www.militaar.net

Kaitsepataljonide-teema on seni mõnevõrra segane. Pataljonide iseloomu kohta esineb mitmesuguseid väiteid. Üldjoontes võis asi olla aga umbes selline.

28.12.1918 ilmus Laidoneri käsk kaitsepataljonide asutamise kohta. Käsus teatati vabatahtlike pataljonide moodustamisest (kaitsepataljonid). Moodustada tuli neid kokku kuus: Tallinnas, Tartus, Paides, Viljandis, Pärnus ja Haapsalus.

Peab aga osutama, et ilmselt oli käsus juttu vabatahtlikkusest lihtsalt sel eesmärgil, et kutsuda inimesi vabatahtlikult neisse asuma (käsk avaldati ühtlasi ajakirjanduses). Tegelikult oli selleks hetkeks selge, et vabatahtlikke on oodata väga vähe, mistõttu oldi otsustatud, et need pataljonid moodustatakse niiöelda valikulise mobilisatsiooni põhimõttel. See tähendab - pataljonidesse kavatseti koondada inimesed, kes olid teadaolevalt usaldusväärsed. Enamus neist pidid olema paratamatult mobiliseeritud, väiksem osa vabatahtlikud.

Nüüd pataljonidest lähemalt. Kõigepealt Laidoneri 28.12 käsus mainitud pataljonid.

Tallinna 1. kaitsepataljon
Formeerimine algas veel 22.12.1918 nimetuse all Eesti Kaitse Liidu 1. Tallinna pataljon. Moodustati valikulise mobilisatsiooni põhimõttel. Pärast vastupealetungi asuti pataljoni täiendama nö tavaliste mobiliseeritutega. Mai alguses arvati pataljon 8. jalaväepolgu koosseisu.

Tartu kaitsepataljon
Formeerimine algas 8.01.1919 Viljandis Tartu linna Kaitseliidu kooliõpilaste roodu põhjal. Võiks märkida, et pataljoni ülem sai Laidoneri 28.12.1918 käsust ilmselt niimoodi aru, et tuleb formeerida pataljonid nimetusega "vabatahtlike", mistõttu pataljoni päevakäskudes kasutatigi esialgu nimetust Tartu vabatahtlike pataljon. Tegelikult oligi tegemist ainukese kaitsepataljoniga, mis koosnes valdavalt vabatahtlikest, sest kooliõpilased olid vabatahtlikud. Jaanuari teisel poolel liideti pataljoniga eelnevalt Tallinnas moodustatud Tartu kaitserood. Rood koosnes Tartu sõjapõgenikest. Pole selge, kas rood oli vabatahtlik, ent pigem mitte. Veebruari alguses tõmmati pataljon reservi ning seda asuti täiendama "tavaliste" mobiliseeritutega. Kui pataljon veebruari lõpus rindele saadeti, siis jäeti kooliõpilased eraldi rooduna Tartusse. Seega oli veebruari lõpust alates tegu täiesti nö tavalise pataljoniga. Mai alguses arvati pataljon 8. jalaväepolgu koosseisu.

Järvamaa kaitsepataljon
Formeerimine algas 18.12.1918 Paides nimetuse all Järvamaa löögipataljon. Pataljoni moodustamine käis samuti valikulise mobilisatsiooni abil (tegu polnud seega vabatahtliku väeosaga, nagu on mõnikord väidetud). Veebruari esimesel poolel formeeriti ümber 7. jalaväepolguks, kusjuures täiendus koosnes "tavalistest" mobiliseeritutest.

Viljandi kaitsepataljon
Formeerimine algas 25.12.1918 Viljandis nimetuse all Viljandi vabatahtlike pataljon. Kuna vabatahtlike oli vähe, siis asuti kohe täiendama valikuliselt mobiliseeritutega. Pärast vastupealetungi lisandusid "tavalised" mobiliseeritud. 4.05.1919 nimetati ümber Sakala partisanide pataljoniks. Alates 25.12.1919 formeeriti ümber Sakala partisanide polguks.

Pärnu kaitsepataljon
Formeeriti alates 16.01 Pärnus ning rindel. Pataljon moodustati "tavalistest" mobiliseeritutest (esialgu tegutses operatiivalluvuses ühtlasi kaitseliitlasi). Mais formeeriti ümber 9. jalaväepolguks.

