www.militaar.net

Käes on mõneti uimane teisipäeva õhtu. Pidasin siin endmisi aru, kus ma oma hobiga olen ja kuidas ma edasi tahan minna. Mõneti on see tingitud ka tulvast uutest mudelitest, mis paratamatult ka minu koju jõuavad. Vaatan seda kogu, mis üsna kasvab. Olen jõudnud mõistmisele, et sellest üle 30 karbiga virnast läbi närimine võtab mul üsnagi palju aega, piisavalt palju, et ajapikku muutuvad osad mudelid juba iganenuks ja asenduvad turul üha uuemate ja parematega. Seepärast olengi viimasel ajal hakanud oma kogu kriitilisema pilguga vaatama. Tõsi, see ei ole takistanud mul uusi mudeleid ostmast, kuid nüüd olen hakanud jälgima põhimõtet, et pigem ostan mudeli mille saan ''otse karbist'' kokku panna. Las siis pigem seisab ja ootab oma aega kvaliteetne asi, mitte selline mille ehitama hakkamiseks tuleb enne hakata erinevaid detaile üle maailma kokku kraapima. Neid millele juba lisandid varutud, ei hakka maha ka müüma, kuid ega enam seesuguseid ei tahaks eriti juurde muretseda.

Millest see kogumine ikkagi tingitud on? Eesti, nagu me kõik teame, on väike riik. Valik mudelite osas on siin piiratud väheste poodidega. Kuidas mina üldse sellesse hobisse sattusin...eks ikka 1:72 Revelli tankidega ja lennukitega, mis olid taskukohased ja ka piisavalt kerged, et asja nautida. Varem sai neid kergelt kaubanduskeskuste Juku poodidest, nüüd pole sedagi enam (sorry, hunnik Zvezda kindlusi ei ole päris see). Kus see hobi järelkas tulema peaks?
Naastes nüüd valiku juurde. Õnneks on meil Eestis vähemalt mõned head kohad, kus saab korralikke mudeleid ja on ka piisav kogus, et fantaasial lennata lasta ja midagi välja valida. Probleem on aga selles, kui uusi asju pika intervalliga tuleb, siis kõik ostetakse kiiruga ära. Mind just see uusi mudeleid kokkuostma panebki. Hirm on lihtsalt, et kui hiljem tahaks, siis pole ja ees jälle pikk ootamine. Tekivad igasugused plaanid, kuid kui uus ost korra juba teiste karpide hulgas, siis elevus vaibub. Muidugi on hea, kui hiljem saab uue projekti oma kogust valida ja eelduseks ei ole sõit poodi--- kuid on see piisav põhjus suure kogu alla raha magama panemine.

Ehitamine ja värvimine
Ehitusjärk on tüüpiliselt see pikem osa mudeli valmimise teekonnast. Kõige uuemad mudelid vajavad nüüd koostamiseks põhimõtteliselt vaid liimi, nuga, viili ja kindlat kätt. Vanema generatsioni (või ka halbade tootajate) plastik nõuab aga vaeva ja armastust. Isiklikult mulle see valikuvõimalus meeldib. Vahetevahel tekib soov millegi kallal eriliselt nokitseda ja püüda asja võimalikult palju paremaks teha. Teinekord on aga soov lihtsalt mõtted vabaks lasta ja asi kokku liimida ning mitte muretseda kas ikka iga keevitus on olemas või polt õiges kohas.. (seepärast on ka minu tööde puhul märgata, et mõni keerulisem üritus vajab vahepeal pausi uue hoo saamiseks).
Värvimine on minujaoks oluline, kuid vähem kui ehitusprotsess. Keerulist maskeeringut luua või uut kulutamistehnikat proovida on ikka huvitav. Mudeli lõpetamine on muidugi see kõige üldisem eesmärk, kuid minu jaoks ei ole mitte lõppu jõudmine tähtis, vaid ikka see protsess. Valmis mudel on nagu lõpetatud peatükk, mille huvipakkuv pool sellega ka lõppeb. (Teiste tegijate valmis asju on see-eest jälle eriti mõnus vaadata!)


