Kui soovid tuua välismaalt midagi võimsamat...
Re: Kui soovid tuua välismaalt midagi võimsamat...
Väikeseks uuenduseks - jutust Stratcomi esindajaga selgus et enne IIMS lõpu toodetud sõjaväeauto ei kuulu strateegiliste materjalide hulka (jutt käis konkreetselt Dodge WC-57-lt)
Ostan kokku kõik võimalikud E.Savisaare kuju, nime, autogrammiga esemed (trükimaterjalid, aktifotod, raamatud, pastapliiatsid, toiduainepakendid) jne.
Re: Kui soovid tuua välismaalt midagi võimsamat...
Vaevalt, et mingil Iltisel on III soomusklass, vöi annab seda Iltisele paigutada!
Nüüd kribin-krabin Ûlemkohtusse otsuse tühistamist nöudma!
Küll see Laplander on üks hirmus soomuk!
Nüüd kribin-krabin Ûlemkohtusse otsuse tühistamist nöudma!
Küll see Laplander on üks hirmus soomuk!
Re: Kui soovid tuua välismaalt midagi võimsamat...
Küsimus. Ehk on kellelgi asjaga kogemust.
Kui Suurbritanniast on ostetud täiesti legaalselt ja kõiki EL makse makstes (k.a. käibemaks) nö. midagi võimsamat ENNE SB lahkumist Euroliidust, kuid asi ise pole veel sealt Eesti poole teele läinud, siis - kui see midagi võimsamat väljub SB-st ja saabub Eestisse PÄRAST SB lahkumist Euroliidust - Kas siis peab Eestis veel lisaks tollimaksele maksma UUESTI ka käibemaksu (20%, mis juba makstud 1X)?
Tänase päeva seisuga teadupärast peaks SB viimaseks päevaks Euroliidus olema 31. jaanuar 2020.
Küsimus on ajendatud tõsiasjast, et - ei jõua transpordi organiseerimisega ENNE eelpool nimetud kuupäeva järjele ja ei jõua ma koos selle millegi võimsamaga SB-st enne kella kukkumist põgeneda.
Kui Suurbritanniast on ostetud täiesti legaalselt ja kõiki EL makse makstes (k.a. käibemaks) nö. midagi võimsamat ENNE SB lahkumist Euroliidust, kuid asi ise pole veel sealt Eesti poole teele läinud, siis - kui see midagi võimsamat väljub SB-st ja saabub Eestisse PÄRAST SB lahkumist Euroliidust - Kas siis peab Eestis veel lisaks tollimaksele maksma UUESTI ka käibemaksu (20%, mis juba makstud 1X)?
Tänase päeva seisuga teadupärast peaks SB viimaseks päevaks Euroliidus olema 31. jaanuar 2020.
Küsimus on ajendatud tõsiasjast, et - ei jõua transpordi organiseerimisega ENNE eelpool nimetud kuupäeva järjele ja ei jõua ma koos selle millegi võimsamaga SB-st enne kella kukkumist põgeneda.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Re: Kui soovid tuua välismaalt midagi võimsamat...
Noo-oo, jah. Kaks varianti. Kas teema ei huvita kedagi, või siis keegi ei tea sellest midagi.
Vahepeal on lisandunud teavet. Kui maksu- ja tolliamet esialgu vastas mulle, et peab maksma täie rauaga nii tolli, kui ka teist korda käibemaksu, siis natuke hiljem end siiski korrigeeriti ja - Kui SB lahkub EL-st leppeta 1.02.2020, siis hakkab meil kehtima nn. üleminekuaeg, mis jääb kestma kuni 31.12.2020 ning millest tulenevalt kaubavahetus selle aja jooksul toimub endise korra järgi. Ka kvalifitseerub see "midagi raskemat" mitte sõiduauto, vaid hoopis sõjalise otstarbega sõiduriista kategooria alla, kus tollimaks on märkimisväärselt madalam. Kuidas aga saada tsiviilkasutusse see nn midagi raskemat (aga, oi-oi, kui ahvatlevat ), on juba omaette lugu ning nõuab ka omaette asjaajamist nii siin, Eestis, kui kauba lähteriigis - kuid see on võimalik.
