www.militaar.net

Tere jälle, viimane kord sai lubatud,et lendama enam ei lähe aga vahepeal sain vist Kallelt raske nakkuse ja jälle kisub pilvedesse.Seekord hakkas mulle silma esimese ilmasõja aegne lennumasin ja huvitaval kombel siin foorumis jälle suht vähe küntud teema.Masinast endast kirjutan järgmine kord.Sellie näeb välja ühe tõsise aviaatori töökoht ja lennumasina mootor.

Assamait, see on üks äraütlemata ilus moosiriiul, kohe tekkisid küsimused et kust said ja kelle toodang ja mis mõõtkava?? Mis aga avianakkusse puutub siis 1 ilmasõjaaegsete puust ja riidest "imede" puhul äkki ei saagi Kallet süüdistada, nood pillid näevad niisamagi väga uhked välja ja lausa nõuavad kokkupanemist.
Ootan huviga järge.

Esimese ilmasõja aparaadid on jah mõnus vaheldus. Endalgi mõned ootavad riiulil järge. Omaette teadus selliste "riiulite" juures on pingutustraatide-tüüritrosside vedamine, eks see hirmutab ka paljud mudelistid eemale. Ise võtan juba tükk aega hoogu, et "Ilja Muromets" käsile võtta.
Siiski tahaks natuke urgitseda ka. Kas ei peaks selle aparaadi juures rohkem puitu näha olema? Mootori aluse juures on küll üsna palju alumiiniumi, aga kokpitt on valdavalt värnitsaga kaetud puit pluss mõned alumiiniumkronsteinid ja terasest detailid.
Paras posu pilte siin SPAD XIII putitamisest:
http://storage.mfa.free.fr/respadphotouk.html

Nii see läheb - annad lennundusele näpu ja .... ja ongi sul varsti riiul kõiksugu kenasid Spade, Lancastere, Fortresse ja Peacemakereid tuubil täis...
Aga see lennuk, nagu ka kõik muud Esimese Ilmasõja aegsed põristajad, on igavesti äge, nii et jätka aga.

Urmas.

Kõigepealt Jossile,tõesti need vanad moosiriiulid on väga uhked ja selles suhtes on Kalle süüta,tema süü(mudugi heas mõttes)seisneb selles,et hiljuti sai tema käest soetatud üks Komeet ja värvilehel üks kärtspunane linnuke.Asja uurides selgus et see oli kuulsa Punase paruni auks värvitud sedamoodu ja mulle meenus et kuskil Tallinnas ka selle paruni lennukit olen isegi müügil näinud.Aga kuna mede paremad püügikohad on sattunud Tallina kahele mäele ,siis ei olnud eriti raske alustada otsinguid ja kuna asusin prasjagu Mustamäel ,ongi vastus sinu esimesele küsimusele.Mudel ise on vana Revell,mõõtkava suht imelik 1/28.Kindlasti küsid,et mis sellest Fokkerist sai,kahjuks Fokker on Tallinnas otsa saanud(et nagu varuvarjant).
Hr Immelmannile antud juhul on to alumiinium lihtsalt krunt(jäi lihtsalt üle ja värvisin kogu kupatuse sellega üle)aga mis puutub alumiiniumi siis selle sõja ajal seda metalli veel ei kasutatud.Alumiinium maksis toll ajal sammapalju kui kuld kuna tootmine oli kallis.Aga mõte pole paha,kujuta et kahe rinde vahele potsatab alla 566 kg kulda(lennuki tühimass)ja mis edasi oleks toimunud.

See krundi värk seletab muidugi asja. Ega tol ajal alumiiniumi palju pruugitud jah. SPAD oli tolle aja mõistes väga hoolikalt ja keeruliselt konstrueeritud pill, seal alumiiniumi ikka oli. Muidugi mitte 500 kilo. Kapoti küljetoed olid osadel alumiiniumi valu (teistel jälle stantsitud teras), samuti vähemalt osade tüüride "sarved", kuhu trossid käivad. Ninaosa kattepaneelid olivad kah alumiiniumplekist. Niimoodi jupp siin ja teine seal, ehk paarkümmend kilo kokku. Hispano-Suiza mootoriplokk oli kah alumiinium.
Eks lennukid olid kallid asjad juba siis.
Too revelli Fokker on mul kokku pandud. Sellise suure mastaabi kohta üllatavalt kehva kvaliteedi ja detailsusega. Tiivad olid kõverad ja tiivatoed vale pikkusega. Kokpiti sisustus tuli enam-vähem ise teha.
Jõudu SPADiga, ootan huviga tulemust. Saab siis Fokkeriga kokku lasta.

