Tänan kõiki heade sõnade eest!
Eks ma mõtlesingi veidi üllatada, tundub et õnnestuski..

No et tuntud uimerdis sai nädalaga karbi sisu kokku pandud ilma midagi kapitaalselt ümber tegemata.
Eks nüüd on vist juba õrnõhuke võimalus olemas, et Jämejala kandidatuuri hulgast maha arvatakse..
Trumpeteri KV-seeria masinaid olen juba tükk aega uurinud, no et kui palju nad mööda on ja nii edasi. Eks tegelikult on nad ikka üksjagu mööda kah - näiteks originaalil on roomiku toetuspinna pikkus, seega siis vahemaa esimese tugiratta tsentrist viimase tsentrini 4400 mm, 1:35 mastaabis seega siis 125,7 mm, kuid mudelil on see vahemaa 128 mm. Lisaks veel üht teist samalaadset. Olgu, saaksin selle kohendamisega hakkama, kuigi aega läheks hirmus palju - kere külgedel on ju tohutult detaile, mis kõik tuleks ümber paigutada. Kuid pärast sellise kangelasteoga hakkamasaamist, kui asetaksin valmis ja värvitud "korrigeeritud" mudeli otse karbist kokkupandu kõrvale, ei oleks niisama silmaga vaadates erilist vahet märgata, nii et otsustasin seekord masohismiga mitte tegeleda.
Tegelikult oli üksjagu tegemist trossidega, kuna suure torniga masinatel olid pleisitud otstega vaierid, kousid kah veel silmustes. Õnneks olid pleisside kohad presendist mähistega kaetud, mis võimaldas kombineerimist. Suures plaanis jäi tulemus selline:
Kasutasin millimeetrist terastrossi, kuigi mõtlemist oli üksjagu.
Traati painutan näpitsatega, aga sõber õpetas - osta kitsenevate otstega lamenäpitsed, millede kitsenevas osas on rihveldus. Kuid ostes tuleb valida sellised, millede rihveldus ei käi mitte hambulised pooled üksteise sisse, vaid et hammastiku tipud jääksid vastamisi - vahedesse jääb siis traadi jaoks ruumi ja pole karta, et traadi koledaks muljub. Juhul kui selliseid ei leia, tuleb ühelt poolelt hammastik suure ketaslõikuri peal siledaks lihvida. Kui sobiv tööriist valmis, siis on edasine juba lihtne - valid hammastiku peal vastava laiusega käepideme tegemiseks paraja soone, märgid markeriga kriipsu juurde ja asetad soonde traadi sisse, edasi pigistad näpitsad õrnalt kokku ja painutad mõlemad traadiotsad ära. Edasi tuleb valmis käepide maha lõigata ja protsessi samas soones korrata ja täpselt ühesuguste käepidemete hunnik hakkab kasvama.
Ehk seletad mulle, miks mõnes allikas see masin lihtsalt suure torniga KV-I ks on nimetatud ja siis see uut tüüpi torniga julgelt KV-II ks.
Nende allikatega on sedasi, et tegelikult nimetati algselt KV-1 "väikese torniga KV" ja KV-2 "suure torniga KV", tähistused KV-1 ja KV-2 ilmusid erialakirjandusse alles 1941 aastal. Ja selleks, et erineva torniga KV-2 -del vahet teha, hakati neid nimetama "suure torniga KV-2" ja "madala torniga KV-2". Seda siis vene allikate järgi, mis peaks selle teema kohta olema kõige usaldusväärsemad, ülejäänud, eriti raudse eesriide taga kirjapandud, sisaldavad vene masinate kohta tihtipeale üsna veidrat klassifikatsiooni.
Urmas.