Vahepeal on lisandunud teavet. Kui maksu- ja tolliamet esialgu vastas mulle, et peab maksma täie rauaga nii tolli, kui ka teist korda käibemaksu, siis natuke hiljem end siiski korrigeeriti ja - Kui SB lahkub EL-st leppeta 1.02.2020, siis hakkab meil kehtima nn. üleminekuaeg, mis jääb kestma kuni 31.12.2020 ning millest tulenevalt kaubavahetus selle aja jooksul toimub endise korra järgi. Ka kvalifitseerub see "midagi raskemat" mitte sõiduauto, vaid hoopis sõjalise otstarbega sõiduriista kategooria alla, kus tollimaks on märkimisväärselt madalam. Kuidas aga saada tsiviilkasutusse see nn midagi raskemat (aga, oi-oi, kui ahvatlevat ), on juba omaette lugu ning nõuab ka omaette asjaajamist nii siin, Eestis, kui kauba lähteriigis - kuid see on võimalik.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
-
- Liige
- Postitusi: 1698
- Liitunud: 30 Dets, 2012 22:01
- Kontakt:
Re: Kui soovid tuua välismaalt midagi võimsamat...
Teema huvitab ja tõesti ei tea, sest tolliga on alati seda arvamisemängu.hillart kirjutas:Noo-oo, jah. Kaks varianti. Kas teema ei huvita kedagi, või siis keegi ei tea sellest midagi.
(Ise oskan ainult natukene rääkida, et mõnikord tunduvad tolliinimesed täitsa mõistlikud ja teinekord on roheliste laikudega värvitud masinad "irrmus ohtlikud" sest et nad on ju rohelised.)
Relvade toomise teemal ei oma kogemust aga arvan et hillarti kirjeldusest on kõigil kasu. Sestap palun jätkata kui akf hillart vähegi viitsib.
Re: Kui soovid tuua välismaalt midagi võimsamat...
Viitsin ikka, sest see raskem asi hakkab varsti treileril Inglismaalt Eesti poole liikuma ja ma olen vägagi elevil. Hulk protseduure seisab veel ees, enne, kui raske raud lõpuks minu hoovile maandub.Sestap palun jätkata kui akf hillart vähegi viitsib.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
-
- Liige
- Postitusi: 1698
- Liitunud: 30 Dets, 2012 22:01
- Kontakt:
Re: Kui soovid tuua välismaalt midagi võimsamat...
Akf hillartiga konsulteerinuna sobib see jutulõng pigem siia Tehnika teemasse, kuna tema enda sõnutsi:
Ootame põnevusega.tuleb tõepoolest miskit suurt, huvitavat ja rasket. Aga suur punnimine on sellega.
Re: T-34 Eestis
Nagu videost näha võite, siis on ka antud eksemplari nn demilitariseerimisega juba algust tehtud. Tornile on suured nn. aknad sisse lõigatud. Arvata võib, et sellest aga nõuetele vastavuse tagamiseks ei piisa. Sama tuleb Sedunovil teha ka veel kerele, pluss peavad käigukast ja mootor olema töökõlbmatud (veel parem, kui neid üldse pole) ning relvaraud ja roomikud 100% kinni keevitatud jne., jne.https://www.youtube.com/watch?v=CQjsIL8 ... eesMetsast - Igor Sedunov: Nõukogude tank T-34/76E - Saksa trofeetank PzKpfw.747(r)
Hiljuti kuulsin lugu, kus ühel meie kodumaisel soomuseomanikul soovitati hiljaaegu oma tank betooni täis valada, et see võiks uuele relvaseadusele vastavalt eraisiku kätte jääda. Väidetavalt olla meil, Eestis, eriti kõrge terrorismioht, kus terroristidel eriliselt just vanade sõjamasinate peale neelud käivad ja nad ilmtingimata neid mõnda restaureeritud soomusmasinat meil ära tahavad ajada, et nendega hirmutegusid toime panna. Friikide värk, mis teha.
No-jah. Samas, kui vana antiikse sõjatehnikaga hobitegelejad Suurbritannias, Hollandis, Taanis ning USA-st, Kanadast, Austraaliast ja meie nn Ida-Euroopast rääkimata, võivad taolist vana uuniktehnikat vabalt omada, ennistada, tegelda. Millegipärast seal ei kardeta, et terroristid just uuniktehnika peale keelt limpsavad ning nende enda kätte saamise nimel ebainimlikke jõupingutusi valmis tegema on. Eestis ollakse selles valdkonnas võrreldav vaid Saksamaa paranoiliste seisukohtadega, kus samuti peab erakätes olev liikumisvõimetu soomuskere olema juustukerana auklikuks lõigatud ja garanteeritult liikumisvõimetu.
