www.militaar.net

Pole küll päris militaarne teema, kuid siiski. Teenides NA-s kohtasin kahte volgasakslast. Üks oli meie roodu rühmakomandör vanemleitnant Valendorf, teine ehitusväelane Andrei Humbolt (peaks olema üsna tuntud perekonnanimi). See Humbolt oli pärit Kasahstanist. Oma nooruspõlvest mäletan,et kusagil 70-ndatel oli ka Eestis väga palju volgasakslasi,kelle jaoks oli Eesti nagu mingiks vahepeatuseks teel NL-st Lääne-Saksasse emigreerumisel. Tol ajal hoiti neid mingi aeg siin ja siis lubati edasi. Raplamaal Lauknal oli neid ca 50 inimest. Ühte perekonda hoiti üsna kaua kinni,kuna nende poeg teenis mingis suht salajases raketiväeosas ja tal oli väljasõidukeeld ning pere ilma temata sõita ei tahtnud.Praegu peaks veel Läänemaal Martnas paar tükki neid alles olema. Aga tegelikult huvitab mind hoopis muu-nad kõik, keda kohtasin, olid süsimustade juuste ja tumedate silmadega. Millest küll? See, et nad rääkisid kummalist saksa keelt on täitsa arusaadav Samas ei taha kuidagi uskuda, et need sakslased muutusid asiaadi-sarnasteks peale seda kui Stalin nad sõja alguses Volga äärest Kasahstani kupatas. Liiga lühike aeg, et nii muutda ühel rahvusel?

Ju nad siis segunesid teiste rahvastega.
Mu ex naise vanaema oli volgasakslane ja läks mingi teisest rahvusest tegelasele naiseks. Mu ex ämm oli ka mustade juustega ja tumedate silmadega. Vanaema õe pere läks lõpuks Saksamaale.
Ex ämma peres ei osanu vist keegi saksa keelt. Sest nende ema ei lubanud saksa keeles rääkida. Kuid vanaema ise rääkis enam vähem sarnase aksendiga vene keelt, nagu eestlasedki.

Siinmail oli vist jah neil nagu vahepeatus tagasiteek kodumaale. Ise lapsena Jõhvis sai mõned aastad oldud, sealt mäletan et meie tänavas ikka päris mitu majapidamist oli sakslasi. Ja olid ka tumedate juustega kui nüüd meenutama hakkan. Ja mingil x aastal nad riburadapidi lahkusid....see oli 70 datel ma usun.

Teenisin kroonus koos ühe volgasakslasega, kelle nimi oli Gering (heheh). Täiesti heledat verd tüüp. Saksa keelt ei rääkinud sõnagi, vene keel aktsendita.
Saksamaal kohtasin Kasahstanist tulnud volgasakslasi, kes olid juba ümber asunud ja õppisid saksa keelt praktiliselt nullist. Need nägid küll juba üsna lõunamaalased välja.

Olen ka üks nendest transiit sakslastest kes kunagi 70nedates Eestisse sisse rändasid,ja siis läände kolisid.Ei saa vötta nüüd et Kasahstanist tulnud sakslased on köik mustapealised,tunnen tuhandeid kes sealt tulnud ja mustad juuksed eriti silma ei hakka,neid on aga nagu teistelgi rahvustel on see loomulik.Asi vöis olla selles et sakslased tulid sealt algul üks pere ja kui temal hästi läks ja sai sisse elatud siis kolisid ka teised takka,aga tavaliselt oli tegu uhe suguvösaga vöi ühe küla elanikkega kes siin eestis ühes kohas kompaktselt elasid.Teine suguvösa valis juba teise eesti külakese vöi linnakese.Muideks Kasahstanis elasid ka sakslased nn klaanides st üks küla oli näiteks Baiernist pärit,teine Schwaben,vöi Ida-Preisimaa.Keelemurd on siiani vanadel inimestel suus,tunneb ära kust see pere kunagi Saksamaalt Venemaale kolis kui Katarina neile maad lubas
Praegu räägivad läbi eesti tulnud sakslased Eestist kes kuidas...keegi kiidab,keegi söimab.Sest vöeti ju eestlaste poolt neid sakslasi kui venelasi ,sest rääkisid nad ju poodides vene keelt,lapsed saadeti vene koolidesse,kuigi kodudes räägiti saksakeelt edasi


Ise olen Eestis sündind ja riigikeel ka peale 15 aastat Saksamaad korralikult suus.Pean Eestit oma kodumaaks.
Annaks jumal Eestile et tema venelased kunagi vähegi patriotismi näitaks Eesti vastu,mitte kiikaks koguaeg üle öla Venemaa poole.Olen siiani tänulik Eestile oma muretu lapsepölve eest.