Vabandan pikaks veninud postituse pärast ja aplaus neile, kes suutsid lkõik äbi lugeda.

Huvitav oleks nende kolme punktiga seoses ka teie mõtteid teada saada...

Siim

Jaa, igati õiged ja põhjendatud mõtted, eriti mis puudutab karpide hulka - nagu siin juba kusagil mainitud sai, tõi üks kolleeg Kullos kuuldavale kuldsed sõnad - õnn ei seisne mitte mudelites, vaid karpide hulgas
Ka minul on neid paras ports - vist kaks korda nii palju, kui sinul ja olen uute soetamisel samuti ettevaatlikuks muutunud - ei taha enam juurde ühtegi karpi, kui on ette teada, et vaja läheb kilo pahtlit ja ketaslõikurit...
Olen ka sarnastele järeldustele jõudnud alateadliku hirmu suhtes - aga äkki siis, kui tahaks teha, enam ei olegi saada - kahjuks on see ka mõnel juhul põhjendatud: kadus ju varajane Dragoni Tiiger üsna kähku müügilt ja kuigi on päris mitu aastat möödunud, ei ole ta seni uuesti välja ilmunud.
Minu kogu ajas suureks ahnus - üks tuttav müüs mingi aeg tagasi kogu oma kollektsiooni suhteliselt odavalt maha ja siis oli juba raske pakutavat võtmata jätta - eriti kuna hetkel oli siinkandis mudelite hankimine küllaltki probleemne. No ja koguarv tõusis ka seetõttu, et mitmes karbis oli ühe mudeli asemel kaks kuni kolm ja selle karbitäie sai isegi ühe asja jaoks soodsa hinnaga.
Kuid tegemist on hobi, seega siis meeldiva ajaviitega ja arvatavalt leiab igaüks kindlasti enda jaoks sobiva loogilise (või hoopis emotsionaalse) süsteemi, mille alusel valikuid teeb.
Ehitamine ja värvimine on minul tugevalt ehitamise suunas tasakaalust väljas, mistõttu tuleb värvimist haruharva ette Seepärast paistavad minu mudelid värvimise mõttes kindlasti palju kehvemad, kui nad võiksid olla - kui ikka aastas korra värvid, (vahel ei juhtu sedagi) siis tekib iga kord tunne, nagu teeks seda esimest korda... Aga ehitamise protsess on tõega põnev - vahel tundub, et on võimalik mõista, miks masina konstruktorid konkreetsel juhul just sellise lahenduse valisid... paras hiromantia juba.. Nii lähebki ehitamise peale kogu aur ära ja värvimiseks kipub vaim nüriks muutuma - tekib tunne, nagu tahaks juba asja "kaelast ära" saada ja ei suuda enam värvimisele vajalikult keskenduda.
Vaat sellised mõtted tulid pähe sinu postingut lugedes.

Urmas.

Miskipärast mulle tundub, et mina oleks pidanud sellise teema tegema:)
Ma vist ei pea meenutama mitu korda rohkem mul neid seisab:) Tegelikult pole mul mingit tahtmist ja vajadust seda teha. Urmas ütles õigesti..hobi värk emotsonaalne jm kõik sellised asjad.. mis muidugi on tegelikult põhjendused enda rahustamiseks;)

Hoolimata sellest, et kohati tekivad ka mul mingid põhimõttelised küsimused ja kahtlused enda mõistuse suhtes, loksub siiski hiljem jälle kõik kenasti paika:) Selge see, et ka mina pidurdan ennast juba ammu ja ka mind kummitab sarnane probleem, et paremad tulevad peale jne.
Aga mulle lihtsalt meeldib, et mul on riiulis kõik need asjad ja seeriad, mida plaanin valmis teha. Aja jooksul kaotab ka kunagine müügihind oma väärtust jnejne. Midagi vahetan kindlasti aja jooksul välja, aga oma kogu üle vaadates pole see protsent siiski väga suur. Ja kasutan minagi takstikat kehvemad enne (pigem), saab väljakutset ja jõuab alati ka uue ja parema sama asja teha, kui vaja peaks olema.

