1. leht 1-st

420mm Haubits

Postitatud: 05 Mai, 2005 21:31
Postitas Vabadus
Nagu mulle meeldib, teen jälle teema, kus saab pisut arutada. Nimelt, et mis te arvata, kas Sakslane oleks kuidagi saanud edasi tungida Prantsusmaa peale, kui ta ei oleks kasutusele võtnud 420mm Haubitsaid. Millega teadolevalt, siis hävitati nn " hävitamatu" kindluste jada. Kui mu mälu mind ei peta, siis isegi oli Sakslastel päris algul ainult üks Haubits ja siis rongiga hiljem tuli ka teine Haubits.
Minu arvamus siinkohal oleks järgmine: Sakslane, ei oleks saanud edasi liikuda, kui ta ei oleks kasutanud Haubitsa 420mm suurtüki tuld, et hävitada kindlusi. Olgem ausad senised katsed Saksa dessandi näol, töid ainult palju sakslaste laipu.
Samas ei mahu mulle pähe, see et liitlasväed ei saatnud suuremaid vägesid neidsamuseid Haubitsaid otsima. Juhul kui oleks nende asukoha kättesaanud, oleks ned hävitanud ja jällegi oleks päev päästetud. Oh neid vanu aegu küll. Kujutage ette 37 m pikkune kahuri toru.
See muidugi järjekordselt minu arvamus ja kindlasti leidub ka teise vaatevinkleid aga jah kõik vastukaja ja arvamused oodatud. Ja kui keegi avastab, et ma hoopis karile oma teadmistega panin, siis andke teada :wink:

Postitatud: 06 Mai, 2005 0:10
Postitas Troll
Oleks ka ilma selleta läbi saanud, nimelt oli kasutusel ka veidi väiksem Škoda 305mm haubits , ka see oleks nende Belgia piirikindlustega hakkama saanud.

Postitatud: 06 Mai, 2005 4:40
Postitas Vabadus
See ei oleks hakkama saanud. Sest Ega kindlus ei olnud naljaasi. Selle kahurid ulatusid minu teadada iga väiksema kaliibriga suurtükini. Aga 420mm Haubits sai lasta just nii kaugelt, et Kindlus vastu ei saanud pommitada ja eest kah ei saanud põgeneda.

Postitatud: 06 Mai, 2005 5:28
Postitas Luuraja
Soovitan lugeda Barbara Tuchmani "Augustikahureid". Seal on päris täpselt juttu Liege'i kindlustustest, Kruppi 420mm-stest ja Škoda 305-stest.
Paistab, et päris suurt rolli mängisid mitte niivõrd kahurite jõud kui see, et belgia fortide garnisonid koosnesid vanematest, kergesti paanikasse sattunud reservistidest. Samuti ei suletud fortidevahelist maa-ala regulaarvägede ja kaevikusüsteemiga.
Totral kombel võtsid sellest õppust prantslased, kes Verduni all pidasid vanu forte üsna tähtsusetuiks. Ere näide oli Douaumont, mille nad üsna kergelt käest lasid ja kust pärast sakslasi kuudepikkuses verises lahingus välja pidid suitsetama.

PS.
Viimases Tehnikamaailmas on saksa maismaakahurikoletistest juttu. Nii Paksust Bertast, Pariisi kahurist kui 800mm-st Gustavist/Dorast II ilmasõja ajal.

Muuseas, Verduni alla vedasid sakslased tervelt 13 420mm Paksu Bertat. Prantslaste poolelt hakkasid mitu kuud hiljem vastu lööma 400mm-sed.