Ja nüüd annan teile arutluseks ühe teema, mis Sedunovi tankiga (ja mitte ainult) vägagi seotud on.
Võib tekkida küsimus, et miks ma nii kuri olen? Aga sellepärast, et mind ennastki on praegu Eestis terroristiga võrdväärsesse seisu pandud. Kohe vaata-et sõnaselgelt välja öelduna. Vaatamata sellele, et 25 aastat teenisin meie riigi relvajõududes - ja mitte halvasti. Ja siis mind usaldati.
Aastaid unistasin ja otsisin maailmas endale taskukohast uunikväärtusega soomusmasinat, mille taastamisega pensionipõlves aega sisustada. Kuna olen juba ammu briti sõjatehnika huviline olnud, siis lõpuks ma selle ka Inglimaalt leidsin. Panin kõik oma penskarisäästud hakkama ja - ostsin selle vanarauaplatsil juba 30 aastat seisnud 1952. aasta rondi ära. Ja nüüd see roosterebane siis seisab seal ühe tuttava mehe hoovi peal (kuna seal taolist vanarauda riigile julgeolekuohuks ei peeta) juba peaaegu aasta - ei saa, ei lubata Eestisse tuua. Krt küll! Jabur seis. Ei teagi kohe, mida teha.
Kuigi, jah - ühelt poolt olen ma oma unistuse osaliselt ju teostanud - ma olen selle masina, või romu, OMANIK. Nüüd peaks vist oma hobitegevusega edasiseks tegelemiseks alalist elukohta vahetama ja oma kodumaa maha jätma, et mind siin potentsiaalseks terroristiks ja otseseks ohuks riiklikule julgeolekule ei peetaks - ning oma unistuse teist poolt teostama hakata.
P.S. Lisaksin siiski, et otse loomulikult pole sellel minu masinal mitte mingit relvastust ega sõjalist kasutust võimaldavat seadistust, peale roostes raudkarbi, millel rattad all.
Miks krdi pärast on meil Eestis vaja nii jaburalt toimida ja üks hobitegevus selliselt põhja tampida? Mida sellega nüüd omast arust saavutati? (Igal tegevusel peab ju mingi mõte olema, arvan ma.) Arvata võib, et ega Sedunov kah just kerge südamega oma korras taastatud masinat auklikuks ei lõika ja seda ise oma sihipärase tegevusega värdjaks ei muuda. See on ju just-kui oma last tappa.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Re: T-34 Eestis
Vabandust, aga minul õnnestus näha küll ainult ühte nn. akent. Ning palun ka jalgadega mitte peksta, aga see tundub olevat ülepea see auk, kust tanki kahur välja vaatab juhul, kui pole tankist eraldatud (nagu seal videos parajasti oligi), ehk asetatud sinna juba keevitaja Grigori poolt Gorki t̶a̶n̶k̶i̶traktoritehaseshillart kirjutas:Nagu videost näha võite, siis on ka antud eksemplari nn demilitariseerimisega juba algust tehtud. Tornile on suured nn. aknad sisse lõigatud.https://www.youtube.com/watch?v=CQjsIL8 ... eesMetsast - Igor Sedunov: Nõukogude tank T-34/76E - Saksa trofeetank PzKpfw.747(r)
Mis sinu Inglismaal toppavat massinat puudutab, siis võiksid anda ülevaate suhtlusest ametiasutustega sel teemal. Pikemas perspektiivis saaks sellest ehk ka ajakirjandus korraliku bürokraatiatraputava uudisloo?
-
- Liige
- Postitusi: 1698
- Liitunud: 30 Dets, 2012 22:01
- Kontakt:
Re: T-34 Eestis
Toetan. Oleks tõesti hea teada.Sekeldaja kirjutas:Mis sinu Inglismaal toppavat massinat puudutab, siis võiksid anda ülevaate suhtlusest ametiasutustega sel teemal. Pikemas perspektiivis saaks sellest ehk ka ajakirjandus korraliku bürokraatiatraputava uudisloo?
Re: Kui soovid tuua välismaalt midagi võimsamat...
