1. leht 1-st
Kaitseväe likvideerimine
Postitatud: 17 Apr, 2008 17:36
Postitas Mati
Palun appi!
Teema on väga segane, äia teenistuskirjas lõppes see alles 26. jaanuaril
1941.a.
Neid allikaid on mitmeid, näiteks A.Rebane määrati 01.10.1940.a.
Auto-Tankirügementi ja juba siis paistis see olevat Punaarmee
alluvuses, kuna seal oli juba esindatud pataljoni sõjakomissar.
Postitatud: 17 Apr, 2008 19:25
Postitas LoCo
1940 augusti käskkirja alusel tuli puhastada Baltimaade sõjaväed mitteusaldusväärsetest elementidest ja säilitada aasta jooksul territoriaalsete laskurkorpustena. Sundaega teenivatel sõduritel pikendati ajatenistust kahe aastani. Ju ta siis oli lihtsalt üks nendest EW ajateenijatest, kes taganedes kaasa sunniti minema? EW sõjaväest formeeritud 22. laskurkorpusest jäi pärast Pihkvamaal toimunud üleminekuid ja vangiandmisi alles umbes 1000 meest. Septembris 1941 kõrvaldati Punaarmeest muust rahvusest sõjamehed ja nad saadeti enamuses tööpataljonidesse.
Kaitsevägi
Postitatud: 17 Apr, 2008 20:08
Postitas Mati
Äi oli ikkagi Eesti Kaitseväe major kes oli lõpetanud Sõjaväe Tehnikakooli esimese lennu.
Teenistuskirja viimasele lehele on kirjutatud lühenditega selliselt:
End, Eesti Sv os ja asutuste likvideerimise korraldaja
"26"jaanuaril 1941.a.
Alla on kirjutanud mitteloetav kindralmajor.
Likvideerimine
Postitatud: 17 Apr, 2008 20:37
Postitas Mati
Lisan ka äia pildi.
Kirjade järgi lasti ta maha 23.01 1942.a.
Re: Likvideerimine
Postitatud: 17 Apr, 2008 21:48
Postitas LoCo
Mati kirjutas:Lisan ka äia pildi.
Kirjade järgi lasti ta maha 23.01 1942.a.
Fotol oleval vormil on sõjaministeeriumi kraenurgad, 3 lõviga vapp.
Likvideerimine
Postitatud: 18 Apr, 2008 8:33
Postitas Mati
EW lõpuaastatel ta töötaski sõjaministeeriumis, selle Varustusvalitsuse
käsundusinsenerina.
Postitatud: 22 Juul, 2008 8:45
Postitas oleeg
Vahest leiad siit mõne mõttetera ...
Kommunistid seadsid esmaseks ülesandeks paralüseerida ohvitserkonna mõju armee põhikoosseisule. Ühelt poolt toimus see rahvuslikult meelestatud ohvitseride sõjaväeteenistusest vabastamise teel ja teiselt poolt sõjaväelastele “poliitiliste õiguste” andmise ja väeosades laiaulatusliku poliitilise selgitustöö organiseerimisega.
1940. aasta juunist augustini vabastati tegevteenistusest 45 ohvitseri ehk ca 3,3 protsenti ohvitseride korpusest - peamiselt sõjaministeeriumist ja sõjavägede staabist. Kuni 1940. aasta augusti lõpuni jäid oma ametikohtadele peaaegu kõik sõjaväeringkondade ülemad ning enamik garnisoniülematest. Praktiliselt jäi muudatusteta allohvitseride kaader.
Pärast Eesti liitmist N Liiduga vabastati tegevteenistusest ka hulk piirivalve (eriti endise Eesti - N Liidu piiri) ohvitsere ja allohvitsere.
Kehtiv seadusandlus lubas presidendil vabastada tegevteenistusest ajateenijaid enne tähtaega. Sellele toetudes anti välja mitu dekreeti, millega vähendati tegevteenistuses oleva reakoosseisu arvu. Nii vabastati 25. juuli dekreediga osa merekindlustuse ning õhukaitse-suurtükiväe grupi ajateenijaid, arvati reservi 1938. ja 1939. aastal ajateenistusse astunuid ja ka üleajateenijaid.
”Amnestiaseadus sõjaväelastele”, millega sõjaväelaste vastutus EV vastase tegevuse eest kustutati ning karistatud rehabiliteeriti. Sõjaväkke toodi hulk karistatud ohvitsere.
Sõjavägede juhatajaks nimetati kindral G. Jonson.
Oluliseks muudatuseks oli poliitiliste juhtide ametikohtade loomine 5. juulil 1940. Poliitjuhtide kaudu allutati sõjaväeasutused ja ohvitserid pidevale ja otsesele kontrollile EKP ja valitsuse poolt.
Ametlikult jäi kehtima Eesti Vabariigi sõjaväekorraldus ja sõjaväemäärustikud.
1940. aasta augustis-septembris viidi EV sõjaväe organisatsiooniline ümberkorraldamine lõpule. Kuna kõigi relvajõudude juhtimine kuulus N. Liidu konstitutsiooni põhjal N. Liidu kõrgemate riigivõimuorganite korraldusse, siis otsustas ENSV valitsus 29. augustil 1940 kujundada Eesti Rahvavägi Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks ja anda ta üle Balti eri-sõjaväeringkonna vägede koosseisu.
Likvideeriti senine Sõjavägede staap, Sõjaministeeriumi ametkonnad jt. asutused. Sõjaväekohustuslike vabariigi kodanike arvelevõtmiseks ja sõjaväeteenistuse korraldamiseks otsustati endise sõjavägede staabi vastavad osakonnad ja sõjaväeringkonnad ümber kujundada sõjakomissariaatideks.
Korpuse esimeseks komandöriks nimetati senine sõjavägede juhataja kindralmajor G. Jonson ja sõjakomissariks A. Bagnjuk. Senisel Eesti rahvaväe vormil hakati kandma Punaarmee eraldusmärke.
1940. aasta septembris-oktoobris likvideeriti ka senine sõjaväe kohtu- ja prokuratuurisüsteem ning vabastati selle ametnikud, likvideeriti ohvitseride ja allohvitseride kogud. Ümberkorraldamisega Punaarmee väekoondiseks kaotati ka üleminekuperioodil teatud rolli etendanud sõjaväelaste komiteed.
23. veebruaril 1941 andis kogu 22. territoriaalse laskurkorpuse koosseis vandetõotuse.
terv
o