www.militaar.net

niih! kell on 4 hommikul. ööbik on oma laulu lõpetand, hommikused linnud pole veel alustand... sirvisin siin oma ajalooraamatuid ja jäi silma yx M. Õuna kirjutis '41 a. syndmustest kohalikes merevetes. Antud raamatus on kirjas et leedukad korraldasid 41. a sõjasuvel peris korraliku rahvaülestõusu, mees väidab et Kaunas löödi venelastest puhtax ennem sakslaste tulekut... meenus ka yx kirjutis "Akadeemia" väljaandest kus võrreldi eestlasi, lätlasi, leedulasi sakslaste teenistuses teise maailmasõja jooksul ja ka seal kirjutati et yx põhjus miks leedu leegioni formeerimine ebaõnnestus oli see, et sakslased likvideerisid leedukate nö rahvusliku eliidi peale viimaste õnnestunud ülestõusu venelaste vasta. Tekkis äkki huvi leedukat ülestõusu vastu! Ehk leidub mingit kirjandus maakeeli mis kirjeldab eelpool nimetatud syndmusi lähemalt! Kuskilt olen kuulnud, et ka siinmail yritati midagi sarnast korraldada, keegi major(v midagi sarnast, ikke EW aukraad) olevat olnud 41 aastal eesti allesolevate poliitiliste jõududega yhenduses ning yritanud enne sakslaste saabumist omariiklust välja kuulutada, saabunud siis läbi rinde Tallinnast tagasi, kirunud kõvasti, löönud käega ja lausunud valjult: Kõik on perses, ning järgmises lahingus saanud kabelimatsu...

igatahes... ehk keegi teab leedukate rahvaylestõusust lähemalt olex tänulik... endal praega Jürissaare raamat laua peal. seal kirjas et leedukate idapataljoni tegelased olevat oma sideohvitseri punkrisse granaadi virutand... niiet neil ike oli lahinguüksusi saksa poolel rindel!

Ma tean niipalju, et kõik Leedus loodud üksused oleks nagu pidanud alluma armeegrupile "Mitte", kuid 1942 8. detsembri loetelus neid ei ole! Samas tegutses piirkonnas (Valgevene) ka väljaspool armeegrupi alluvust olevaid üksusi (osalt SD; SS ja muud poliseifunksioonid; valdavalt kompaniid!). Üldiselt võidi siis idapataljonid moodustada (nagu meilgi) alles 1943 aastal! Olen huvitatud igasugusest infost sellel teemal, sest seni ei ole mul eriti materjali leedulaste kohta.

PS! Muuseas, kes teab sellisest asjast: Mingil ajal olevat üks eesti kompanii püüdnud ühes Leedu raudteejaamas plahvatuse korda saatnud partisane. Mis asjaoludel olid eestlased Leedus või selle lähistel, sest see oli kiir-reageerimine sündmusele?

Leedu teemast on üsna palju kirjutatud kaasaegsetes venekeelsetes allikates. Kui eestalsi ja lätlasi on neis sõimatud 100% natsideks, siis leedulased saavad valdavalt kiita või vähemalt neid ei hurjutata, kuna erilist koostöövalmidust Saksa võimudega ei aretetud.
Mõned näited:
Leedu SS Leegionit hakati looma alates 26.02 1943, 3.03.1944 viidi läbi mobilisatsioon, kokku tuli vaid 20% loodetud koosseisust. Üks läbikukkumise peapõhjuseid olevat olnud see, et 35% ulatuses olid mopikutsed edastatud valedele aadressidele (kahtlustati Leedu Omavalitsuse sabotaazi?). Ka hilisemad katsed ei andnud loodetud tulemusi, kättemaksuks arreteeriti Leedu juhtivad sõjaväelased ja saadeti Stutthoffi ning Kaunase ülikool suleti. Küll aga õnnestusid töömopid.
1943.a. augustis toimus veel üks mopp, kokku saadi niipalju mehi, et moodustati erinevaid politsei- ja omakaitse üksusi. Suhteliselt kirju värk, palju erinevaid pataljone, erinevate ülesannetega.
Eestlastest aga niipalju, et leidsin sellise fakti:
22- 23.09.1943 toimus eesti ja leedu politseinike lähetamine Vilniusest ümberkaudsetesse metsadesse partisanide vastu võitlema. Juttu on 6000 politseipataljoni võitlejast? Põhieesmärgiks oli mopi eest pakku pugenud leedulaste jälitamine ja kohalike külade paljaks röövimine? Sellist fakti näen esmakordselt, äkki keegi oskab kommenteerida?

