www.militaar.net

Sooviks teada, mis relvastust võis omada hävituspataljoni üksused peale Mosini vintipüsside, DP kergekuulipildujate, Maximi raskekuulipildujate.

n2gin kunagi sellist pilti netist(kehva kvaliteediga) aga tundus olema pps.
aga pole kindel.

Ma arvan et isake stalin jagas sellistele "väärt meestele püha ülesande täitmiseks" välja kõike kõigeparemat mida oli. Mingis loos meenub mis siin foorumis kunagi loetud, kui õieti mäletan siis Kilingi-Nõmme kandis oli nadi relvastusega metsameestele kõva peavalu valmistanud tankett

Küllap oli piltidel soome püstol-kuulipilduja. Nagu olen aru saanud relvastati neid EW kaitsevägede ja Kaitseliidu relvastuses olnud relvadega, näiteks Lewis, Madsen kergekuulipildujad.

Läti hävitajatele meeldis kasutada Sturmgewehri.

Jah, kaunis see oleks olnud, kuid sellel ajal polnud seda relva veel mitte välja mõeldudki. Ju oli teine veel Leonardo skeemide vihikus, mida hitlerlikud pseudoteadlased veel läbi uurida polnud suutnud.

Äkki aetakse siin segi aastad 1941 ja 1944/45? Ka Eestis metasvendade vastu võidelnud üksused kasutasid osaliselt saksa relvastust, miks mitte siis ka Stgw-d.

ei olnud sturmgewehr just nii levinud relv, et seda suurtes kogustes kuhugi tolknema oleks võinud jääda.
samas vb tõesti 45. aastal mõnel hävituspataljoni platnoil see tulenui oli. kuid laias levikus kahtlen siiski.

Hariliku "uusmaasaajast rahvatasuja" peamiseks relvaks oli ikka seesama tavaline vintpüssike. Püstolkuulipildujad (PPŠ, PPS) ja muud vähe käredamad riistad olid rohkem NKVD-meestel.

Peale sõda oli neil kirju relvastus, kasutasid ka trofee relvastust.Kuskil olemas ka ühe hävituspataljoni mehe tunnistus seal on kirjas vist (välismaa karabin)

Q kirjutas:Küllap oli piltidel soome püstol-kuulipilduja. Nagu olen aru saanud relvastati neid EW kaitsevägede ja Kaitseliidu relvastuses olnud relvadega, näiteks Lewis, Madsen kergekuulipildujad.

Missugune soome kuulipilduja

mõtlesingi ajaperioodi peale II ms-i. Läti Okupatsiooni muuseumis oli igastathes foto kangelaslikest hävituspataljonlastest kes kandsid kõik uhkelt rinnal Stg-d. Samas olnud piltidel metsavendadest tundus ka nende seas olevat sama relv populaarne.

Minu ebatäpsus! Mõtlesin 1941.a. Teen ka pealkirja parandused. Vabandused segaduse pärast!
Soome püstolkuulipilduja oli tõenäoliselt Suomi e. rahvakeeli kone.

Hävituspataljonide relvastus oli reeglina vene jalaväe tüüprelvastus:
vene vintpüss, kergekuulipilduja Degtjarov ja ka mõningad Maksimid.
Raskemat relvastust ja mingit soomustehikat neil ei olnud. Kilingi Nõmme
ründamiseks anti neile tugevduseks nõukogude armee poolt mõnigad
soousühikud, ei mäleta enam kas soomusautod või kerged tankid.
Kilingi- Nõmme lahingust on ülevaade saksa okupatsiooni ajal ilmunud
"Eesti rahva kannatuste aastas."

K-Nõmmes olla vist peale metsavendade omakohut üks T34 ringi põristanud.