Vaatasin veelkord. Tõsijutt, nii on. Minu viga. Ma oma meelepahas ei pannud seda tähele ja oletasin juba demilitariseerimisprotsessi toimimist.Vabandust, aga minul õnnestus näha küll ainult ühte nn. akent.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Re: Kui soovid tuua välismaalt midagi võimsamat...
Hiljuti kuulsin lugu, kus ühel meie kodumaisel soomuseomanikul soovitati hiljaaegu oma tank betooni täis valada, et see võiks uuele relvaseadusele vastavalt eraisiku kätte jääda. Väidetavalt olla meil, Eestis, eriti kõrge terrorismioht, kus terroristidel eriliselt just vanade sõjamasinate peale neelud käivad ja nad ilmtingimata neid mõnda restaureeritud soomusmasinat meil ära tahavad ajada, et nendega hirmutegusid toime panna. Friikide värk, mis teha.
No-jah. Samas, kui vana antiikse sõjatehnikaga hobitegelejad Suurbritannias, Hollandis, Taanis ning USA-st, Kanadast, Austraaliast ja meie nn Ida-Euroopast rääkimata, võivad taolist vana uuniktehnikat vabalt omada, ennistada, tegelda. Millegipärast seal ei kardeta, et terroristid just uuniktehnika peale keelt limpsavad ning nende enda kätte saamise nimel ebainimlikke jõupingutusi valmis tegema on. Eestis ollakse selles valdkonnas võrreldav vaid Saksamaa paranoiliste seisukohtadega, kus samuti peab erakätes olev liikumisvõimetu soomuskere olema juustukerana auklikuks lõigatud ja garanteeritult liikumisvõimetu.
Ja nüüd annan teile arutluseks ühe teema, mis Sedunovi tankiga (ja mitte ainult) vägagi seotud on.
Võib tekkida küsimus, et miks ma nii kuri olen? Aga sellepärast, et mind ennastki on praegu Eestis terroristiga võrdväärsesse seisu pandud. Kohe vaata-et sõnaselgelt välja öelduna. Vaatamata sellele, et 25 aastat teenisin meie riigi relvajõududes - ja mitte halvasti. Ja siis mind usaldati.
Aastaid unistasin ja otsisin maailmas endale taskukohast uunikväärtusega soomusmasinat, mille taastamisega pensionipõlves aega sisustada. Kuna olen juba ammu briti sõjatehnika huviline olnud, siis lõpuks ma selle ka Inglimaalt leidsin. Panin kõik oma penskarisäästud hakkama ja - ostsin selle vanarauaplatsil juba 30 aastat seisnud 1952. aasta rondi ära. Ja nüüd see roosterebane siis seisab seal ühe tuttava mehe hoovi peal (kuna seal taolist vanarauda riigile julgeolekuohuks ei peeta) juba peaaegu aasta - ei saa, ei lubata Eestisse tuua. Krt küll! Jabur seis. Ei teagi kohe, mida teha.
Kuigi, jah - ühelt poolt olen ma oma unistuse osaliselt ju teostanud - ma olen selle masina, või romu, OMANIK. Nüüd peaks vist oma hobitegevusega edasiseks tegelemiseks alalist elukohta vahetama ja oma kodumaa maha jätma, et mind siin potentsiaalseks terroristiks ja otseseks ohuks riiklikule julgeolekule ei peetaks - ning oma unistuse teist poolt teostama hakata.
P.S. Lisaksin siiski, et otse loomulikult pole sellel minu masinal mitte mingit relvastust ega sõjalist kasutust võimaldavat seadistust, peale roostes raudkarbi, millel rattad all.
Miks krdi pärast on meil Eestis vaja nii jaburalt toimida ja üks hobitegevus selliselt põhja tampida? Mida sellega nüüd omast arust saavutati? (Igal tegevusel peab ju mingi mõte olema, arvan ma.) Arvata võib, et ega Sedunov kah just kerge südamega oma korras taastatud masinat auklikuks ei lõika ja seda ise oma sihipärase tegevusega värdjaks ei muuda. See on ju just-kui oma last tappa.
Hulk aega on vahepeal möödunud ja eks ma jätkan oma lugu.
Kuidas siis on asjad kulgenud?