istorik kirjutas:Eestlastest aga niipalju, et leidsin sellise fakti:
22- 23.09.1943 toimus eesti ja leedu politseinike lähetamine Vilniusest ümberkaudsetesse metsadesse partisanide vastu võitlema. Juttu on 6000 politseipataljoni võitlejast? Põhieesmärgiks oli mopi eest pakku pugenud leedulaste jälitamine ja kohalike külade paljaks röövimine? Sellist fakti näen esmakordselt, äkki keegi oskab kommenteerida?

Alfred Luts oma memuaarides kirjutab, et teda tahti teha mingi politseipataljoni ülemaks, mida plaaniti Leetu saata. Luts keeldus, kuna oli juba kuulnud et Leedus tegutsevad ka rahvuslikud metsavennad (need samad moppi eest metsa läinud). Aga ju siis pataljoni sinna ikkagi saadeti...

Toomas

1941.a. suvel, kui Leedu oli läinud saksa vägede kontrolli alla, moodustati kohalikest metsavendadest 24 omakaitse pataljoni, 500-600 meest igas. Sidegruppidena sakslasest ohvitser ja 5-6 unterit pataljoni juures.
Sama aasta novembris formeeriti need üksused ümber 22 Schuma (Schutzmannschaft der Ordnungpolitzei) pataljoniks järjekorranumbritega 1-15, 251-257, kokku u.8000 meest. Märtsis 1944 algas veel 13 samasuguse pataljoni formeerimine, mis aga lõpule ei jõudnud. Ülesanneteks tagala julgestamine ja võitlus partisanidega. Partisanidevastased operatsioonid toimusid näiteks Leningradi oblastis, Valgevenemaal, Ukrainas ja Poolas. Väidetavalt saadeti leedukaid ka Itaaliasse ja Jugoslaaviasse.
Oktoobris-novembris 1944 paljud neist pataljonidest likvideeriti, sõdurid määrati Luftwaffe maadiviiside, eriti õhukaitse koosseisu. Kolm pataljoni jäid Kuramaa kotti ja viimased leedulaste lahingud toimusid Berliini kaitsel.
Nagu juba eelpool öeldud, siis iseseisvat Leedu SS väeosa ei õnnestunud luua, osaliselt teenis leedukaid 15. Läti SS diviisis.
1944.a.veebruaris algas aga Leedu territoriaalkorpuse formeerimine Wehrmachti alluvuses. Üleskutsega läks esmalt kaasa ligi 19000 vabatahtlikku, saksa võimud aga lõid araks, ning lubasid relvile vaid 5000 meest, millega ei nõustunud jällegi Leedu Omavalitsus ning lõpptulemusena jäi territoriaalkorpuse loomine soiku. Sakslased leedulaste mässu kartes viisid jällegi läbi massilisi arreteerimisi ning kogu lugu lõppes sellega, et allesjäänud paartuhat vabatahtlikku suunati Leedus asuvaid Luftwaffe aerodroome hooldama.
Wehrmachti alluvuses oli leedulasi ka ehitusvägedes (Litauische Bau-Abteilung) ja allusid nad armeegrupile "Nord". Mais 1944 formeeriti need ümber pioneerpataljonideks saksa ohvitseride juhtimise all.
Huvitav on seegi, et ka leedulastel õnnestus viimasel sõjasuvel organiseerida midegi meie "Pitkapoiste" sarnast! Nimelt "Zemaitija vastupanu armee" mille koosseisus oli nii politseipataljonide kui ka pioneerpataljonide ja Luftwaffe võitlejaid paarituhende mehe jagu. Sõja lõppedes Leedu aladel panid just nemad aluse eriti tugevale metsavendlusele. Erinevalt meist, oli peale sõda Leedu metsades midagi regulaararmee sarnast, koos raskerelvade ja paari lennuväljaga!