www.militaar.net

Torni lael peaks olema veel suur viisnurk, nagu juba kokkutulekulgi juttu oli, aga selle valmistamisel tuleks arvestada et reaalis ulatub ta torni lae tasapinnast vaid ligikaudu 3 mm kõrgemale ja servad on üsna lauged - ühe T-28 kukil sai teine oma käega üle katsutud Wink Ja niipalju kui piltidelt paistab, siis pole seda ka kunagi punaseks värvitud - karbis olev dekaal on selle koha pealt fantaasia.

Kuna selle tanki saamisloo kohta on kahesuguseid arvamusi – üks pool on kindel, et masina idee vehiti maha inglaste Independenti pealt, teise poole arvamus on pärit valdavalt vene erialakirjandusest ja nemad väidavad tavaliselt, et see olla algusest saadik originaalne projekt. Selleks et asjade algusest aimu saada, peaks veidi ajas tagasi vaatama: 1930 aastal suundus N.Liidust Inglismaale erikomisjon, mille ülesandeks oli perspektiivsete tankide näidiste kokkuostmine. Komisjoni juhtisid I.Halepski ja S.Ginsburg, sihikule oli võetud eeskätt kompanii „Vikkers-Armstrong“, mille tootenäidistest loodeti vastavalt Moskvas kinnitatud programmile omandada tankett, kergetank, keskmine tank (12 tonnine Vikkers) ja rasketank - Independent. Kuid kompanii keeldus kategooriliselt üksikute eksemplaride müügist, mida sooviti kõigele krooniks osta koos täieliku tehnilise dokumentatsiooniga. Ma ei hakka pikalt lahti kirjutama, et mida ja kui palju neil õnnestus kokku osta, aga paar momenti pakuvad küll asja juures huvi: nimelt seesama 5 torniga Independent – selle masina puhul keeldus firma isegi igasuguste läbirääkimiste pidamisest. Kuid sellegipoolest demonstreeriti Independentit komisjoniliikmetele nii platsil kui ka liikumisel. Seega nägid nõuka tankispetsialistid imeelukat päris lähedalt.
Jätame sama aasta sees toimunud komisjoni tagasipöördumise ja spionaažiloo parem vahele, kuna see puudutab T-28 sünnilugu ja ajame T-35 alguse jälgi edasi. Aga edaspidine on kaudselt seotud Grotte tankiga, või õigemini selle väljatöötamise käigus noorte vene tankispetside poolt omandatud kogemustega. 1931 aasta augustiks oli otsustatud herr Grotte bürooga lõpetada – Grotte tanki oli mitutpidi katsetatud ja eesrindlikud nõukogude insenerid olid olnud ninapidi selle loomise juures. Ning üsna peatselt püstitati vastmoodustatud konstrueerimisbüroo AVO-5 koosseisule ülesanne: projekteerida ja ehitada 1 augustiks 1932 uut tüüpi tank, mille tähistus saab olema T-35. Kaaluti nii 3, kui ka 5 tornilist varianti, projekt venis tükk aega kuid 1.septembriks 1932 oli T-35 esimene prototüüp ettenäitamiseks valmis. Katsetuste käigus tekkis hulgaliselt probleeme, mistõttu muudeti pidevalt masina konstruktsiooni. Seejärel valmis järgmine katseeksemplar T-35-2 ning selle baasil veidi hiljem juba T-35A, mis läkski seeriatootmisse.
Miskipärast oli konstruktorite valik pidama jäänud justnimelt samasugusele skeemile, nagu Independentil – üks suur torn keskel ja neli väiksemat selle ümber. Kas tegu oli põhimõtteliselt originaalse ideega? Kahtlane küll, rohkem tundub et nõuka poolelt oli tegu omamoodi „tühilöögiga“ – kõrge komisjon nägi Inglismaal (mis oli tol ajal üks tankimaailma „moeloojaid“), täiesti uut ja ennenägematut monstrumit. Kuna inglased keeldusid isegi läbirääkimistest, oli täielik alus arvata, et tegu on ilmselt oi kui perspektiivse tulevikumasinaga ja kukutigi suure hooga samasugust, ei, tegelikult hoopis võimsamini relvastatut, aretama.
Mis sellest kõigest välja tuli? 1933 kuni 1939 aastani vorbiti valmis tervelt 61 tanki, millede tootmine ja pidev remontimine-täiustamine nõudis üksjagu ressurssi. Kuid õppustel nägi neid harva, kuna masinad olid tehnilises mõttes üsna kehvakesed. Paraadidel jah, seal promoti nende abil nõukogude relvajõudude võimsust, ent kui sõda kätte jõudis, lagunes enamus nendest tankidest lihtsalt ära. Vaid mõned üksikud lasti sakslaste poolt puruks, ülejäänutel kas kärssasid sidurid või külgfriktsioonid, või siis andis varred käigukast – masin oli suur ja raske.

Kõige suurem viga peatorni tagumine kuuliprits mida tegelikult pole seal kunagi olnud,asi selles et ICM teeb ka T-28 ja28 on kuulipildujaga.