Eks Haapsaluski oli volgasakslasi päris palju. Mitme perekonnaga päris tihedalt läbi käinud. Vanemad veel pajatasid saksa keelt, kuid minuvanused poisid rääkisid ainult vene keeles ja ei saanud eesti keeltki selgeks. Väliselt olid perekonnad väga erinevad, sõltuvalt sellest, kuidas kaugetel elades kohalikega segunesid. Pargi tänaval, raudteemajas elas kaks perekonda- Maierid ja Reibandtid. Maieri poisid oli süsimustade juustega ja aastaläbi pruuni näoga, Reibandtid aga vastupidi- peaaegu valged juuksed, valge, tedretäpilise näolapiga. Willy, mäletad kindlasti, sellist meest, nagu Kaer Jevgeni. Ema oli sakslanna, isa aga korealane- Sun-Lo-Li. Kui poisiga tuttavaks sain, kandis veel vana nime- Jevgeni Sun-Lo-Li. Aga sakslane sellegipoolest ja end Saksamaal kenasti sisse seadnud...

Kunagi sai tõlgitud ühte III Reichi dokumenti, kus ka rassiasjandusest juttu. Kuna see oli selline Orwell'ilik "uuskeel", siis asjadest arusaamiseks tuli appi võtta mingi tollane raamat natsionaalsotsialistlikust rassiteadusest (nimetust ega autorit enam küll ei mäleta). Seal olid kõik rassitunnused ilusasti lahti seletatud koos fotopiltidega vastavatest näidisisenditest. On meeles, et Lõuna-Saksamaal olid ülekaalus sellised tumedamat verd isendid, kes fotodel eriti ei erinenud näiteks põhjapoolse Jugoslaavia elanikest (neil oligi ühine rassinimetus - aga va vana pea ei suuda kahjuks seda enam meenutada).

Samas ei taha kuidagi uskuda, et need sakslased muutusid asiaadi-sarnasteks peale seda kui Stalin nad sõja alguses Volga äärest Kasahstani kupatas. Liiga lühike aeg, et nii muutda ühel rahvusel?

No seda aega on ikka tunduvalt rohkem olnud...
Peeter I võttis omale Saksamaalt naise ja nagu ta kutsus hollandlasi ja prantslasi vene riiki ülesse ehitama, nii kutsus ta ka saksa talupoegi steppidesse elama. Seega oma 250 aastat on nad seal küll elanud.

Karta on,et need talupojad mitte vabatahtlikult kohe Kasahhi steppi ei roninud,pealegi tol ajal polnud see ala veel Vene oma. Neid oli enne revolutsiooni kõvasti Ukrainas (Peetri-aegseid sakslasi siis).Ma pidasin silmas neid Volga-äärseid skalslasi,kes elasid Engelsi ümbruses.

villy.64 kirjutas:Karta on,et need talupojad mitte vabatahtlikult kohe Kasahhi steppi ei roninud,pealegi tol ajal polnud see ala veel Vene oma .

Polegi vist väga suur ime kui mitmed saksmannid sinna vabatahtlikult elama asusid.
Suundusid ju mitmed-sajad meie rahvuskaaslased mõned napid ajad hiljem omal soovil rõõmsalt Siberisse, kus elamistingimused mitte palju paremad ei olnud.

villy 64: kui mitte Vene keisrile, siis kellele kuulus tollane Kasahhimaa

Sollmannile: võin küll eksida aga kas vene võim mitte mõnda aega hiljem sinna ei jõudnud? Aga noh, see selleks, eks ma googelda anc

selline link siis: http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A0%D0% ... 1%86%D1%8B
äkisti keegi targem oskab ta lingina üles kah panna