Aga, vaat, kuidagi pole kulgenud. Terve 2020. aasta sai läbi mitte kuhugile jõudmata. Ka ei saanud ma mingit must-valgel fikseeritud vastust oma sisseveotaotlusele. Vaid telefonikõned, vaid telefonikõned. 2021. aasta alguses anti mulle n.ö. kolmandate isikute kaudu mõista, et käib vastava seadustiku muutmine, mis tõenäoliselt muudab seda praegu kehtivat reaalelule ning inimlikule arusaamale vastavamaks ja, et ma peaksin ootama. Samaaegselt soovitati mul sama teabeallika poolt selle seadustiku ettevalmistamisse ka omapoolne panus argumenteeritud ettepanekute näol anda, mida ma ka tegin. Mingit vastust sellele, et mu ettepanekud vastu võetud olid või, seda enam, et nendega üleüldse arvestatud oli, ma ei saanud.
Lähtusin omapoolsetes ettepanekutes eeldusest, et kõik normatiivaktid tehakse mingi probleemi lahendamiseks, millist ma meil Eestis aga üldse mitte ei näe. Ka ei ole kusagil Euroopas meile teadaolevalt militaarsete vanasõidukitega mingeid kriminaalseid intsidente esinenud (küll on neid olnud aga kõikvõimalike tsiviilotstarbeliste liikuritega). Sellest tõsiasjast tulenevalt ei pidanud ma üldse vajalikuks käesolevaga kehtivaid äärmiselt rangeid eeskirju ja eraisikutele igasuguste kunagi militaarset otstarvet omanud vanasõidukite keelamist. Kui ei ole probleemi, ja pole ka ette näha, et seda probleemi ka tekiks, siis pole ka vaja midagi lihtsalt ära keelata. Asjaajamise käigus kuuldud just-kui edasist arutlust välistavat väidet, et selline on seadus ja selliselt me teeme, ei pea ma tõsiseltvõetavaks, kuna kõikvõimalikud riiklikud normatiivaktid on tehtud inimeste poolt ja inimeste jaoks ning kui peaks selguma, et mingi seadus või muu meie elu reguleeriv normatiivakt, pole otstarbekas (või isegi takistab meie elu-olu), siis on inimese pädevuses vastavat seadustikku ka muuta.
Kuna aga terve 2021. aasta jooksul ma mingit märku omapoolsete ettepanekute arvestamise või isegi nende vastuvõtmise kohta ei saanud, siis et oma Inglismaal asuva tuttava silmis mitte piinlikku seisu jääda, lasin tal selle minule kuuluva Saraceni kallal pisitasa tegutseda, sest RR 8-silindriline 35 aastat seisnud vana bensiinimootor oleks mulle endale nii ehk naa tõenäoliselt üle jõu käinud. Tänaseks päevaks mootor töötab, ja maksma läks see, noh, ikka omajagu tuhandeid eure.
Nagu eelpooltoodust tuleneb, siis 2021. aasta jooksul mitte miskit ei muutunud ja ei saanud ma ka mitte mingit täiendavat teavet oma sisseveotaotluse kohta.
Kuna vahepealne aeg möödus nii meil, kui ka SB-s, koroonahüsteeria tähe all, siis polnud ma veel asjade sellise seisu üle väga frustrueeritud ja lasin muudkui ajal kulgeda. 2022. aasta kevadeks oli pandeemiahüsteeria nii meil, kui ka mujal Eurooas hakanud vaibuma ja 2022. aasta suvel tegin EV Välisministeeriumi sisseveoluba menetlevale komisjonile korduva taotluse koos kogu dokumendipaketi ja maksega, kuid vastust ei saanud ma mitte mingisugust. Isegi mitte tunnistust selle kohta, et mu taotlus vastu võetud oli. Selliselt ma siis iga paari kuu tagant "kiusasin" komisjoni e-meilidega, kuid ei saanud mitte vähimatki vastust. Teadupärast on ju vaja selleks, et asjaga edasi minna, saada vastavatest ametkondadest vähemalt aktsepteeritav ametlik vastus. Seda pole ma aga saanud tänase päevani.
Vahemärkusena pean mainima, et lähtudes tõsiasjast, et 2019.aasta novembris-detsembris, kui ma üldse esimest korda Välisministeeriumi strateegilise kauba sisseveo lubasid menetleva komisjoniga ühendust võtsin, siis just sealt saadud minule positiivset tulemust lubava vastuse peale ma praegu probleemiks oleva ja SB-s asuva vanasõiduki ostsingi ning mul on õigustatud ootus lõppude-lõpuks see sisseveoluba sealt saada.
