakast teeb, siis aknapesuvedelik vinkelraua peale jooksma ( seal oli mjngi valem seoses külmakraadide ja vinkli nurgaga, et vesi/pask raua külge jäätuks ja otsast puhast märjukest tilguks) Tuleb ainult vaadata, et lolli peaga metanooliga ei ostaks, see hakkab silmanägemise peale.

Terve kodutee sai kaetud killustikuga, 28 KaMaži koormat, pudel koorem. 90ndate algus. Tegelikult oli see juba ennem tasutud ühe Žiguli ostuloaga, hilisem viin oli vaid vormistamiseks. Käsi pesi kätt.

Pudeli Royali eest oldi muidugi nõus mida iganes sohvoosist pihta panema. Sõnnikukoormaid, elektrikarjuseid ja diislit. Hirmus tegelikult.

Isegi idiootne tegelt. Viina saab poest ja ei maksa teab mis. Kui loen Lemet´i tõlgitud lennuväe mälestustest või mujaltki, kuidas vennad tilga piirituse pärast nahast välja vingerdavad ja eiteamis kola(x10-100 väärtuslikumat) ära annavad siis ... ausõna!
Sama Royaliga. Oma alkohooliku karjäär saigi alguse 90. alguses Royali ja Mehukatti sita joomisega. Sünnipäevadel seisid Royali pudelid laual. Pitsist võeti. Maa pidudel lasime pudelist ja kaevuvett peale. Ilge pask.
A noh ilmselt suletud süsteem ja kui defka värk siis jah, võibolla.
A siiski - otsi mingi anum ja paar torujuppi ja aja samakat! Oleks mu lahendus.

P.S. Lasin ühel torumehel väikse samaka aparaadi ühele helae sõbrale jõuludeks kokku joota. Puha vask, ilus näeb välja, aga hästi väike. Nii vähe läheb praagat sisse, et poole tunniga pitsi saad ehk. Väikse nn. teeküünlaga läheb tööle.

Samas, avastasin ükspäev sellise koja nagu "Keemiakaubandus"(vist oli nimi). Sejal põletid, kolvid, veesärgisspiraaltorud - kõik olemas. Hinnad ka suht leebed. Poleks vaja olnud vanu, toru virtuoose pungestadagi.

88-89 oli vahetuskaubaks kotitäie vilja eest kaks pudelit samakat.
Ohjumal, oli see samakas vast lake.....mõnikord oli pudelisse lisatud kaaliumpermanganaati, et see mingeid mürke koaguleeriks.
Püüdke nüüd ette kujutada kehvasti puhastatud, halva maitsega samakat, mis on vürtsitatud triperilillaga....

On meeles ka mingid praskapeod, kui pruuni värvi vedelikku joodi lambikuplitest. Nagu ütles Lible: kui purju ei teeks, ega siis ei jooks. Mõneks ajaks oli ju jõle armeesigala asendunud meeldiva uimaga.
Oi noorus-noorus.