Kohtasin nn. volgasakslasi Altai krais Barnaulis 80-ndate keskel olles seal kooli ajal praktikal. Tehase sööklas sabas seistes üks sell meie selja taga tegi juttu, et mis keeles mölisete, tema on sakslane ja keel tuleb tuttav ette , no tühja ta tuttav tuli aga olgu. Stiletile vihjeks, et olime koos Tambetiga keda peaksid hästyi tundma
Venelased rääkisid seal naljaka loo, et kusagil läheduses jõekese kaldal 2 saksa asulat, ühel pool jõge võid vabalt kalal käia, see küla nagu DDR, teisel pool jõge külas aga saab kohe peksa kui võõras ja vene keelt räägid, seal nagu SFV (või kuidas seda venekeeles oleks õige , ühesõnaga Ida-Saksa ja Lääne-Saksa).
Oli meil brigaadis ka üks sakslane, suhteliselt brünett, sama koolivend Tambetiga ühes kohalik tüdruk-sakslane praktikant, saksa keelt muidugi ei rääkinud. Nende pere ja paljud teised pandi ka 41-sel rongipeale ja sõidutati Lääne_Siberisse, rong peeti taigavahel kinni ja reisijad peksti välja ,talvisesse taigasse.
Kui juba jutuks tuli, oli meil seal ka siberi mulatt brigaadis , peeti teda mitte just kõige usinamaks ja justkui kergelt ennast täis olevaks nagu mäletan.

ppp kirjutas: ...seal nagu SFV (või kuidas seda venekeeles oleks õige , ühesõnaga Ida-Saksa ja Lääne-Saksa)..

FRG - federativnaja respublika germanij

Sakslased?
Oli neid ka meie üksuses omal ajal. Oma 7-8 poissi. Sakslasest oli neis vaid nimi, ja sedagi vaid perekonnanimi. Muidu aga täiesti normaalsed poisid. Kui 1 nende seast välja arvata, kuid eks iga rahva hulgas ole omad hälvikud.
Saksa keelt rääkisid aga minust kehvemini. Õigemini küll - üldse mitte. Ma, muideks, üritasin algul suure vaimustusega oma "suurepäraseid" saksa keele oskusi praktiseerida, kuid - võta näpust. Vaid silmi pilgutati.
Nimetasid mind isegi, nagu eestlasi mujalgi, saksalaseks!!!! Nonsens!

Ja hiljem, s.o. siis ca. 7-8 aastat tagasi, kui sai aastakene BW-s mööda saadetud, sai neid venemaiseid nn. sakslasi kah kõvasti nähtud. Iseenesest oli enamasti tegu õnnetute inimestega (keskealised ja vanemad), keda oli suguvõsa poolt lihtsalt väljarändamise lubatähena kasutatud. Piisas, kui suguvõsas keegi leiti kusagist külge pidi sakslane olevat, nii lisandus sellele veel 10-20 nooremat Saksamaa piimajõgedele ja pudrumägedele ihalejat. Enamusel polnud enam isegi saksapärast perekonnanime ette näidata, keeleoskusest rääkimata.
Ja käitub see seltskond Saksamaal valdavalt (NB! Mitte kõik) täiesti ürgseid Idaimpeeriumi traditsioone järgivalt, missugune meilegi kangesti tuttav peaks olema. Kuna see immigrantide hulk on enamasti endise SDV territooriumile paigutatud, siis on praeguseks juba mitmeid asulaid ja linnades linnaosasid, kus enam saksa keelt suurt ei kuule. Ikka see rahvustevahelise suhtlemise keel, mis seal maad võtnud on. Kohalikud sakslastest elanikud püüavad esimesel võimalusel neist piirkondadest eemale liikuda, nagu meilgi Lasnamäelt ja teistest sama kuulsusega rajoonidest.
Kuid samas ma isegi pisut mõistan neid inimesi. On nad ju kasvanud hoopis-hoopis teises kultuuriruumis, teises keskkonnas ja järgides sakslastest erinevaid väärtushinnanguid. Ja kui tekkis tõepoolest võimalus saada Venemaa mülkast ära parema järje peale, siis - miks mitte?
Noorem rahvas aga on muidugi Saksamaa täielikult omaks võtnud, ja mõned väikelapseeas Venemaalt väljarännanud isegi ei mäleta enam oma tegelikku kodumaad.

P.S. Kuid mingist "ajaloolisest kodumaast" ja muust taolisest retoorikast ärge küll parem rääkige! Ikka vaid puhtpragmaatilised kaalutlused. Paraku.