2023. aasta algusest peale olen püüdnud saada oma küsimustele vastust sisseveoluba menetleva komisjoni esimehelt. Vähimatki vastust pole ma saanud. Seejärel tegin sama taotluse komisjonile üldiselt. Samuti ei saanud ma mitte mingit vastust. Praeguseks ootan vastust oma eelnevatega samasisulisele kirjale Välisministeeriumi üldmeilile. Seni see vastus puudub. Ootan seadustes ettekirjutatud menetlusaja ära ja - ... Mis muud, kui ma lähen aina edasi. Minule kuuluv militaarne vanasõiduk on ju endiselt Inglismaal ja mu püüd on ta lõppude-lõpuks oma hoovile saada ning kunagi ehk ka sõidukorda seada. See viimane asi ei tarvitse aga põrmugi olla ülesanne, mis kergete killast on. Või ootab see identifitseerimata anonüümne seltskond seal kusagil kontorikoridorides, et kui teda piisavalt pikalt ignoreerida, siis küllap see penskar lõpuks ajapikku otsad annab ja siis see nende jaoks tülikas tüüp neile enam pinda ei käi. Asjata lootus neil. Teen trenni, ei joo ega suitseta ning tervise üle ei kurda. Minu sõda idavaenlase vastu on veel pidamata, sest need olnud soojamaatripid ei anna vastavat mõõtu välja, aga kui see sõda peaks tulema, siis ma tahan selleks valmis olla.
Nii, et selline teave siis. Eks seegi ole edasiminek, et see minu muinasmasina süda on peale aastakümneid seismist taas põksuma saadud ja kui elu positiivseid arenguid toob, siis saavad tema kuus (6) ratast ka kunagi minu hoovil veerema.
Mis ajakirjandust puudutab, siis - vahest tõepoolest? On pingepunkte, milliseid lahata ja millistele osutada. Kuid sellest edaspidi.
No-jah. Samas, kui vana antiikse sõjatehnikaga hobitegelejad Suurbritannias, Hollandis, Taanis ning USA-st, Kanadast, Austraaliast ja meie nn Ida-Euroopast rääkimata, võivad taolist vana uuniktehnikat vabalt omada, ennistada, tegelda. Millegipärast seal ei kardeta, et terroristid just uuniktehnika peale keelt limpsavad ning nende enda kätte saamise nimel ebainimlikke jõupingutusi valmis tegema on. Eestis ollakse selles valdkonnas võrreldav vaid Saksamaa paranoiliste seisukohtadega, kus samuti peab erakätes olev liikumisvõimetu soomuskere olema juustukerana auklikuks lõigatud ja garanteeritult liikumisvõimetu.
Ja nüüd annan teile arutluseks ühe teema, mis Sedunovi tankiga (ja mitte ainult) vägagi seotud on.
Võib tekkida küsimus, et miks ma nii kuri olen? Aga sellepärast, et mind ennastki on praegu Eestis terroristiga võrdväärsesse seisu pandud. Kohe vaata-et sõnaselgelt välja öelduna. Vaatamata sellele, et 25 aastat teenisin meie riigi relvajõududes - ja mitte halvasti. Ja siis mind usaldati.
Aastaid unistasin ja otsisin maailmas endale taskukohast uunikväärtusega soomusmasinat, mille taastamisega pensionipõlves aega sisustada. Kuna olen juba ammu briti sõjatehnika huviline olnud, siis lõpuks ma selle ka Inglimaalt leidsin. Panin kõik oma penskarisäästud hakkama ja - ostsin selle vanarauaplatsil juba 30 aastat seisnud 1952. aasta rondi ära. Ja nüüd see roosterebane siis seisab seal ühe tuttava mehe hoovi peal (kuna seal taolist vanarauda riigile julgeolekuohuks ei peeta) juba peaaegu aasta - ei saa, ei lubata Eestisse tuua. Krt küll! Jabur seis. Ei teagi kohe, mida teha.