Ega siingi kvaliteediga pingutatud pole,peamine tööriist on raspel,huvitav kuidas Revell sellise asja oma nime all julges üldse karpi toppida.
Aga natuke lennukist endast ka.Tegu ühekohalise hävitajaga,mis esimest korda rattad maast lahti sai 1917 aasta 4 aprillikuu päeval(nii et kohe kohe nagu sünnipäev).Lahingusse tormas aga juba mai lõpus(suht kähku käisid sellel hallil ajal asjd).Ehitati seda lindu ikka suht hüüratu kogus 8472 masinat.Edasi viis seda elukat 200 hobuse vägi,mootor kuulsalt autotootjalt Hispano-Suiza(paistab et kõik kuulsad mootori tootjad on mindil ajahetkel ninad taeva poole pööranud).Suutis to linnuke õhus püsida pea kaks tundi ja lennata kiirusga 224km/h ja tõusta üle 6600m kõrgusele.Nii et igati lennukõlblik aparaat.



Hetke seis on siis selline

Veits mootoritootjatest.
Tolle ajajärgu vingemad tegijad sellel alal olidki peamiselt lennukimootorite tootjad, sest läinud sajandi alguse autod leppisid üsna väheste hobijõududega. Ka polnud sõjamöllus (sõidu)autodel suurt turgu. Sõja lõppedes vähenes järsult nõudlus lennukite ja seega ka lennukimootorite järele ning siis hakkasid senised tipptegijad otsima uusi turge. Mõni proovis hammast autode tootmisega (näiteks BMW), mõni vahetas profiili, mõni pani lihtsalt kõrvad pea alla.

Paar pilti linnukesest,tasapisi hakkame lõppviimistluseni jõudma(tempo ei ole poisiussiga mudugi võrreldav).Eelnevalt sai kirutud kvaliteeti aga kui avastasin tiiva alt valmistaja signatuuri mis on tateeritud 1981,siis sai kõik selgeks,et ei ole mõtet eriti iniseda.Täpselt vana Revelli kvaliteet,tulevad meelde üheksakümmnentate alguse mudelid.Aga nüüd lubatud pildid.

Korrektne vandistik annab üldilmele kõvasti juurde.Mulle need vanad lennuaparaadid meeldivad.

Tom

Neid vanu saane vaadates tuleb ikka meelde see, et vanasti olid mehed rauast! Müstika!
Aga kas neid pingutuse trosse ei oleks võinud tamiilist teha?!

Tore näha, et asi edeneb. Ise olen ka rohkem tamiili-usku. Õmblusniit jääb karvasevõitu ja kui tolmu kogub, läheb päris päevakoeraks kätte. Ja tamiili on pärast hea kuumaga pingutada, kui lõppmontaazhis kuskilt lõdvaks vajub.
Aga ikka jõudu!

Vägev värk, tundub et sellest saab ka kena "papagoi" nagu 1 ilmasõja aegsetele lennukitele kombeks
Tamiil on mõnes mõttes parem jah, ainuke häda et tal on "tamiili" välimus ka, niit meenutab rohkem trossi. Kunagi sai sellist nippi tehtud et niit paar korda läbi õlivärviste sõrmede veetud, siis enam karvane ei olnud.

Niidi ja tamiili asemel võiks kasutada õngenööri. Välimuselt justkui tross, aga ei ole "karvane". Saada on seda pea igas kalastustarvete-poes erineva läbimõõduga.

PS. Samas võiks rasketehnika mudelite juures trossina kasutada hauepüügil kasuatatvaid "trosse".

Kui kellelgi peaks "kalastusteemalisi" küsimusi tekkima, katsun abiks olla.

Terv,
Kadjakas

Vat jah, õngenöör läks meelest. Sellest ju isegi viimati vaierid tegin, kalastuspoe müüja veel lahkelt aitas õiget mõõtu otsida. Aga nüüd hea küsida asjatundjalt, kas läbimõõdult ümmargust õngenööri ka olemas on? Mulle jäi poes mulje et nad kõik olid läbilõikelt lapikud.