Haapsalu kaitsepataljon
Seda siiski tegelikult ei formeeritud.



Eelpoolnimetatutele lisandusid veel järgmised pataljonid:

Tallinna 2. kaitsepataljon
Formeeriti alates u. 17.01.1919 Tallinnas. Tegeles garnisoniteenistusega ning Tallinna 1. kaitsepataljonile täienduse väljaõpetamisega. Saadeti alates 2.07.1919 laiali. Pataljon koosnes kui mitte täielikult, siis vähemalt osaliselt kaitseliitlastest.

Saaremaa kaitsepataljon
Formeeriti alates 24.01.1919 Kuressaares nimetuse all Kuressaare kaitsepataljon. Koosnes kaitseliitlastest. Just see pataljon oli veebruaris mässajate poolt linnas ümber piiratud. Märtsi algusest nimetati Saaremaa kaitsepataljoniks. Saadeti augustis 1919 laiali.

Narva kaitsepataljon
Formeeriti alates 1.02 Narvas. Koosnes kaitseliitlastest. Tegeles garnisoniteenistusega ning hiljem ka piirivalveülesannetes. Nimetati 29.09.1919 ümber Viru piirivalvepataljoniks. 5.11.1919 nimetati ümber 1. piirivalvepataljoniks.

Tallinna 3. kaitsepataljon
Formeeriti 31.03 Tallinna Kaitseliidu 7. jaoskonna baasil. Tegemist oli baltisakslaste jaoskonnaga. Tegeles Tallinnas garnisoniteenistusega. Alates 10.06.1919 saadeti laiali (paljuski seoses Landeswehri sõjaga).

Võru kaitsepataljon
2.04.1919 nimetati kapten Sarapuu kaitseliidu salk (Võru maakonna Kaitseliidu 8. jaoskond) ümber Kapten Sarapuu kaitsepataljoniks. 18.04.1919 nimetati ümber Võru kaitsepataljoniks. Saadeti alates 1919. a augusti lõpust laiali.

Viljandi 2. kaitsepataljon
Formeeriti alates 28.04.1919 Viljandis sesoses Ruhja "katastroofiga". Koosnes kaitseliitlastest. Rindele ei saadetud ning 14.05.1919 saadeti laiali. Uuesti formeeriti alates 11.06.1919 seoses Landeswehri sõjaga. Taas rindele ei saadetud ning 6.07.1919 saadeti laiali.

Pärnu 2. kaitsepataljon
Formeeriti alates 10.06.1919 seoses Landeswehri sõjaga. Koosnes kaitseliitlastest. Rindele ei saadetud ning 6.07.1919 saadeti laiali.

Tänud Reigo, väärt info!

Tekkis küsimusi:

Narva kaitsepataljon
Formeeriti alates 1.02 Narvas. Koosnes kaitseliitlastest. Tegeles garnisoniteenistusega ning hiljem ka piirivalveülesannetes. Nimetati 29.09.1919 ümber Viru piirivalvepataljoniks. 5.11.1919 nimetati ümber 1. piirivalvepataljoniks.

Selline märkus :

"Sõjawägede Ülemjuhataja poolt 14. aprillil s.a. kinnitatud kohalise Kaitse Bataljoni staati põhjal lugeda Narwa Kaitse Bataljoni järgmises koosseisus formeerituks 5. maist s.a. ..."

Midagi justkui ei klapi ?

Viljandi kaitsepataljon
... 4.05.1919 nimetati ümber Sakala partisanide pataljoniks.

Täiendus:
"Lahingutes, iseäranis wiimastes, ülesnäidatud wahwuse ja wapruse eest nimetan "Wiljandi kaitse pataljoni" ümber "Sakala partisaanide pataljoniks"
Laidoner, 04.05.19

Pärnu kaitsepataljon
... Mais formeeriti ümber 9. jalaväepolguks.

"Käsen Pärnu kaitse pataljoni 3 diviisi ülema korraldusel ümber formeerida minu poolt kinnitatud jalawäepolgu staati järele 9-ks jalawäe polguks."
Laidoner, 04.05.19.


Tegemist pisiasjadega, kuid vahest on abiks!

tervitades
o

"Sõjawägede Ülemjuhataja poolt 14. aprillil s.a. kinnitatud kohalise Kaitse Bataljoni staati põhjal lugeda Narwa Kaitse Bataljoni järgmises koosseisus formeerituks 5. maist s.a. ..."

Midagi justkui ei klapi ?

Siin käib jutt "staatidest" (vene k. štatõ) ehk koosseisutabelitest. 14.04 kinnitati tõepoolest kaitsepataljonide koosseisutabel, mille järgi siis ideaalis kõik pataljonid (ka juba olemasolevad) sättida tuli. Narva kaitsepataljon formeeriti seega vastavalt sellele tabelile 5. maiks ümber.

Muide, see Narva kaitsepataljon asutamiskuupäev vajaks siiski tegelikult veel uurimist, ent üpris kindlasti moodustati pataljon juba veebruaris.

Seoses Balti pataljoni uurimisega on ette tulnud selline üksus nagu Viru Vabatahtlike rood. Kas see üksus liideti Narva kaitsepataljoniga või mingi muu üksusega või saadeti laiali.

Rood moodustati alates 1.01.1919 Virumaalt pärit sõjapõgenikest. Vähemalt osaliselt oli koosseis vabatahtlik. Käsk oli moodustada Viru kaitserood, ent roodus endas tarvitati nimetust Viru vabatahtlik rood. Liideti 4.05.1919 1. jalaväepolguga.

Reigo kirjutas:Rood moodustati alates 1.01.1919 Virumaalt pärit sõjapõgenikest. Vähemalt osaliselt oli koosseis vabatahtlik. Käsk oli moodustada Viru kaitserood, ent roodus endas tarvitati nimetust Viru vabatahtlik rood. Liideti 4.05.1919 1. jalaväepolguga.

1. märtsi 1919 seisuga oli roodus 118 meest ( ERA 2124-1-385. Lehed nummerdamata.). Ega sa ei tea kes ülemaks oli?

Vähemalt osa 3. Tallinna kaitsepataljoni koosseisust liideti Balti pataljoni reserviga.

Ega sa ei tea kes ülemaks oli?

Jaanuari alguses nimetati ülemaks lipnik Lugenberg (Inseneripataljonist). Aga edaspidi võis ülem vahetuda...

27. juulist 1919 likvideeritakse kõik Kaitse Pataljonid, sellele vaatamata

suunati sinna ikka mehi. Näiteks Narva KP, 1919 oktoobris.

terv
o

Saaremaa kaitsepataljon
Formeeriti alates 24.01.1919 Kuressaares nimetuse all Kuressaare kaitsepataljon. Koosnes kaitseliitlastest. Just see pataljon oli veebruaris mässajate poolt linnas ümber piiratud. Märtsi algusest nimetati Saaremaa kaitsepataljoniks. Saadeti augustis 1919 laiali.

Täiendaks pisut:

Kaitse pataljone nimetati algul ka KL Pataljonideks. N: “Kuressaare Kaitse Liidu Bataljon”

terv
o

Narva kaitsepataljon säilis ainsana, kuna Tõnisson palus selle jätta piirvalveks, mistõttu septembri lõpus nimetati pataljon vastavalt ka ümber.

Mis puutub nimetustesse, siis VS ajal oli terve rea väeosade puhul kasutusel igasugused paralleelnimetused. Alates 28.12.18, kui ilmus Laidoneri käsk kaitsepataljonide loomiseks, võib ametlikuks nimetuseks lugeda "kaitsepataljon".

Reigo kirjutas:

Tallinna 3. kaitsepataljon
Formeeriti 31.03 Tallinna Kaitseliidu 7. jaoskonna baasil. Tegemist oli baltisakslaste jaoskonnaga. Tegeles Tallinnas garnisoniteenistusega. Alates 10.06.1919 saadeti laiali (paljuski seoses Landeswehri sõjaga).

Kaitsepataljoniks formeerimise hetkel (1. aprilli 1919 seisuga) oli pataljonis söögil 865 meest. (ERA 496-4-560. L 306) Hiljem see arv oluliselt ei suurenenud.