Kuigi, jah - ühelt poolt olen ma oma unistuse osaliselt ju teostanud - ma olen selle masina, või romu, OMANIK. Nüüd peaks vist oma hobitegevusega edasiseks tegelemiseks alalist elukohta vahetama ja oma kodumaa maha jätma, et mind siin potentsiaalseks terroristiks ja otseseks ohuks riiklikule julgeolekule ei peetaks - ning oma unistuse teist poolt teostama hakata.
P.S. Lisaksin siiski, et otse loomulikult pole sellel minu masinal mitte mingit relvastust ega sõjalist kasutust võimaldavat seadistust, peale roostes raudkarbi, millel rattad all.
Miks krdi pärast on meil Eestis vaja nii jaburalt toimida ja üks hobitegevus selliselt põhja tampida? Mida sellega nüüd omast arust saavutati? (Igal tegevusel peab ju mingi mõte olema, arvan ma.) Arvata võib, et ega Sedunov kah just kerge südamega oma korras taastatud masinat auklikuks ei lõika ja seda ise oma sihipärase tegevusega värdjaks ei muuda. See on ju just-kui oma last tappa.
Hulk aega on vahepeal möödunud ja eks ma jätkan oma lugu.
Kuidas siis on asjad kulgenud?
Aga, vaat, kuidagi pole kulgenud. Terve 2020. aasta sai läbi mitte kuhugile jõudmata. Ka ei saanud ma mingit must-valgel fikseeritud vastust oma sisseveotaotlusele. Vaid telefonikõned, vaid telefonikõned. 2021. aasta alguses anti mulle n.ö. kolmandate isikute kaudu mõista, et käib vastava seadustiku muutmine, mis tõenäoliselt muudab seda praegu kehtivat reaalelule ning inimlikule arusaamale vastavamaks ja, et ma peaksin ootama. Samaaegselt soovitati mul sama teabeallika poolt selle seadustiku ettevalmistamisse ka omapoolne panus argumenteeritud ettepanekute näol anda, mida ma ka tegin. Mingit vastust sellele, et mu ettepanekud vastu võetud olid või, seda enam, et nendega üleüldse arvestatud oli, ma ei saanud.
Lähtusin omapoolsetes ettepanekutes eeldusest, et kõik normatiivaktid tehakse mingi probleemi lahendamiseks, millist ma meil Eestis aga üldse mitte ei näe. Ka ei ole kusagil Euroopas meile teadaolevalt militaarsete vanasõidukitega mingeid kriminaalseid intsidente esinenud (küll on neid olnud aga kõikvõimalike tsiviilotstarbeliste liikuritega). Sellest tõsiasjast tulenevalt ei pidanud ma üldse vajalikuks käesolevaga kehtivaid äärmiselt rangeid eeskirju ja eraisikutele igasuguste kunagi militaarset otstarvet omanud vanasõidukite keelamist. Kui ei ole probleemi, ja pole ka ette näha, et seda probleemi ka tekiks, siis pole ka vaja midagi lihtsalt ära keelata. Asjaajamise käigus kuuldud just-kui edasist arutlust välistavat väidet, et selline on seadus ja selliselt me teeme, ei pea ma tõsiseltvõetavaks, kuna kõikvõimalikud riiklikud normatiivaktid on tehtud inimeste poolt ja inimeste jaoks ning kui peaks selguma, et mingi seadus või muu meie elu reguleeriv normatiivakt, pole otstarbekas (või isegi takistab meie elu-olu), siis on inimese pädevuses vastavat seadustikku ka muuta.
Kuna aga terve 2021. aasta jooksul ma mingit märku omapoolsete ettepanekute arvestamise või isegi nende vastuvõtmise kohta ei saanud, siis et oma Inglismaal asuva tuttava silmis mitte piinlikku seisu jääda, lasin tal selle minule kuuluva Saraceni kallal pisitasa tegutseda, sest RR 8-silindriline 35 aastat seisnud vana bensiinimootor oleks mulle endale nii ehk naa tõenäoliselt üle jõu käinud. Tänaseks päevaks mootor töötab, ja maksma läks see, noh, ikka omajagu tuhandeid eure.
Nagu eelpooltoodust tuleneb, siis 2021. aasta jooksul mitte miskit ei muutunud ja ei saanud ma ka mitte mingit täiendavat teavet oma sisseveotaotluse kohta.