Ühesõnaga minu ostuhullus peaks nüüd millalgi vaibuma, sest paljuski hakkab kõik olemas olema ja hetkel tegelen pigem sellega, et üritan ,mitte uutele jahimaadele minna ja pigem ikka kõik selle iluduse valmis teha:) Mingi sebimine ja rahutus jäävad see on selge, uuenev mudeliturg pakub selleks lihtsalt liiga palju ahvatlusi, aga üldiselt olen mina rahul, mul on sihid ees ja konkreetsed seeriad paigas.
Ja kui naine ka veel suhtub vägagi soosivalt, siis ongi kõik ok (kuigi teatud tingimustel on see raskendav faktor..pead ise see kubjas olems, kes EI ütleb ja me teame kui raske see võib olla:)
Egas muud kui jõudu kõigile ja endale ikka ka soovides..

Kk

Panen kirja ka mõne oma mõtte,
Tegelikult selle karbivirna kohta,ma püüan seda jätta nii 3-5 karbini ja seni ehitan mudeleid ilma igasuguste etsideta jne. Võimalikult OOTB ainult mõned asjad ülejäänud asjade karbist.Aga muidugi kui need mudelid saavad valmis siis tuleb mingi paus sisse,kuni jälle karbivirna ei uuenda.
Värvimise kohta,mul seisavad umbes 7 mudelit ilma värvita,kuna mõtlesin,et ostan enne aerograafi ja siis hakkan mudeleid värvima,mitte nagu ennem pintsliga,solkisin.
Ma ostan endale mudelid Luckymodelist ja kui on seal midagi,mis mind huvitab siis Kullost.
Ja veel,olen Urmasega nõus selle ahnuse asja kohalt,ma ostan vahest mõned mudelid,mis lihtsalt tahan endale saada,kuna äkki enam neid poes pole ja kui aeg kätte tuleb selle kokku panemiseks,siis hoopiski annan mõnele sõbrale või müün maha.
Nii need virnad tekivadki,ma arvan.Sellepärast ma müün või vahetan mõned mudelid ära,mida ma kokku panema ei hakka,et vältida virna tekkimist.
Ma ei tea,mingi segane jutt tuli,loodan,et midagi aru ka saate.

Marek

Tere,

Tõesti jah, igaühel on oma lugu
Kui peale tööd on vaja trennis käia ning õhtul lapsega tegeleda, siis polegi olemas uimaseid õhtuid ning kui veel korra nädalavahetusel saan käed liimiseks teha, siis on see kohe minu jaoks suursündmus.

Mudelite kokkuostmisele olen ammu piirid paika pannud. Põhiline piir on hind, siis tuleb juba mudeli saadavus, lisade võimalus jne.
Tihti küll süda tilgub verd mõne hea ja kalli mudeli pärast, kuid see läheb üle

Enne mudeli ostu püüan ka tema kohta infot hankida.Kogutud materjalist sõltub ka mudeli ehitus. Ehitusprotsessis pööran vahetevahel ka pisiasjadele tähelepanu, samas püüan mitte üle pingutada.
Värvimine ja kulutamisprotsess on minu jaoks alati huvitav teema, iga kord saan uusi teadmisi.

Nii on siis lood minuga

Tjah ega see kerge ei ole endale karbivirna soetamist põhjendada. Samas pole see poes ka kahjuks kuigi keeruline, põhjusteks ikke , et äkki rohkem ei saa, inimlik uudishimu , värske!!! pressvorm jne... Aegajalt hakkab süda mõne mudeli juures kaerajaani vihtuma ja ongi olemas, peab ju saama ja kodu tarima Otse karbist eelistus on pea kogu aeg olnud, küll aga on ajajooksul kogunenud igasugu universaaljubinaid a'la eri mõõtu metallvõrke jne.. mida siis kasutada saab.
Endale panin päitsed sellise lihtsa nipiga pähe et loobusin mõõtkavast 1/35 ja 1/72.
Ehitamisest, kuna aega on mudelitega tegelemiseks sügav õhtapoolne , siis tavaliselt ainult ehitamisega tegelebki, nii 30 min , värvimiseks on silmad õhtaks tihtipeale liiga väsinud ja tulemus pole see millega ise rahul oleks. Samas on teinekord ka hoog peal ja siis läheb hommikuni.
Arvatavasti poisi sirgudes saab hakata ka päevasel ajal nokitsemisega tegelema, siis vast juba kahekesi

