www.militaar.net

Kas keegi teab, kuidas kutsutakse eesti keeles kunagisi
Kreeka kuniglikke ihukaitsjaid, praegu esindusülesandeid täitvaid sõdalasi - inglise keeles Evzones?

Wikipediale tuginedes võiks olla kütid või laskurid.

Aitäh, see on küll igati hea eestikeelne lahendus. Mõtlesin lihtsalt, et ehk on olemas ka mingi eesti keeles kasutatav erinimetus või tõlge, näiteks evzoonid vms.

Muide, millest selline eksootiline huvi evzoonide vastu?

Nonii, saidki evzoonid endale põhjamaise nime. Maailm on põnev paik, järgmine küsimus võiks olla, miks nad selliseid naljakaid tuttidega susse kannavad, mille otsa on võitluses hea koperdada. Ma saan aru, et traditsioon, aga ikkagi - ilmselt olid tutid kunagi eriliseks uhkuseasjaks.

Minu huvi on tegelikult täiesti antimilitaarne, seotud tõlkega, mida praegu teen.

See nende sellide naljakas vorm pärineb paarikümne aasta tagant. Siis kui hunta kukutati võimult tekkis idee, et peaks kuidagi mälestama langenuid sõdureid. Kuulutati siis välja avalik konkurss, et kuidas langenuile pühendatud igavese tule juures tseremooniat läbi viia. Rahvas esitas oma kavandeid. Üks tegelane sai innustust balletist ja disainis ka vastavad rõivad, mis praegu kasutusel on. Kuna rahval oli sõjaväehuntast siiber saigi algul pool naljana mõeldud projektist võidutöö...
Riided on neil siis sümboolsed - sarnanevad mägedes elavate talumeeste riietega (enamik vastupanu võitlejatest peitis ennast türklaste eest mägedes). Poisid kannavad ka seelikuid, iga seelik volt sümboliseerib ühte okupatsiooni aastat. Kinganinade otsas olevad mustad tutid sümboliseerivad türklaste mütse. Iga kord kui mees oma jalga tõstab annab ta sellele ju jalaga - see on väga sümboolne akt! Poisid ise sinna üksusesse peavad olema vähemalt kaks meetrit pikad.
Sellist seletust kuulsin giidilt, kui Ateenas käisin.

Need tuttidega sussid olid tegelikult juba vähemalt enne Teist maailmasõda, võib-olla juba 19. sajandist (viimast ei julge küll päris kinnitada)

wikipedia pildil olid jah juba 19. sajandil türklastega koostööd tegevatel bandiidijõukude juhtidel sellised tutid saapa otsas, küll hoopis väiksemad. Aga igal juhul oli põnev kuulda lugu balletist ja kurjadest kolonelidest ja türklastest ja sümboolikat oli asjas kõvasti.
Kui juba lugemiseks läks ja pikkadest sõduritest juttu oli, siis leidsin artikli ka Preisi kuninga Friedrich Wilhelm I kirest pikkade sõjameeste vastu. Miinimum pikkuseks tema "preisi hiiglaste" armees oli 1,8 m. Igaühele, kes oma pika poja või sulase Friedrich Wilhelmi teenistusse andis, tasus kuningas heldelt. Meeste pikkust toonitati veel klounimütsi moodi torbikuga.