Kuna vahepealne aeg möödus nii meil, kui ka SB-s, koroonahüsteeria tähe all, siis polnud ma veel asjade sellise seisu üle väga frustrueeritud ja lasin muudkui ajal kulgeda. 2022. aasta kevadeks oli pandeemiahüsteeria nii meil, kui ka mujal Eurooas hakanud vaibuma ja 2022. aasta suvel tegin EV Välisministeeriumi sisseveoluba menetlevale komisjonile korduva taotluse koos kogu dokumendipaketi ja maksega, kuid vastust ei saanud ma mitte mingisugust. Isegi mitte tunnistust selle kohta, et mu taotlus vastu võetud oli. Selliselt ma siis iga paari kuu tagant "kiusasin" komisjoni e-meilidega, kuid ei saanud mitte vähimatki vastust. Teadupärast on ju vaja selleks, et asjaga edasi minna, saada vastavatest ametkondadest vähemalt aktsepteeritav ametlik vastus. Seda pole ma aga saanud tänase päevani.
Vahemärkusena pean mainima, et lähtudes tõsiasjast, et 2019.aasta novembris-detsembris, kui ma üldse esimest korda Välisministeeriumi strateegilise kauba sisseveo lubasid menetleva komisjoniga ühendust võtsin, siis just sealt saadud minule positiivset tulemust lubava vastuse peale ma praegu probleemiks oleva ja SB-s asuva vanasõiduki ostsingi ning mul on õigustatud ootus lõppude-lõpuks see sisseveoluba sealt saada.
2023. aasta algusest peale olen püüdnud saada oma küsimustele vastust sisseveoluba menetleva komisjoni esimehelt. Vähimatki vastust pole ma saanud. Seejärel tegin sama taotluse komisjonile üldiselt. Samuti ei saanud ma mitte mingit vastust. Praeguseks ootan vastust oma eelnevatega samasisulisele kirjale Välisministeeriumi üldmeilile. Seni see vastus puudub. Ootan seadustes ettekirjutatud menetlusaja ära ja - ... Mis muud, kui ma lähen aina edasi. Minule kuuluv militaarne vanasõiduk on ju endiselt Inglismaal ja mu püüd on ta lõppude-lõpuks oma hoovile saada ning kunagi ehk ka sõidukorda seada. See viimane asi ei tarvitse aga põrmugi olla ülesanne, mis kergete killast on. Või ootab see identifitseerimata anonüümne seltskond seal kusagil kontorikoridorides, et kui teda piisavalt pikalt ignoreerida, siis küllap see penskar lõpuks ajapikku otsad annab ja siis see nende jaoks tülikas tüüp neile enam pinda ei käi. Asjata lootus neil. Teen trenni, ei joo ega suitseta ning tervise üle ei kurda. Minu sõda idavaenlase vastu on veel pidamata, sest need olnud soojamaatripid ei anna vastavat mõõtu välja, aga kui see sõda peaks tulema, siis ma tahan selleks valmis olla.
Nii, et selline teave siis. Eks seegi ole edasiminek, et see minu muinasmasina süda on peale aastakümneid seismist taas põksuma saadud ja kui elu positiivseid arenguid toob, siis saavad tema kuus (6) ratast ka kunagi minu hoovil veerema.
Mis ajakirjandust puudutab, siis - vahest tõepoolest? On pingepunkte, milliseid lahata ja millistele osutada. Kuid sellest edaspidi.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Re: Kui soovid tuua välismaalt midagi võimsamat...
See kirjalikele järelepärimistele mitte kirjalikult vastamine vaid helistamine.... ehk "telefoniõugus"... on tüüpiline valitsusametitele ja ministeeriumitele, kui nad n.ö "ei oska" või kardavad vastata. Et jälge maha ei jääks, kust saab kinni hakata - äkki saab valesti vastatud või liiga palju suud paotatud...
Kogetud mujal valdkondades.
Edu tuuleveskitega võitlemisel.
Kogetud mujal valdkondades.
Edu tuuleveskitega võitlemisel.
Re: Kui soovid tuua välismaalt midagi võimsamat...
Pöördu ÕK poole.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Kui soovid tuua välismaalt midagi võimsamat...
Pöördu ÕK poole.
Tõenäoliselt ma ka sinna riburada mööda jõuan. Sinnani on veel omajagu astmeid astuda.
Tõenäoliselt ma ka sinna riburada mööda jõuan. Sinnani on veel omajagu astmeid astuda.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist