1. leht 1-st

millega on tegu?

Postitatud: 19 Veebr, 2008 21:53
Postitas LoCo
Paluti uurida... kas keegi oskab öelda, et mille jäänused on piltidel? Asub Pärnumaal.

Pilt
Pilt

Postitatud: 19 Veebr, 2008 22:13
Postitas T-62
Ei oska suurusjärku täpselt määrata, aga tundub, et on hobuviljaniiduki jäänustega tegu. Äkki on asukoht käe-jala juures ja lähen vaatan.

Postitatud: 19 Veebr, 2008 22:32
Postitas grahv
Selle ümmarguse osa läbimööt on nõksa üle meetri nagu mulle öeldi. Taga mas vedeleb üks sõetriikraud, ehk annab see natuke aimu suuruse määramisel.

Postitatud: 19 Veebr, 2008 23:42
Postitas Soobel
Hobuajam ei ole või?

Kupatus käis ise puki külge, suure hammasratta tagaküljel nende harude vahele käis kaigas, mida hobune ringiratast vedas... Õieti pealmisele küljele.

Reduktorikere küljes veel naelajäänusedki, millega asi kinnitus. Ja kardaani harud justkui paistavad selle väikse koonushammasratta võlli teises otsas...

Paistab täiesti komplektse hobuajami moodi, ei ole jäänus. Puhasta ära, õlita sisse ja pane käima.
Trossvärgiks nimetati seda kuskil, kuskil ka hobugööpliks?

Postitatud: 19 Veebr, 2008 23:50
Postitas Soobel
Aga äkki on hoopis vesiveski reduktor? Või mingi vesisaekaatri või muu taolise oma? Sellega oleks küll võimalik klassikalist vesiratast panna elektrit tootma näiteks kui sinna kardaanvõlli taha genekas ühendada.

Postitatud: 20 Veebr, 2008 9:00
Postitas gruppen
hobuajam neh mehed. kahele hobusele! oli ka neljaseid.

Postitatud: 20 Veebr, 2008 16:22
Postitas T-62
Soobel pani pihta ja põhja. Sama Gruppen. Mind pani mõtlema koonushammasratta tuttav kuju. Aga mõlemal võivad olla ühed tootjad, seal sarnasus. Taasta ära või vii Kurgja talumuuseumi, saavad teised ka näha. Viljaniitjal oleks läbimõõt olnud 1/2 meetri ringis, kui on euroopa toodang, ameerikas olid suuremad.

mis asi

Postitatud: 20 Veebr, 2008 19:04
Postitas Mati
Vesiveskitega oli mul tegemist 1960-ndate aastate keskel, vähemalt neil veskitel, mis asusid Avijõel sellist reduktorit ei olnud.
Oli muidugi midagi sarnast, turbiinist tuleva võlli juures oli suur hammasratas, mille eripära oli see, et ratas oli metallist , aga hambad olid puust ja neid sai vajaduse korral ükshaaval vahetada.
Mehed pidasid kuiva vahtrapuud selleks kõige parimaks, kuid paljukest seda järgi oli ja seepärast tuli neid pooltoore saarepuust tehtuga asendada.
Kirumist oli küllaga.

Postitatud: 20 Veebr, 2008 19:27
Postitas Arnold
Enne sured ära, kui kõikidest asjadest teada saad! :cry:

Postitatud: 21 Veebr, 2008 8:05
Postitas grahv
Ühesõnaga asi miski anoolgse põhimõttega nagu Tallinnas see hobuveski oli. Tänud vastanuile. Viimane Arnoldi kommentaar jäi vähe häguseks aga see selleks. Tänan ikkagi.

Terv. Grahv.