See on siis "Postimehe" tekst:
Sangla soo servast leiti Saksa lendurite jäänused
Saksamaa aitab selgitada hukkunud ja lennuki margi
Priit Rajalo
priit.rajalo@postimees.ee
Langenute sõjakalmude otsimise ja hooldamise ühingu esimees Ville Dreving kaevas laupäeval Võrtsjärve äärest Sangla soo piirimailt välja sinna oletatavalt 1944. aastal lennukiga alla kukkunud kahe Saksa lenduri jäänused.
55 aastat polnud kellelgi aimu, et Sangla soo serv Verevi küla juures peidab endas Saksa sõjalennukit. Drevingu sõnul ei mäleta selle allakukkumist ka ümberkaudsed vanemad inimesed.
Alles möödunud aastal leidis üks marjuline lennuki tagaratta hargi ning andis sellest langenute sõjakalmude otsimise ja hooldamise ühingule teada.
«Marjulise juhatatud kohas asusime metalliotsijaga lennukit otsima, kuid esmalt sattusime pommiaukudele ja leidsime pommikilde,» meenutas Dreving. «Natuke maad eemal leidsime ka lennuki allakukkumiskoha.»
Umbes viie meetri pikkust ja kümne meetri laiust auku kidurate soomändide vahel täidab vesi ning selle ümber vedeleb lademes lennuki alumiinium- ja terasdetaile. Ville Drevingu hinnangul pole tegemist sakslaste hävitaja, vaid pommitajaga, sest lennukitiibade maapinnale jäetud jälg on väga lai. Mootoridetailide järgi otsustades võiks lennuki mark Drevingu sõnul olla kahekohaline Junkers 87B.
Kuid Ville Drevingut ei huvitanud niivõrd lennuk, kui just oletatava kaheliikmelise meeskonna jäänused, mis tema hinnangul võisid ikka veel lennukis olla. Juba esimesed vee ärajuhtimiseks kaevatud paar kopatäit muda tõid pinnale inimese selgroolülid ning roided.
«Vaevalt et mehed lennukikabiinis istuvad, sest löök on olnud kõva ja see on kõik laiali löönud, kuid vähemalt ühe mehe saame küll kätte,» märkis Dreving. «Vähe usutav, et me leiame siit nende sõdurite metallist identifitseerimiskaardid, mis neil tavaliselt nööriga kaelas olid, sest need võivad olla jumal teab kus.»
Järjekordseid luid veest välja korjates ja spetsiaalsesse kilekotti pannes pakkus Dreving välja versiooni, et see lennuk oli võinud juba Tartu kohal pihta saada ning üritanud pääseda kuhugi oma baasi.
«Oleks neil õnnestunud veel umbes kilomeeter edasi lennata, oleks nad sakslaste poolel alla kukkunud,» rääkis Dreving.
Kuni pimedani kestnud kaevamise järel sai Dreving kätte mõlema lenduri jäänused, mis lähevad Jõhvi identifitseerimisele, ning lennuki mootori- ja keredetaile, millest osa ta saadab Saksamaale, et lennuki mark täpselt kindlaks teha ning teada saada hukkunud lendurite nimed.
http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/0 ... eistkymnes
Telefonivestluses Drevinguga selgus, et Saksa pool ei ole tuvastamisprotsessist leidjaid teavitanud. Pikem teemakäsitlus - mis siinkohal kõigi silme ees lahkamiseks ei ole sobiv - jääb ära. Põhjendatud pöördumised privas on oodatud.