Jäi kripeldama, et miks siis üldse.... Puhkus , mulle meeldib nokitseda ja kõik

Pealegi kohtub veel boonuseks toredate inimetega , õpib neilt igasugu kavalaid nippe jne..

kohe ahnitsemisel on peale meelerahu, et mul on olemas, veel üks pluss. Nimelt kui edaspidi peaks tulema muud ajad... majanduskriis, või miksit muud, et enam osta ei saa nii palju, siis tööd jätkub alati:) Minuga on nii, et juhul kui hoian sellist ehitamise tempot, mis praegu, siis kulub mul kõige selle valmis tegemine, mis mul kogutud u 20+ aastat:)

Kk

tere, minu nimi on Kaspar ja ma olen mudelist!

Sellest sai kuidagi selline anonüümsete sõltaste südamepuistamise teema

Mul on asi hetkel veel lihtne ja hoian ennast karpe kogumast. Hetkel on kõigest 3 karpi ootel ja nüüd veel Mad Matsilt saadud "Koljat and the boyz". Nii üritangi hoida, et hobi ei muutuks kohustuseks.
Ilmselt erinevalt vanadest tegijatest (ja seda on ka minu töödest näha) teen asju põlveotsas teleka ees ja pereringis. Seega ei ole mul asi veel preelu mõjutama hakanud ja ükski film pole ka nägemata jäänud.

Kui ma ühel hetkel tunnistan, et olen karpe koguma hakanud siis lööge mind!

Vahemärkusena öeldes on ka minu põhinokkimiskoht põlvepealne teleka ees. Telekas tavaliselt mängib ka ka , saatel pole küll tihtipeale tähtsust, või kui siis ülejäänud kodakondsete jaoks

Tere mina olen Peeter ja mina olen ka mudelist.

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et minul ei ole karpide virna seljataga luuramas. Nukralt istub riiulil B 17 mootorite kohtadel mustamas augud. Veel on üks Mi 8 millega ei oska kohe midagi ette võtta, kas viisnurgad või "lennusalk"? Korpus koos ja väga kehvalt värvitud(tuleb maha võtta). Aega leidub ainult nädalavahetustel ja vaheajal. 1/72 on hea skaala, masinad ei võta eriti palju ruumi (v.a. B-17).
Üldiselt ei ole ma asju kokku ahnitsenud, osalt isiklik vastupanuvõime, teisalt perekond. Mudelitega on mul nii, et tavaliselt ma tean mida ma soovin ehitada ja neid poest ka otsin. Juhtb ka nii, et mõni masin kohe kutsub esmakordsel kohtumisel enda juurde. Siis ei ole midagi teha, karp kaenlasse ja müüa juurde maksma.
Sai siia ka enda ideelest/tegemistest kirjutatud.

Nooo..mis telekast te siin räägite:) ega saa ometi õelda, et teleka vaatamine oleks miski selline asi, mille vaatamist millegiga segada ei tohi.
Mina asendan selle tegevuse hea meelega mudelitega ja filme oma maitse järgi saab ka muud moodi vaadata:) Pereelu ka ei sega ja kohustuseks ka pole mudeldamine muutunud..siiani naudin täeiga kogu seda hunnikut ja ehitamist:) Ja teate kui hea tegevus on lisaks ehitamisele kodus karpe ümber tõsta, avada ja vaadata, mõelda mida kuidas teha jne. Ja need on kõik minu omad, mitte poes riiulil!!:)

jah olen mudelohoolik ja rahul sellega:).. ja krt ma pean veel toime tulema kõige raskema asjaga.. kahe hobi jagamisega. Mul on kalduvus sattuda sõltuvustesse..siis meeldivatesse. Tsikelid nimelt ka peres mitte üks ja suvel möödub päris oluline aeg nendega...Eestis, Euroopas, Venemaal jne + kõik mis sellega karuselli pööritamise ja töös hoidmisega kaasas käib teen ka ise ära. Ja juba 12+ aastat jutti niimoodi. Aga ses osas on mul kergem, et naine on sama konksu otsas;)
Ühesõnaga lootusetu juhtum... aga seeest ei võta ma viina:)

Kk

Mehed, ärge alla andke!
Kui teile tundub, et teie mõistus pole täiesti korras, siis teadke, et igaüks siin ilmas läheb lolliks omamoodi.
Kui teile tundub, et panete oma aega ja raha millegi mõttetu alla, siis teadke, et maailmas on kordades mõttetumaid asju, millele inimesed oma raha ja aega kulutavad.
Kui teile tundub, et ruumi hakkab väheks jääma, siis ka sellele on kindlasti rohkem kui üks lahendus olemas, tuleb ainult kõige sobivam välja valida.
Siin militaarmudelite foorumis on üldse üks maailma mõnusamaid seltskondi koos ja juba sellesse seltskonda kuulumine on igaühe jaoks tohutu privileeg.
Selliseid inimesi võiks planeedil Maa hoopis rohkem olla.

PS. Tuli natuke liiga pateetiline, kuid mõte jääb samaks.

Karbivirn riiulil on täiesti olemas.23+1 mis on momendil töös.Mulle lihtsalt ei meeldi mitu poolikut tööd.Kui ei ole isu mudeldada siis teen hoopis midagi muud,mitte teist mudelit.Sellest ka koostamise ajad 1;2...6 kuud.
Selle koguse mudelite prognoositav koostamise aeg oleks ~4a.Seega proovin võimalikult vähe neid juurde osta.Omad teema kriteeriumid on täiesti olemas ja minu õnneks ei ole need kõige levinumad tootjate hulgas.
Aga riiuleid või katalooge vaadates käib aju ja silmade vahel kõva lahing.
Mõne korra olen üle elanud ka mudeli turult kadumise kibeduse ja vist tänu sellele see kodune varu tekkinud ongi.
Olen selline õnnelik inimene kellel on oma tööruum.Seega värvin millal tahan.Värvimine ja koostamine käib mul paralleelselt.
Enamasti panen mudeli otse karbist kokku.Omal ajal tegin ka mõned käsitöömudelid.Kiiresti ja kehvasti.Praegu ei ole nii palju vaba aega,et päris nullist ise teha.
Mudelitega olen jännanud 1970 aastate algusest ja siiamaani on see olnud meeldivaks hobiks,mitte kohustuseks.
Praeguses kogus säilinud vanimad eksemplarid on 15a hilisemast ajast.

Edu kõigile,et leida oma tasakaal ostetud ja ostmata mudelite vahel.

Tom

No kuulge härrad,see jutt karbi virnadest,unetutest öödest jne.on köömes nende teadmiste kõrval,mis see harrastus teile on andnud.Ma võin kihlavedada et igaüks teist on nagu liikuv entsüklopeedia ja kõik tänu sellele kirele.Mul endal on küll niimodi,karbi ostmine on kõige lihtsam aga info otsimine antud masina kohta võtab teinekord rohkem aega kui mudeli enda kokkupanek ja kõk see taustainfo mis sellega kaasneb.Nii et silmaringi laiendamiseks on see ideaalne harrastus.Ärge pahandage ,see on minu arvamus.

Haakub veidi selle teemaga..

http://newsgroups.derkeiler.com/Archive ... 00691.html

minuarust vägagi huvitav lugemine. Ja kes viitsib veel neid muid poste sirvida...

Kk