Tavalise kuulipildujaga lamades teeäärest lasti, võib olla lausa 60 - 70 meetri kauguselt (umbes nii kaugelt näidati, et oldi hunnik padrunihüllse leitud). Jälle, võiks eeldada, et keerasime oma torud sinnapoole ja pahategija sai oma karistuse. Ei midagi sellist. Kõik algas röökimisega raadiosse, et tulistatakse (vähemalt minu jaoks).alari kirjutas:oskad sa öelda, missuguse kuulipilduja seda bmp-d lasti? 7,62 või 12,7?
Selline standartne kohalik maastik, kergelt künklik, mõne põõsaga, maapinnas jooksvate lõhedega. Arvatavasti oli 1 - 2 meest, panid lähedalt paarisekundilise valangu BMP külje peale ja lasid jooksujalu kuhugi kurusse peitu.
Jäime seisma. Dessant jalastus, keerutasime oma torne aga midagi või kedagi me enam ei näinud. Siis hakati raadiosse karjuma, et abi vaja. Kuna, dessant oli juba kaugemale voolanud ja liikus arvatava tulistaja jälgedes, jäime me kolonni julgestama. Meie masin oli üks masin eespool pihtasaanud BMPst, ronisin välja, et uurida mis toimub.
BMP juurde hakkas ka muud rahvast tulema ja kokkuvõttes ilma detailidesse liigselt laskumata tuli välja, et dessantruumis oleks nagu midagi plahvatanud, kõik kohad olid verd täis, sest ühel tegelasel jalaarter pihta saanud ja jõudis seal alla minutiga tühjaks joosta. Üks oli tabamuse saanud kuidagi lõua alt. Ühesõnaga kui mälu ei peta, olid 4 tegelast kes dessantruumis 2 surnud ja 2 sitas seisus (mis neist edasi sai, ei tea). BMP üljäänud meeskond aga psüühilises šokis.
Seda, et kuulipildujast oli tabamus, mäletan hästi, sest sai ühe tegelasega seal samas vaieldud (ma olin varem näinud paari RPGga pihtsaamist) , kes raius, et RPG oli, ning otsisime seal augud üles. Väikesed ümarad augud olid soomuses, seega 7.62 läbi küljesoomuse (kus rullikud) - seal "soomuse" paksus ainult mõned mm. Ega ilmaasjata BMP 2D valmis ei treitud, kus külgedele ilmus täiendav soomus.
Ülelugedes tundub kuidagi mõtetu ja verine see mälestus. Kuid sõda on kord juba selline.
Eks selliste tegelastega oligi relvakonflikti puhul kõige rohkem jama. Kusagilt kaugelt kõmmutajad olid häirivad (said harva pihta) aga vot sellised kes lähedalt lasid RPGga või kuulipildujast lõpetasid tavaliselt meiepoolsete ohvritega. Neid aga avastada ennetavalt polnudki eriti võimalik (tänapäeval soojuskaameraga oleks muidugi teine asi). Lisaks õnnestus neil päris sageli puhtalt pääseda (ei kõla loogiliselt) kuid nii oli. Eks selle põhjus oli see, et lasid paar sekundit ja kadusid, aga aru saada kust täpselt lasti pole üldse nii lihtne. Need kes kaugelt kõmmutasid, need ei saanud tavaliselt esimese korraga millelegi olulisele pihta ja proovisid uuesti ja see andis võimaluse vastu tulistada.
Lisaks veel, mida ei maksa alahinnata - meeskonna väsimus. Kui oled päev läbi olnud kurdistavas masinas, mis tahtis kõik kohad täiesti paigast raputada ja tapva kuumuse käes siis tähelepanu hajub (muidugi varem kirutud asjaolu, et ega neid tegelasi millegiga avastada väga polnudki, kui ei tahtnud pea tornist väljas sõita).